3) Rumeenia (ukraina all vasakul) 4) Bulgaaria (rumeenia all) 5) Poola 6) Tsehhi (poola all vasakul) 7) Ungari (slovakkia all) 8) Horvaatia Endised NSVL liikmesriigid 9) Eesti 10) Läti 11) Leedu Lääneriigid 12) Ühendkuningriik 13) Iirimaa 14) Saksamaa LV (1990 Saksa DV) 15) Prantsusmaa 16) Austria (saksamaa all paremal) 17) Malta (itaalia all) 18) Belgia (prantsusmaa üleval) 19) Portugal 20) Hispaania 21) Rootsi 22) Soome 23) Holland (belgia peal) 24) Itaalia 25) Kreeka 26) Küpros (türgi all) 27) Taani 28) Luxembourg (prantsusmaa ja saksamaa vahel)
Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. 1879-1882 - Kolmikliidu kujunemine. 1893-1907 - Antandi kujunemine. 28. Juuni.1914-Sarajevo atentaat. 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus Serbiale. 1. aug 1914 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. 3. aug 1914-Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. 4. aug 1914- Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marne i lahing algab. 11. nov 1918-lõppes 1 MS. Riikide eesmärgis 1MS-s.- Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
· Bulgaaria · USA · Itaalia jt vt kaart õpikus lk 44 II Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult. III Sõja ajend Esimese maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia natsionalistide poolt. (Sarajevo oli slaavlastega asustatud Bosnia pealinn, mis sel ajal oli Austria-Ungari võimu all). Serbia valitsus oli vandenõust teadlik, varjatult toetas seda.
Euroopa Liit- EL Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus, mis hõlmab põhiliselt Euroopa riike ning tal on 27 liikmesriiki. EL- l on nii valitsusvahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati EL 1993. a Maastrichti lepinguga. EL-i liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari.
Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid soomlased end võitjatena. · 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. · 5. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu · 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. · Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10
euro-atlantilises piirkonnas. transatlantiline ühtsus allianss kehastab transatlantilist ühtsust, millega Põhja-Ameerika ja Euroopa julgeolek on jäädavalt seotud. Liit seisab kõigi liikmesriikide ühiste huvide kaitseks tehtud jõupingutuste eest. Washingtoni leping Washingtoni leping, ka Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Ühendkuningriik. Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele, mis käsitleb relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. Washingtoni lepingu ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51. artiklile, mille kohaselt on riikidel relvastatud 2
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist
1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) · Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine
,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada
ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid
......................... 10 Sissejuhatus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.
08 1791 Pillnitzi deklaratsiooni, mille eesmärgiks oli Louis XVI võimu taastamine. Mõlemad pooled esialgu aktiivsust üles ei näidanud. Oht revolutsiooni ees sundis tegutsema. 7 veebruaril 1792 sõlmisid Austria ja Preisimaa liidulepingu võitluseks Prantsusmaa vastu. Mõlemad pooled pidid välja panema 40-60 tuhat sõdurit. Tasuks pidid saama Prantsusmaa mõned maakohad. Preisi kuningas tahtis sada Elsassi maakonda. Austerlased lootsid laiendada oma valdusi Belgias või vahetada Belgia Baieri vastu. See oli esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon. Prantsusmaa diplomaatia Seadusandliku Kogu ajal ( september 1791-10 august 1792) Louis XVI mängis edasi kahepalgelist mängu. Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust.
Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka,
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.
