Lahutuskartus · Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega · 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu · Emast lahutamine tekitab lapsel distressi · Linus'e turvatekk Võõras situatsioon · Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) · Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks · Becker & Rauh (200)) The stranger in the strange situation: does her behavior need more standardization? · Jälgitakse väikelapse reaktsiooni võõras keskkonnas võõrale inimesele ema juuresolekul võõraga üksi olles emaga uuesti kokku saades Neli seotuse tüüpi · Turvaline seotus (2/3 lastest) aasta vanune laps uudistab ema juuresolekul ümbrust reageerib võõra ilmumisele positiivselt ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt)
seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 44. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni. 72. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Esmane ja teisene sildistamine. Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 24 Kohtulahendid: C-26/62 Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie er Belastingen, 1963; C-6/64 Costa v. ENEL, 1964; C-43/75 Defrenne v. Sabena, 1976; C-92/78 Simmenthal vs. Commission, 1978 C-41/74 Van Duyn v. Home Office, 1974; C-8/81 Becker v. Finanzamt Münster-Innenstadt, 1982; C-6/90 Francovich & Bonifaci v. Italy, 1991 · Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted 1. Põhiõigused ja vabadused: Inimõigused, poliitilised õigused, majanduslikud vabadused 2. Administratiivne ja seadusandlik õiguslikkus: õiguskindlus (legal certainty), protseduuriline õigus (procedural fairness), läbipaistvus (transparency)
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Ausbürgerung zurückzunehmen. Die SED-Führung reagierte mit Repressalien gegen die Protestierenden, es kam zu Verhaftungen, Hausarresten, Publikationsverboten und Ausschlüssen aus dem DDR-Schriftstellerverband Mit der Ausbürgerung Wolf Biermanns endete die Periode der Liberalisierung. Mehr als 100 Autoren verließen in der Folgezeit die DDR und gingen in den Westen, z.B. Sarah Kirsch, Jurek Becker, Erich Loest und Günter Kunert. Ein Sonderfall war Christa Wolf, der man auf Grund ihrer großen Popularität das Wort nicht verbieten konnte. Sie blieb in der DDR und publizierte weiterhin. + Warum schreibt Christa Wolf ihr Buch ,,Kein Ort. Nirgends" ausgerechnet im Jahr 1977? Die Situation der Künstler in einem engen gesellschaftlichen Korsett ihrer Zeit, wie sie zwischen Kleist und der Günderrode
I Sverige gav samma händelse, förlusten av Finland, upphov till Götiska förbundet osv. Inom akademiska kretsar i Åbo väckte tankar på att endast en finsk nationalkänsla och kultur skulle kunna integrera samhället. Det var en tidig form av fennomani, som hade två linjer: en politisk-teoretisk och en konstnärlig-litterär (intresse för det finska språket, folkdiktningen och – kulturen) ; Zachris Topelius, Andreas Johan Sjögren, Reinhold von Becker. Under dess blomstringperiod under 1820-talet dominerade de politiska aspekterna. Åboromantiken fick ett visst stöd av de ryska myndigheterna eftersom dessa var intresserade av allt som kunde fjärma Finland från Sverige. 18 De konstnärliga och litterära aspekterna dominerade under 1830-, 1840- och 1850-talen, då Helsingfors var händelsernas centrum. Detta kallas också för "den andra nationella väckelsens tid".
4.99 Liz Carlisle Saskachewan Prarie 3.3 Annie Thurman Alberta West 19.99 Bradley Drucker Yukon Yukon 5.5 Richard Eichhorn Saskachewan Prarie 3.73 Alan Haines Quebec Quebec 69 Alan Haines Quebec Quebec 4.71 Brad Eason Nunavut Nunavut 0.7 James Lanier Ontario Ontario 1.49 Edward Becker Ontario Ontario 17.86 Joni Blumstein Ontario Ontario 1.43 Joni Blumstein Ontario Ontario 7.5 Raymond Book Alberta West 4 Bryan Spruell Yukon Yukon 80.2 Adam Hart Yukon Yukon 0.5 Neil Knudson Saskachewan Prarie 1.86 Ben Peterman Nova Scotia Atlantic 4.5 Sandra Flanagan Ontario Ontario 5
· Mida nimetatakse deviantseks? Keda hakatakse deviantseks nimetama? sõltub interaktsioonist teiste inimeste ja gruppidega. · Deviantsus ja kriminaalsus on õpitav ja omandatav osaledes hälbegrupis. 8.1.13. Sildistamisteooria: Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. 66 Sildistamisteooria: Edwin Lemert sildistamise mõju identiteedile: · Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast.
at Parks and Protected Areas (1st edn). Gland, Switzerland: World Commission on Protected Areas, Task Force on Tourism and Protected Areas. Hurt, E., Karoles, K., Maran, K., Sepp, K., Vendla, V. 2009. Koormustaluvuse hindamise metoodika kaitsealadel seoses nende rekreatiivse kasutamisega. Eesti Maaülikool. Tartu. Ingold, P. 2005. Freizeitaktivitäten im Lebensraum der Alpentiere, Haupt Berne, Basel. Janowsky, J., Becker, G. 2003. Characteristics and needs of different user groups in the urban forest of Stuttgart. Journal of Nature Conservation, 11(4), 251-259. Jenkins, J. M., Pigram, J. J. 2006. Outdoor recreation management. Routlege. London. New York. Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard, Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008.
seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarned: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
ȱAmericanȱPsychologist,ȱ60(3)ȱ265.ȱ Kim,ȱJ.,ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2003).ȱSocialȱselfȬefficacyȱandȱbehaviorȱproblemsȱinȱmaltreatedȱchildren.ȱJourȬ nalȱofȱClinicalȱChildȱandȱAdolescentȱPsychology,ȱ32(1),ȱ106–117.ȱ Luthar,ȱS.S.,ȱ&ȱCicchetti,ȱD.ȱ(2000).ȱTheȱconstructȱofȱresilience:ȱimplicationsȱforȱinterventionsȱandȱsoȬ cialȱpolicies.ȱDevelopmentalȱPsychopathology,ȱ12(4),ȱ857–885.ȱ Luthar,ȱ S.,ȱ Cicchetti,ȱ D.,ȱ &ȱ Becker,ȱ B.ȱ (2000).ȱ Theȱ constructȱ ofȱ resilience:Aȱ criticalȱ evaluationȱ andȱ guielinesȱforȱfutureȱwork.ȱChildȱDevelopment,ȱ71(3),ȱ543–562.ȱ 376 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Manly,ȱ J.T.,ȱ Kim,ȱ J.E.,ȱ Rogosch,ȱ F.A.,ȱ &ȱ Cicchetti,ȱ D.ȱ (2001).ȱ Dimensionsȱ ofȱ childȱ maltreatmentȱ andȱ children’sȱadjustment:ȱcontributionsȱofȱdevelopmentalȱtiminȱandȱsubtype.ȱDevelopmentalȱPsychopaȬ tholoy,ȱ13(4),ȱ759–782.ȱ Masten,ȱA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
