rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui külglöövid ning tema ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetataksepikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid.
Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati? Pühakirja tähtsus tõi kasa kristliku raamatukunsti sünni.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur? Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24
vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist. Lõunaseinas asetses aga kolmikkaarelise avaga väike kaheastemline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal oli 15. sajandil kinni müüritud, kuid avastati ja taastati kiriku restaureerimistööd 1960ndatel aastatel. Kirik ehitati põhjalikult ümber aastail 1405-20, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on polügonaalse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber
koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga. Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast
1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli · Tema muusikukarjääri ta alguses tenorilaulja ning mõjutas Põhja-Euroopa
iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Üldiselt Eesti Keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: ü Lääne-Eesti ja Saaremaa ü Kesk-Eesti ü Tallinn ja Põhja-Eesti ü Tartu ja Lõuna-Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit.Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.Põhjusteks võis olla tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka...
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suure...
sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest veelgi ja Isidoros suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks.
io oli geenius, ta mõtles välja oma Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Gaudi alati arvas, et tema tööd ei ole valmis, kuigi tegelikult nad olid suurepärased. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Tema ehitised on nagu luulest, kuigi antonio alati on väitnud et vihkab luulet. Sagrada Familia Maa : Hispaania Linn: Barcelona Hoone tüüp: Basiilika Stiil: Neogootika/Modern Proekti autor: Antonio Gaudi Üles ehitamine: Al. 1882 a. tänapaevani Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Gaudi tehnika on nii unikaalne, et peale tema surma seda ehitist üritasid jätkata paljud
-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-väike kirik või palveruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa
Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia - sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist
Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev. Romaani stiil Gooti stiil 10.sajand 12.sajand Aeg 12.sajand 14.sajand Basiilika, kodakirik Kiriku tüüp Basiilika, katedraal Laeehituskonstruktsioon Laeehituskonstruktsioon. Gooti väga raske, seinad massiivsed, katedraali konstruktsioon piid olid jämedad, aknad meenutas hiigellooma skeletti, väikesed ja kitsad, löövid Ehitustehniline raskus sellepärast said nad II MS-s hämarad. kannatada.
7 VARAKRISTLIK Katakombid olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa- alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist.
Usuelul oli Euroopat ühendav jõud ja palverännakutel pühapaikadesse tekkisid teede äärde kirikud ning kunstis toimusid muudatused tekkis romaani stiil. Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn
Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani. *Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574
Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste aegse bütsantsi ikooni alusel Jumalaema osutab käega salajase Tarkuse allikale Kristuslapsele. Sageli kasutati seda kompositsiooni analoogidel asuvate ikoonide jaoks (analoog teatud liturgiliselt olulisel kohal
4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike
Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast
§ 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud. Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur.
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.
Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage.Temaatika võeti eranditult alati Piiblist.Arhitektuur-Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele.Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne- ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Valgmikud olid
seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus
1.0 Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 1.1 Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid).
villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km.
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi
(kool) Referaat Notre Dame de Paris (nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163
Vana Rooma arhitektuur ja ehitus Narva Kesklinna gümnaasium Õpilane Darja Grigorjeva, 10 b klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreeka...
Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid: rosetid, ristikulehekujundid, viinapuuväädid, ristlillikud, väikesed ehistornikesed ehk
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Gooti- mõistena-barbaarne, kultuuritu. Nimetus võetakse hiljem kasutusele teadlaste poolt. Iseloom: peensus, õrnus, õhulisus. o Arhitektuur · Tähtsaim on kirikuarhitektuur, kuid väga oluliseks hakkab muutuma linnaehitus ja müüriarhitektuur. · Skulptuuril pole iseseisvat tähendust( Sarnasus Romaani stiiliga) · Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga.
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku. 2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika, tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv) 3) 8(kõik need mugulad selle kaare ümber) 5 7 4;6 2 3 1 9 9
Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde. Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil kirik rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest.Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja
eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.Sandro Botticelli (1447-1510)-,,Venuse sünd" Kõrgrenessansi arhitektuur-Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas
Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid
sajandist. Järgnevatel sajanditel sai kirik hulgaliselt juurdeehitisi. Juurde ehitati 4 kabelit juba olemasoleva Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning ka Väike kabel. 15. sajandil toimusid kirikus aga põhjalikud ümberehitustööd - rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Samuti rajati hoonele ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. 16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata sellele kaasnenud pildirüüstamisest, kuna koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei saanud sisse pääseda. Hilisem ajalugu ja Niguliste kirik tänapäeval 1944. aasta 9. Märtsil toimunud nn
kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore Püha Peetri kirik 5-lööviline ja maailmas suurim Püha Peetri mosaiik Callixtuse katakomb Sarkofaag Püha Õhtusöömaaeg
4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneetsia 1p 7.Joonistage basiilika läbilõige. 1p 8.Mille poolest on erilised norra kirikud,kuidas neid nimetatakse? 1p Püstpalkmajad 9.Nimetage 3 tuntud kloostrit Euroopas. 3p Cluny, Citeaux, Sankt Gallen 10.Mis ilmakaarde ehitati kloostris kirik (kiriku torn)? Miks? Läänest itta. Torn läände-kaitseb(miks?) 11.Kuidas nimeati losside peatorni Saksamaal ja Prantsusmaal?
kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu
veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.). See on klassikalise ajajärgu uhkemaid mälestusmärke. Mõõtmed 31x69m, sambaid 8x17. Pühamu koosnes 2 ruumist, naoses oli Athena Parthenose kuju (12,8m) JOONIA stiil. Sammas peenem, üldmulje kergem. Sambal on mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel voluutidega
varasem. Samuti oli mõlemal puhul olulisimaks arhitektuur, eriti just sakraalsete ehitiste ehitamine. Romaani stiil, olles gootikast varasem, oli oma olemuslikult usklikum ja lihtsakoelisem. Arhitektuur polnud veel nii arenenud, ehitusel töötasid mungad ja talupojad, ning kirikud olid seetõttu rohmakama väljanägemisega, aknaid oli vähe ja ehitised olid ,,tükeldatud" samas täitsid need sel ajal ka kaitseehitise rolli. See-eest läksid keerukamaks põhiplaanid ja basiilika kõrval võeti kasutusele ka kodakirik. Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku
Bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus. Eesmärgiks ehitada II Rooma. · Arhitektuur: Peamiseks sai kirikute ehitamine. Kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit). 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-sfääriline kolmnurk). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks. · Sisearhitektuur:
Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres. Viielööviline, 157 m pikk ja 92 m lai basiilika on üks suurimaid gooti katedraale maailmas. Ta on mõeldud mahutama 40 000 inimest. Peatorn on 109 m kõrge. Katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega. Ehitamisega alustati Gian Galeazzo Visconti ajal 14. sajandil. Nimelt oli Gian Galeazzo pärast võimuletulekut Milanos laiendanud oma valdusi üle kogu Lombardia idaosa, allutanud endale osa Veneto piirkonnast ning maid ka lõuna pool
omapärase polüfooniakoolkonna Saksamaal. 4. O. di Lasso elulugu. Di Lasso (1532-1594) oli madalmaalaste hulgas koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Di Lasso sündis Prantsusmaal Monsi linnas. 12 aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuninga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning 1553.a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a
Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483-1520) ning Michelangelo (1475-1564). Viimase meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge,
e. võidukaari. See oli ühe või kolme kaarega massiivne kivisein. Alati oli triumfikaarel reljeefe või tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud e. foorumid. Foorumid olid alati ümbritsetud esinduslikest hoonetest. Üheks uhkeimaks foorumiks oli Tranjanuse foorum , mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Foorumit ümbritsevad esindushooned ehitati Basiilika tüüpi. Seda ehitustüüpi on kasutatud näiteks raamatukogu Basilica Ulpia ehitamisel. Basiilika oli hoonetüüp, mille põhjal ehitasid roomlased endale avalike ehitisi kus peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati koosolekuid. Basiilikale on iseloomulikuks : 1. Oli ristkülikukujuline. 2Kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks. 3. Keskmine lööv oli külgmisest kõrgem. 4. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad.
Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi. Peter Lombardus- Keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop. Arendas välja sakramentide õpetuse. Johann Gutenberg- Saksa leiutaja , leiutas trükikunsti. 20. Selgita: kirik, piibel, Vana Testament, Uus Testament, klooster, kerjusmungaordu, abt, prior, katedraal, visitatsioon, askees, eremiitlus, eraklus, vaimulik ordu ja rüütliordu, kodakirik, basiilika, ketser. Kirik- kristlik organisatsioon, kus peeti jumalateenistusi ja talitusi. Piibel- ristiusu püharaamat, mis koosneb Uuest ja Vanast Testamendist. Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest. Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist: Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese. Koosnes veel Johannese ilmutusraamatust ja apolistide lugudest ja kirjadest.
Kunsti Ajalugu Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 14000-10000 e.Kr. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 3 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esiema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sammast maas mille peal on üks horisontaalne. /'''' ,,Kromleh" koosneb ,,Menh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
