* kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i /sartri/ katedraal (linn Pariisist edelas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas)
Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum Sant' Apollinare Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535549. Apsiid. Romaani kunst Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblitseene, kuid neid on vähe säilinud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav maalikunstigaBayeux' vaip. Skulptuur Püha Peetrus. 12. saj. algus.
- Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised.
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga),
Rooma Sarnasused Kreeka Rooma linna asutamise legend. Hellenistlik kultuur Kreeka kodanik oli Vabariik Mitu jumalat. ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, jumalakojad. templid. nad oli mõistuse looming, mitte elava Sammast...
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja.
BÜTSANTSI KEISRIRIIK · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks · Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks · Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks · Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias · Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased Konstantinoopol (Istanbul) · Kaubateede ristumispunkt · Oli Euroopa rikkaim ja suurim linn · Aafrikast toodi orje, elevandiluud, · Indiast maitsetaimi, siidi, kalliskive · Bütsantslased tegid kaunist käsitööd ja andsin kunsti vastu · Linnad muutusid jõukaks Riigi õitseaeg · 6.sajand kõige parem aeg riigile · Valitses keiser Justinianus I · Ta suurendas sõjaväge ja laevastikku · Vallutas tagasi kõik kunagise Rooma impeeriumi valdused Aasias, Euroopas, Aafrikas · Korrastas seadusi, arendas haridus...
1. Miks kiusati kristlasi taga? Kristlasi kiusati taga sellepärast, et nende arvates olid kõik võrdsed. S.t , et neil polnud jumalaid, keda kummardada. 2. Mis on katakombid ja millise linnaga nad seostuvad? Katakombid on maa-alused käigud, kus tegutsesid kristlased. Katakombid olid nagu kirikud ja altarid. Katakombid on seotud tihedalt Rooma linnaga. 3.Kirleda basiilikat Basiilika sissepääs asub lääs ja altar on idas. Pealtvaates meenutab see risti. 4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel
läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud)
Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskipkonna peakirik, ehitati 13.- 16. saj. See oli basiilika. Keskajal oli see suurim kirik ning ainuke millel oli 2 torni. Kirik põles 17. saj. 19. saj ehitati varemetest ülikooli raamatukogu. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelöövikine kirikutüüp. Enamik on kilisemates sõdades purustatud. Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Toomkirik Tartus
arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast harjutav ülesanne: 1. in templo cum puella, viro sine filia sub schola, foro
Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline
Varakristlikud basiilikad olid paigutatud suunaga läänest itta, kus sissekäik asub kiriku läänepoolses osas ning altar idas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks. Suuremates kirikutes võis lööve olla koguni viis. Keskmine neist oli kõrgeim ja tunduvalt laiem kui külgmised löövid, ning selle ülaossa jäeti müüride sisse aknad. Seda osa kutsuti valgmikuks ning selle olemasolu oli ongi kõige olulisemaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Sageli oli kiriku idapoolses otsas veel üks, teiste löövidega risti asetsev. Nii sarnanes kiriku põhiplaan T-tähega, ning selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ning ülemist põikkriipsu põikhooneks e transeptiks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks nn apsiid. Lagi oli lame ja puidust või puudus üldse, nii et kirikust võis näha katusesarikaid
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ...
pikihoonega. Tüübilt on see kodakirik. Säilinud on kõik v.a torni esialgne kuju. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma esialgse kuju Kloostrite näited: Saha kabel, Püha Miikaeli klooster, Püha Katariina klooster, Püha Birgitta ehk Pirita klooster Tartu keskaegsest sakraal arhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas.
ehitati kõige olulisemad hooned. Tänapäevases Roomas näeb suurt arhitektuuri segu- Keisririigi ja Vabariigi aegsed ehitised. Keisririigi ajal marmor ja Vabariigi ajal tellis. Vabariigi aegseid ehitisi, villasi, leiab Pompeis aga neid on vähe. Keisririik tõi kaasa endaga korrapärasuse. Foorum jääb oluliseks väljakuks. Kõik Rooma juhid lasid ehitada endale foorumi. Nt: Trianaariuse, mille keskel on Traianuse sammas, ümber samba lindireljeef. Tähtsaim ehitis basiilika ehk raamatukogu. Basiilika ruutküliku kujuline, mis oli jagatud kolmeks lööviks. Rooma reljeef on ajalooline ja dokumentaalne. Rahualtar, mis on osaliselt säilinud, kus on kujutatud Rooma asutamist ja Augustuse pere rongkäigul. Reljeefide autor on eeskuju võtnud Partelioni reljeefidest, tegu kõrgreljeefiga. Roomas oli komme austada inimesi monumentidel või raidtekstiga. Monumendid muutusid oluliseks Keisririigi ajal, Ratsamonument ja püstised. Monument on staatiline, kuid uhke, proportsioonid paigas.