Ühed on need mille tähendused on kogunenud loomulikul moel oma aja jooksul. Teised, mis on kaalutletult valitud või välja mõeldud. 3 4 Euro mündid Euromüntide seeria sisaldab kahte eri nimiväärtusega münti ja kuute eri nimiväärtusega senti. Need võeti kasutusele alates 2002st aastast. Neil on ühine pealmine külg ning igal riigil on erineva kujundusega tagakülg, mis on kaalutletult valitud või välja mõeldud. Belgia (esimene seeria) Esimese seeria müntide siseosas kujutatakse kuningas Albert II, 1993. aastast belglaste kuningas; müntide välisringi moodustavad kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopa Liidu lipu kaheteistkümnest tähest, mis sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. ning väljalaskeaasta. Belgia (teine seeria) Müntidel kujutatakse kuningas Albert II, kuninga monogrammi (A-täht) väljalaskeaastat,
jagamine:Soome,Poola>Venemaa. Norra>Rootsile.Reini Liit - 1806 suvel loodud Sks riikide liit. Napoleoni koodeks - Napoleoni koostatud seaduste kogu. Tähtsaim põhimõte oli inimeste võrdsus seaduse ees. See sai hiljem eeskujuks paljudele Eur seaduste kogudele.Monroe doktoriin-1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Belgia iseseisvumine- Belgia olukord Madalmaade kuningriigis keeleline ja religioosne jaotumine,Ooperirahutused 25.08.1830,Belgia iseseisvumine 04.10.1830,Euroopa ja Belgia revolutsioon; Londoni konverents 1831,Kuninga valimine-Leopold I. 1794 puhkes Poolas ülestõus. Poola regulaararmee suutis vabastada Vilniuse, Varssavi ning Krakovi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisimaa. Eriliselt julm oli Venemaa väejuht Suvorov . Pärast ühe linna vallutamist tapeti kõik sealsed
-Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi
-Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17
Esch-sur-Alzette, Dudelange ja Differdange asuvad riigi edelaosas. Kõige tihedamini on asustatud Luxembourgi ümbrus ja riigi edelaosa, mis on suurim terasetootmise piirkond riigis. Kõige väiksem rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas, kus asub Ardennide mäestik (vt Joonis 2) . Luksmburgi keskmine rahvastiku tihedus on 166 inimest ruutkilomeetri kohta. Naaberriikide rahvastikude tihedused on: Prantsusmaa 109 inimest ruutkilomeetri kohta, Saksamaa 230 inimest ruutkilomeetri kohta, Belgia 333 inimest ruutkilomeetri kohta. Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart. 5 3 Energiamajandus Luksemburgis pole põliseid energiaallikaid peaaegu üldse. Riik sõltub väga suurel määral elektri ja fossiilsete kütuste impordist. 92% Luksemburgis kasutatavast energiast imporditakse Belgiast ja Saksamaalt. Ise toodetakse elektrit puidust, veest, õhust ja jäätmetest mis on taastuvenergia
Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad.
Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991 Rakvere aukodanik, 1995 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996 Tartu Ülikooli audoktor, 1998 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002
EUROOPA LIIT AJALOOST ● Majanduslik ja poliitiline liit ● Loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased sõjad ● 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine ● Asutajaliikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. ● 28 liikmesriiki KUJUNEMINE ● 1952. aastal moodustasid Euroopa Liidu asutajariigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ● 1958. aastal moodustati Euroopa Majandusühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus ● 1976. aastal moodustati kolme eelneva ühenduse ühiseks juhtimiseks liit Euroopa ühendused ● 1992. aastal kujundati senine ühendus
aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007).
ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtme eesmärgiks Eestis on: Propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismisektoris Suurenda Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte: kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika
Third level popmuusika salvestisi). Fourth level Fifth level Casanova armub, ning peab esmakordselt silmitsi seidma reaktsioonide ja valuga, mis sellega kaasneb. Vaatajate ees on palju erikülgseid suhteid. Arvustused Vanemuise «Casanova» lahutab meelt, kuid jääb siiski püsivalt meelde. Belgia koreograafi käe all on tantsijate meisterlikkus justkui kasvanud. Väga meeldiv on vaadata Colin Thomas Maggsi, aga ka Mai Kageyama ja Takuya Sumitomo osalusel tantsunumbreid. Veidike häirib asjaolu, et David Sonnenbluck toimib oma «Casanovaga» nagu koopiamasin. Nimelt on ta samasuguse muusika saatel samasuguse koreograafia juba varem lavale toonud õige mitmeil pool maailmas. (Tartu Postimees, Raimu Hanson) Ainuke, mida need lood ei paku, on inimestevaheliste tunnete, põrkumiste ja
See sündmus vallandas esimese maailmasõja. I Maailmasõja algus · Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud serbjat. · Austria-Ungari kuulutas Saksamaa surve alla Serbjale sõja. · Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni*. · Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks · Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused
reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepingud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko prast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja phjuseks olid ka Balkani sjad. Saksamaa eesmrk oli kaotada Suurbritannia lekaal merel, vtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Ternogooriat. Trgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis la Saksamaad ja vallutada Trgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere vinasid ning suurendada oma vimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mned Saksa
Euroopa Liit Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus )
2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega. I MS lahingud:
19. 1.12.2009 20. Kopenh.kriteeriumid Poliitilised:demokraatiat,õigusriiki,inimõigusi ning vähemuste austamist tagavate institutsioonide olemasolu. Majanduslikud:toimiva turumajanduse olemasolu Õiguslikud:acquise´communautaire.Kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi. 21.Acquis Comunautaire ülevõtmine ja rakendamine(kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi) 22.Schengeni leping Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad, Luxembourg ja Saksamaa.1985a sõlmitud leping kaotas ühinenud riikide piiridel regulaarse passikontrolli;ka Norra,Island,Sveits ja Lichtenstein. kuuluvad ka,va Iirimaa ja Suurbritania 23. Lissobni strateegia Euroopa 2020 (liht muutus nimetus)Euroopa majanduskasvu strateegia 24. Lissaboni leping 13.12.07 27 liikmesriiki kirjutasid alla lepingu, mis jõustus 1.12.09 1.laiendab valdkondade hulka,kus EP jagab õigusloometööd ministrite nõukoguga2.pädevuse
Renesanss-hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt
INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED, KES KUULUB?, KELLE HUVE ESINDAB ? , KUS ASUB? Euroopa Liidu eesistuja riigiks on praegu Iirima(jan.-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õi...
