Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
· Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2
teatud valgureserviks. PUNASED VERELIBLED EHK ERÜTROTSÜÜDID Koostis: Rauda sisaldav valik hemoglobiin- 30% rakkude massist Ülesanne: Hapniku sidumine kopsudes hemoglobiini koosseisu ja transport kudedesse VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID 1 MM3 VERES 6000 - 8000 · LEUKOTSÜTOOS - leukotsüütide hulga suurenemine · LEUKOPEENIA - leukotsüütide hulga vähenemine JAGUNEVAD: GRANULOTSÜÜDID: 62% Eusinofiilid 2% Basofiilid <1% Neutrofiilid 59% MONOTSÜÜDID 7% LÜMFOTSÜÜDID 31% VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · FAGOTSÜTOOS -bakterite hävitamine Teostajad peamiselt neutrofiilid (võime liikuda veresoonkonnast kudesse leukodiapedees) · VALGULISE PÄRITOLUGA võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiivid jt.) töötlemine ja hävitamine Teostajad peamiselt monotsüüdid · IMMUNOLOOGILINE KAITSE Teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid (toodavad anti- e
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Zanetta Medvedeva ÜLDINE HEMATOLOOGILINE ANALÜÜS Referaat kliinilise keemia aines Juhendaja: M. Moks Tallinn 2012 Käesoleva töö autor, valis refereerimiseks artikli, mis kannab nimetust: ,,Üldine hematoloogoline analüüs". Artikkel ilmus ajakirja ,,Labor" lisaväljaandes, 2005. aastal ning selle autoriks on HTI Laboriteenuste AS-i laboriarst Piret Kedars. Käesolevas artiklis antakse ülevaade hematoloogilisest analüüsist. Antud analüüs on üks kõige sagedamini kasutatavatest laboratoorsetest uuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Esmane hematoloogiline analüüs hõlmab endas rakkude loendamist, hemaglobiinisisalduse mõõtmist ja vereäige mikroskoopilist hindamist. Tänapäeval on kasutusel järgnevad mõisted: · vere automaatuuring · vere automaatuuring leukogrammiga-hematoloogilise analüsaatori...
viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub
varikoossete haavandite ning veenipõletiku ehk tromboflebiidi tekkeni. Oluline ohu märk on erinevad nahamuutused, nagu ekseem, naha kuivus, läikimine, paksenemine ja ninde tagajärjel kergesti tekkivad vigastused. Paljud veenilaiendite ravimid sisaldavad hepariini, mis see on? Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega glükoosaminoglükaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Hepariinid võivad pärssida trombotsüütide funktsiooni ning põhjustada trombotsütopeeniat. Hepariinid inaktiveeritakse maksas ning eritatakse uriiniga. Kokkuvõte Veenilaiendid on haigus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Kahjuks pööratakse sellele küllaltki vähe tähelepanu, mis aga ainult süvendab haigusekäiku. Kahjuks ei ole sellele ka 100%-st ravi. Vaevusi saab leevendada erinevate sukkade ja käsimüügi ravimitega, veidi
Patoloogiline põhjus Leukoos leukotsüütide hulga kontrollimatu suurenemine loomal. Patoloogiline põhjus 6. Nimeta vere valgeliblede alaliigid ja nende põhiülesanded. Granulotsüüdid : Eosinofiilid fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, toodavad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid Neutrofiilid kinnituvad parasiidi pinnale ja toodavad parasiite hävitavaid aineid Basofiilid toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis taksitab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus.
transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta). Granulotsüüdid omakorda jagunevad vastavalt tsütoplasma keemilisele koostisele: eosinofiilid 1-6% basofiilid 0-0,5% ja neutrofiilid 60-65% kõikidest leukotsüütidest. Agranulotsüüdid jagunevad sõltuvalt suuruset ja ehituse iseärasusest lümfotsüütideks ja monotsüütideks, mis moodustavad leukotsüütide üldhulgast vastavalt 25-30% ja 6-8%. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt liikuma, kusjuures nende kuju muutub. Nad võivad veresoontest väljuda ja liikuda organismi haiguskoldesse. Leukotsüütidel on kaitsefunktsioon. Fagotsütoosivõime tõttu on nad võimelised endasse haarama ja
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
retseptori asukoht Hormooni toime Aktiveerivad geene Aktiveerivad raku sees oleva signaalimolekuli Näited Östrogeen ja testosteroon Kasvuhormoon ja insuliin Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid Nemad reguleerivad immuunrakkude tööd ja ise hävitavad me endi rakke, mis toodavad valesi valke (näiteks kui on nakatanud viirusega või meie endi rakk on muutunud vähirakuks). T- lümfotsüüdid
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8;...
(läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite
Ülesanded: Vere hüübimise tagamine (hemofiilia-vere hüübimatus)-kuningate haigus, sest on päritav haigus, pole nakkav. Põevad tavaliselt mehed, naised võivad olla lihtsalt haiguse kandjad, haiged on nende pojad. Väiksemagi haava puhul võib verest tühjaks joosta. · Leukotsüüdid. 1 mm3 veres 6000-8000 Leukotsütoos leukotsüütide hulga suurenemine Leukopeenia leukotsüütide hulga vähenemine Jagunevad: Granulotsüüdid 62 %: eusinofiilid 2 %, basofiilid 1%, neutrofiilid 59% Monotsüüdid 7 % Lümfotsüüdid 31 % Leukotsüütide ülesanded Fagotsütoos bakterite hävitamine teostajad peamiselt neutrofiilid, liiguvad veresoonkonnast kudedesse-leukodiapedes. Valgulise päritoluga võõrvalkude(viirused, bakterid, toksiivid jt) töötlemine ja hävitamine. Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu.
1) B-lümfotsüüdid - toodetakse luuüdis, bakterite vastu, toodavad antikehi (B + T ~30%) 2) T-lümfotsüüdid - toodetakse tüümuses, vähirakkude ja viiruste vastu, lagundavad viirustega nakatunud rakke jm valesid, toodab lüsosoome. 3) Neutrofiilid - Õgirakud, esimesed rakud, mis jõuavad sissetungijateni, võideldes bakterite, seente ja viiruste vastu. (~60%) 4) Eosinofiilid - Osalevad allergilistes reaktsioonides (~1-6%) 5) Basofiilid - Eritavad aineid, mis kiirendavad vere voolu põletiku kohta ja aeglustavad vere hüübimist. (<1%) 6) Monotsüüdid - muutuvad vajaduse korral suurteks õgirakkudeks e. makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast
Vererakke on võimalik jaotada järgmiselt: erütrotsüüdid e. punased vererakud leukotsüüdid e. valged vererakud vereliistakud e. trombotsüüdid. Need ei ole terviklikud rakud, vaid on tekkinud megakarüotsüütidest ja kujutavad endast nende rakkude kortikaalse tsütoplasma lahtitulnud fragmente. Leukotsüüte ehk valgevereliblesid võib liigitada graanulite esinemise järgi granulaarseteks ja agranulaarseteks. basofiilid, neutrofiilid ja eosinofiilid ning agranulaarsed monotsüüdid ja lümfotsüüdid (B- ja T-rakud, loomulikud tapjarakud). Agranulaarsed on monotsüüdid ja lümfotsüüdid. 2 nädal. 1. Rakutsükkel (RT) a. Mis asi see on Raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni. b. RT faasid M-faas (ProMeAnTel) ja Interfaas (G1, S, G2) c. DNA hulga muutus RT käigus
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu. Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid: Lümfotsüüdid sõmerus on olemas, kuid mittespetsiifiline lüsosoomid. Varieeruv suurus (7-12 µm), tagavad immunoloogilise kaitse(T(rakuline immuunsus)-ja B(humoraalne immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku t...
Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004). Ateroskleroos (rahvakeeli veresoonte lupjumine) on haigus, kus ained, mis on enamasti kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk,
nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide
granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud ül - erütrotsüüdid -- gaasivahetus - hapniku ja süsihappegaasi trans.; trombotsüüdid -- vere hüübimine; leukotsüüdid: granolutsüüdid -- neutrofiilid - fagots. bakt. ja koe laguprodukte, eosinofiilid - kaits. allerg. reakts., autoimmuunhaig. ja nugiliste invasiooni eest, basofiilid - vabast. histamiini = allerg. reakts.; agranulotsüüdid -- lümfotsüüdid (antikehad) - kaits. väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah
Müelodsest reast arenevad erütrotsüüdid ja teised vererakud va need mis kuuluvad lümfoidsesse ritta. Lümfoidses koes on b lümfotsüüdid, need suudavad sekreteerid ja oma pinnal presenteerida antikehi. T- lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad eri suundadeks olulisemad t helper ja TC ehk tsütolüütilised lümfotsüüdid. Samuti on siin NK rakud, siin tuleb ka üks osa dentriitrakke. Müeloidne ride – erütrotsüüdid, basofiilid, eosinofiilid, vereliisatkud, neutrofiilid ja monotsüüdid. Leukotsüüdid – tuumaga rakud (imetajatel). Trombotsüütidel ja erütrotsüütidel pole tuuma. Nii lümfoidse kui müeloidse koe rakud millel on tuum on siis leukotsüüdid. Kolm suurusjärku vähem kui erütrotsüüte. Lümfotsüüdid – spetsiifilise immuunsüsteemi rakud on tuumaga rakkudest 20- 40%. Rakkude nimed on seotud värvimisega. Basofiil – värvid mida kasutati annavad aluselises
(makrofaagid). Kõige enam lümfikoes, maksas, luuüdis. Nad on suuremad rakud ja võimsamad fagotsüteerijad. Mood. infektsiooni esmase kaitse. Pika elueaga. 2.8.6. Eosinofiilid. Granulotsüüt. 1-6%. Nõrgad fagotsüteerijad, toodavad parasiite hävitavaid aineid (spets polüpeptiide), vabu hapniku radikaale, hüdrolüütilisi ensüüme. Parasiithaiguste korral on neid palju või allergia – vähendavad allergilisi reaktsioone. 2.8.7. Basofiilid. Granulotsüüdid. Alla 1%. Toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini. Nende pinnale kinnituvad IgE antikehad, kui ühinevad IgE antigeeniga, siis annavad allergilise reaktsiooni. 2.8.8. Lümfotsüüdid. B- ja T-lümfotsüüdid. Agranulotsüüdid. 20-45%. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. B-lümfotsüüdid küpsevad luuüdis. Kui puutuvad kokku
läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali
Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda. Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin. Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks. Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit-infektsioonide vastu. Monotsüüdid tsirkuleerivad veres ca 8 tundi, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus diferentseeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks - paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid. Tuum on S-tähe kujuline. Fn: toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. Ümar tuum, selgepiirilised. B küpsevad luuüdis, T tüümuses
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
Vereplasma: veest (90%),lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne. Valgud on vee hulga reguleerijaks veres Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vereseerum: vereplasmast fibrinogeeni kõrvaldamine Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega
antigeen puudub RH-. 85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-. Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH. 8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded 1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti. Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62% - Eusinofiilid 2% - Basofiilid <1% - Neutrofiilid 59% - teostavad fagotsütoosi (bakterite hävitamine), sest pole veel täielikult välja kujunenud ja omavad suurt liikumisvõimet 2) Monotsüüdid – valgulise päritoluga võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiidid) töötlemine ja hävitamine. 3) Lümfotsüüdid – immunoloogiline kaitse. B-lümfotsüüdid toodavad antikehi võõrvalkude vastu ja T-lümfotsüüdid ründavad haigustekitajast nakatunud rakke.
Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem. Tüümussõltuvad lümfotsüüdid – T-lümfotsüüdid, tekivad luuüdi tüvirakkudest tüümuses, kust nad
Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st
piirkonnas (lootesisene vereloome). Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid. 3. Lümfotsüüdid: a) B-lümfotsüüdid ja plasmarakud b) T-lümfotsüüdid: *T-abistajad (ingl. k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III
PROTROMBIIN tromboplastiin TROMBIIN FIBRIN OGEEN---FIBRIIN 5. Leukotsüüdid. Leukotsüüdid e. valged verelibled. 1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml HÜPERTROOFIA südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. PÄRGARTERID südamelihast verega varustavad
Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid
loomaliigist 25-70% kõigist leukotsüütidest. ÜL fagotsüteerivad baktereid (5-20) ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)eosinofiilid (graanulid värvuvad punaseks happeliste värvainetega). ÜL eosinofiilide hulk veres kasvab märgatavalt parasitaarhaiguste puhul. Eosinofiilid kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. Eosinofiilide hulk suureneb ka allergiliste reaktsioonide korral. c) basofiilid ( graanulid värvuvad tumevioletseks aluseliste värvainetega). Moodustavad 0,5-1% leukotsüütide arvust. ÜL toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka söögi söömist. · agranulotsüüdid (tsütoplasma on graanulitete) : a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
Leukotsüüdid = valgelibled Fibriin = hüübimisvalk Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Neutrofiilid Basofiilid Eosinofiilid Tabel 3.1. Vere koostisosad 55 Tahked koostisosad Punalibled (erütrotsüüdid) Need on ümarad ja lapikud tuumata rakud, mida ühes milliliitris veres sisaldub 4,5–5 miljonit. Just nemad sisaldavad hemoglobiini-valku, mis kannab edasi hapnikku ja annab verele tema iseloomuliku värvuse. Valgelibled (leukotsüüdid) Neid on 4–9 miljardit ühes milliliitris veres. Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
