Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid.
seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased),
Igal rahvusel on oma suur asutustihedus) unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine protsess, 6. postindustriaalne (valdav on teenindussektor, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige pearessurss on info, mitte tehnika) õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil 7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja simpansi rahvusriik. lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus inimene, 10 000 kodustati taimed ja loomad, 3000 tekkis on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda ja Sumeritel kiri. kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture. Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics. Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on herilaste või sipelgate käitumine, vaid sellise käitumise, mida iga uus põlvkond peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest. Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior
• Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. • Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud • Montesquieu (1689- 1755) – Palju loeb inimese geograafiline asukoht, kus maailmajaos ta elab. • Ch Darwin (1809 - 1882) evolutsiooniteooria • Antropoloogiline lähenemine – Margaret Mead (1901–1978) – Ruth Benedict (1887- 1948) • Biheiviorism 55 56 – J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi • Galenos Koleerik kehavedelik on kollane sapp- kipuvad üle reageerima
isiku vs situatsiooni "debatt" Sotsiaal-kognitiivne isiksusemudel "Käitumissignatuurid", kui...siis mustrid Psühhomeetria arendajaid Lee Cronbach Lewis Goldberg (leksikaalne lähenemine jne) Jerry Wiggins Personality and Prediction, 1972* Warren Norman Paul Costa, Robert McCrae "Kultuur ja isiksus" Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas'i kultuurirelativismile Tulevik- - Mis on isiksuseomadused? (Rene Mõttus)- seos kriteerimiga võib tulla üksikutest väidetest. - Asendorpf- isiksuseomadustes pole kausaalset ühtsust -McRae: paljudel juhtudel on kasulik, et isiksuseomadused on põhjused mingile tagajärjele Implitsiitne isiksus - süsteem 1 - mõõtmine, korratavus - käitumise ennustamine - seosed enesekohaste testidega
Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934 Käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mis ühendab rahva tervikuks on eripärane psühholoogiline mudel, mis tuleneb teatud indiviidi mudelist. Iga indiviidi mudel on omane teatud rahvale. Määratleb kultuuri läbi indiviidi. Kultuur on nagu indiviidki, on enamvähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Oluline on mõtlemine ja tegutsemine. Puhtaid psühholoogilisi mudeleid on kolm
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
.. käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral (Allik jt 2006). Isiksus · Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) · Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) vaimsed võimed · temperament · väärtused · iseloom · Montesquieu (1689-1755) · Ch Darwin (1809-1882) · Antropoloogiline lähenemine Margaret Mead (19011978) Ruth Benedict (1887-1948 Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) · Alateadvus, tungid · Id / Ego / Superego · Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte (iseloomujoonte) teooriad (trait theories · Hippokrates 4 temperamenditüüpi · Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne
Rahvuskultuur Johan Gotfried Herder – 18. sajandi filosoof. Maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid. Rahvused on ürdsed moodustised. Rahvus on inimese üks olulisemaid tunnuseid. Iga rahva keskne tunnus on keel, aga igal rahval on ka oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine – protsess mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks ja hakkab püüdlema rahvusriigi loomise poole. Enne ärkamist eksisteerib rahvus nö. uinunud olekus. Benedict Anderson – rahvus on inimeste viis maailmas enda kohta määratleda. Rahvused hakkasid tekkima u. 16-17 sajandi paiku. Enne seda tundsid inimesed kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.).
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim (psühholoogiline ühtsus). Rahvuslik ärkamine - protsess, mille käigus rahvus saab iseendast teadlikuks. Rahvused ei ole alati endast teadlikud. Rahvusriik kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil. Selline riik on eeldatavasti üsna stabiilne, nad saavad üksteisest aru, neil on üks keel, kultuur, seega peaks neil olema vähe konflikte. Teine teooria: Looja Benedict Anderson rahvuste tekke uus teooria. Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda, kogukonda luua. Näiteks ka perekond. Kuni 16.sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitsejale. Seoses trükitehnika arenguga ja lugemisoskuse levikuga hakkasid inimesed tundma ühtekuuluvustunnet nendega, kes lugesid nendega samas keeles. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele. Rahvused mõeldakse välja konstrueeritakse.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
a faster rate as the temperature increases. oxidation (Sato and Hegarty 1971). However, These changes in lipids help to give the char- one of the most noticeable reactions in meat acteristic odor and flavor of cooked meat. when nitrites are first added is the oxidation Cooked meat exposed to oxygen results in of the heme pigments to the ferric form (Fox further lipid oxidation, which can cause off- and Benedict 1987). Nitrite is readily reduced flavors and odors to appear in just a few by endogenous reductants in the meat to form hours. This off-flavor development has been nitric oxide, which combines with myoglobin traditionally referred to as “warmed-over” to form the cured-meat pigment (Fox and flavor. More recently, some researchers have Benedict 1987). The nitric oxide is an effi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