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
Olles välja kasvanud Euroopa Liidu Nõukogust, järgis ülemkogu varem sama süsteemi, kus eesistumine roteerus iga- aastaselt liikmesriikide vahel. Kui Euroopa Liidu Nõukogus püsib rotatsioonisüsteem siiani, siis Euroopa Ülemkogul on 2009. aastast üksikisikust eesistuja, kes ei oles samas ühegi riigi juht. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning sama inimest võib tagasi valida ainult ühe korra. Novembris 2009 valiti ülemkogu esimeseks eesistujaks Belgia peaminister Herman Van Rompuy, kes uuele ametikohale asudes lahkus valitsusjuhi ametist. Tema volitused jõustusid koos Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009. 7 Euroopa Ülemkogu traditsiooniline grupifoto 1987. aasta kohtumine Brüsseli kuning palees . Euroopa Ülemkogu Lissaboni lepingu allkirjastamisel 2007. aastal. 8 4. Volitused ja funktsioonid
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus
· Itaalia soovis maid · Lääneriikide lepituspoliitika Hitlerile kindlustunnet · Müncheni kokkulepe · Saksamaa sõjaline potensiaal · Saksamaa soovis natsismi levitada Missugused vaenupooled kujunesid välja II maailmasõjas? · Saksamaa, Itaalia, Jaapan · Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa Missugused territooriumid hõivas Saksamaa II maailmasõjas aastail 1939-1941? · Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust? · Alul sõlmisis Balti Riigid NSVL-ga vastastikuse abistamise lepingud, millega lubati NSVL-i sõjabaaside rajamine baltikumi.(1939) Aasta hiljem okupeeris NSVL Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid.
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati 3 söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25
George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjatehnika piiratud. Ei tohtinud omada lennukeid, allveelaevu ega tanke. Sõjaväekohustus kaotati ja moodustati vabatahtlikest koosnev armee. Reini demilitariseeritud tsoon ala, kus Saksamaa ei tohtinud omada
Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid
(Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 04.08 Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse. 3. Saksamaa sõjaplaan ja selle realiseerimine: mil määral ja miks õnnestus või ebaõnnestus? Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel. Esmalt tuli saavutada kiire võit 6 nädalaga läänerindel Prantsusmaa vastu.
28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellega oli I maailmasõda alanud. Selles osales 34 riiki. Sõdivad riigid jagunesid kaolitsioonideks. Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Usa, Jaapan, Belgia, Serbia, USA, Rumeenia,, Tsernogooria. keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. Suurriigid olid väljatöötanud oma sõjaplaanid: SAKSAMAA - Schlieffeni plaan: löök Prantsusmaale Belgia ja Luxemburgi kaudu
Saksa keel Anna Dvornik 10B - Saksa keel kuulub indoeuroopa keskkonna germaani rühma. - Seda kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest. - Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. Saksa keelt peetakse riigikeeleks järgmistes riikides: Saksamaa, Austria, Belgia, Liechtenstein, Luksemburg, Sveits. Saksa keele levik maailmas Kasutatus allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/German_language
Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland > Mai lõpuks ka Belgia > Pariis langes 14.06 > Kasutati välksõja meetodit Dunkerque'i lahing ja päästeoperatsioon > 26.05<4.06.1940 > Prantsuse lõksu jäänud vägede evakueerimine Inglismaale > Sakslased olid teadmatuses * 22.06 sõlmiti Compeigne'i rahu Lahing Britannia pärast
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
aastani suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Peterburis veetis suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest professori tiitli. 18691870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
