Kirjandus- belletristika Kirjandus- kogu inimkonna poolt loodud, kirja pandud või trükitud looming. Ilukirjandus- on kirjanduse kitsamas tähenduses autori või autorite poolt loodud tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana ...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus Uudis Vihikt Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika Näitekirjandus Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia-
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Ee...
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»...
Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu. Valgustuskirjanduse miinuseks peeti seda, et kirjanikud kaldusid mõistust ülistama ja tundeid alahindama. Sentimentalism. Valgustuskirjanduse üks alaliikidest. Ülistab inimeste tundeelu. Thomas gray ,,külakalmistul kirjutatud eleegia". Alguse saab kalmistuluule. Hakatakse
- joonis - kaart - gloobus Elektroonilised tekstid: · Elektroonilistesse tekstidesse kuuluvad: - arvuti - mobiiltelefon - telekas - reklaam Ilukirjanduse ehk belletristika jaotus: I Lüürika: - luuletus Juhan Liiv ,,Muusika - haiku Ellen Niit ,,Tihane" - sonett Betti Alver ,,Sügis" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" - ood Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" - pastoraal August Alle ,,Eestimaa pastoraal" - epitaaf (hauakiri) ,,Puhka rahus" - eleegia (kurb luuletus)
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos
Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Kirjanduse funktsionaalne liigitus Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus
funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...)
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA
Sellisel puhul eristatakse omaette rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne. Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldreeglina saab selle rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. Funktsionaalselt Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Sageli võivad funktsioonid ka omavahel kattuda või seguneda. · Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist
Mõisted Romaan jutustav proosa suurvorm, mis kujunes valitsevaks zanriks 19.-20. sajandil. Romaani iseloomustavad probleemirohkus ja mitmekülgsus elu kujutamisel. Võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Ilukirjandus e belletristika kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö,
Hindab isiku-ja loomevabadust, tolerantsust, sallivust, kunstist arusaamise oskust. Armastusluule ,,Raugad", ,,Suvi". Poeemid ,,Lugu valgest varesest", ,,Ulla", 1937 ,,Pirinipuu", 1938 ,,Pähklikoor". 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 ,,Mõrane peegel", 1963 ,,Tähetund", 1971 ,,Eluhelbed", 1979 ,,Lendav linn", 1988 ,,Korallid Emajões". 10) Ilukirjanduse zanrid ja põhiliigid Ilukirjandus ehk belletristika. Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb
Kirjandusajalugu on alati kirjutatud mingitest ideedest lähtuvalt, seega on latentselt ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
rahvus-või keelegruppide järgi. iii. Ühest keelest teise tõlkimisel moodustub tõlkekirjandus, mis üldiselt saab rahva/keele kirjanduse osaks, millesse teos on tõlgitud. b) Funktsionaalselt i. Kirjanduse funktsiooni järgi liigitatakse kirjandust mitmeti. Funktsioonid võivad sageli kattuda või seguneda 1. ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otstarve puudub; ehkki selleks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. a. jaguneb: i. eepika ii. lüürika iii. dramaatika b
1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1
Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega ja realistliku kirjandusliigi tekkega
aastate jne järgi 15.Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt. 16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning
pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid
1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST
(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+) Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Artikkel Interviuu Eepika Käsiraamat Skeem Arvuti Essee Reportaaz Lüürika Reklaam Tabel Internet
..................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti
võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest ühiskonnas. Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika).
neist kinni ja tappis isa Fjodori. Dmitri on elunautija ja joob ning aeleb ringi, oma lõbude peal väljas. Aljosa idee on Di meelest ainuõige propageerib headust, milles D meelest on tulevik. ,,Kuritöö ja karistus" Pilet nr 3 3.1. Kirjanduse põhiliigideepika, lüürika,dramaatika Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuleb kirjaoskuse levides ilukirjandus kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks
Septembrikuu jooksul jõudis omariiklusaegsete väljaannete sulgemisaktsioon lõpule. Peale "Loomingu" ei jäänud alles ainustki varasemat nimetust. Kui Eesti Vabariigis ilmus ligi paarsada ajakirja, siis nõukogude pöörde järel jäi pisut üle 30 nimetuse ajakirju. Muide, kevadel 1941, kui trükitoodete kontroll oli üsna täiuslik ja täpne, saabus hariduse rahvakomissariaati ja kirjastusasjade peavalitsusse järsku kummaline trükiteos pealkirjaga "Hääl Kunsti, teaduse ja belletristika kuukiri", mille väljaandmiseks polnud keegi luba andnud. Selle väljaandjaks oli üldtuntud erak Aakre metsast Kusta Toom, kes oli omariikluse ajalgi "Häält" toimetanud. Teinekord, kui tal oli tuju, pani ta oma "trükikoja" seljakotti ja läks matkama. Vahepeale tuli sõda, võib arvata, et Kusta Toom jäi oma Hääle väljaandmise pärast karistamata. Mis puudutab ajalehtede levitamist, siis korraldasid komnoored nn hoogtöönädalaid, kusjuures kirja pandi ka mittetellijaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