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal
· Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid. Ümbermõõt 524 m , 3korrust, igal korrusel 80 kaart, mahutab üle 50 000 pealtvaataja. Kõigil korrustel erinevad sambad I dooria, II joonia, III korintose. 4
pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID
aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820
Kunstiõpetus, romaani ja gooti stiil 1.Cluny kloostri kirik on Prantsusmaa romaani stiilile parim näide. 2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13
Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5. Romaani skulptuurid kirjeldasid Vana-Testamenti, Jeesuse elu ja pühalugusid. Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast
19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk.
Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants
Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Ehitustehnikas paistsid roomlased silma oma tähelepanuväärsete insenerioskustega. Laiendades Kreekast pärinevaid kompositsioonilisi võtteid, võtsid roomlased talakonstruktsioonide kõrval kasutusele võlvkonstruktsiooni ja kaaristu. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad, amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist. 2) Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites
ümarat ruumi, mida katab poolkera. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5 m. . Betoonist võlvi teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid. Ruumi ainuke valgusallikas on laes olev ümar ava. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! 9.- 11. sajand -kirikute ehitamine; romantism; romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist
ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi I poolel. Selle antiikse nekropoli jäänused tulid päevavalgele sajandite jooksul erinevate renoveerimiste käigus, mida viisid läbi mitmed paavstid. Renoveerimiste sagedus tõusis märgatavalt just renessanssi ajal. Kõik see kestis nii kaua, kuni paavst Pius XII käskis kogu selle territooriumi süstemaatiliselt läbi kaevata, aastatel 1939-1941. Aastal 326 valmis esimene kirik
aga ühtlasi rippuvaina, juhivad pilku ikka jälle allapoole. Nii kordub romaani stiili raskuse ja maa külge needituse põhitunne kuni ehitise pisiosadeni, kuid samal ajal ka selle ületuse püüe, hinge võimetu taeva poole igatsemine. Igas stiiliühtlases teoses peab ka hoone sisemus, kui ta on samuti määratud nägemiseks, kinnitama välisehitise vormikõnet. Kristlikus jumalakojas on siseruum teatavasti hoone olulisem osa. Algkristlikus basiilika stiilis valitseski ta kunstilise väljatöötuse poolest, koondades nii ehitajate kui vaatajate tähelepanu endale ja jättes välismüürid maailmapõlglikult lagedaiks katemassideks. Romaani kirikutüübis on ka välisvormid juba kunstiliselt rohkem mitmekesistatud ja kõnelevad elavamat keelt, aga siingi täiendab sisuliselt valitsev siseruum oma erivormide hulgaga oluliselt üldpilti. Astudes romaani siseruumi, tunneme seisvat end välismaailmast kindlalt eraldatud
Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi). Kiriku lääneseina sissekäigu kohale ehitatakse looz, see on mõeldud valitsejale jumalateenistuse jälgimiseks
Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste
rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku
Joonis 5. Näide varasemast korintose stiili kasutamisest. Pariisi panteon. 4 1.5 Vana-Rooma arhitektuur Joonis 6. Colosseum, Roomas Vana-Rooma arhitektuuri üks levinuim ehitis oli amfiteater. Colosseumi eitamisel kasutati kaaristu süsteemi ja sambadel on esindatud nii dooria, joonia kui ka korintose stiili. 1.6 Varakristlik arhitektuur Joonis 7. Sta Maria Maggiore basiilika Roomas. 5 1.7 Bütsantsi arhitektuur Joonis 8. Narva Õigeusu Ülestõusmise Kirik. Bütsantsi arhitektuuri iseloomustab hästi kuppel, kaarsissekäigud ja kaarjad aknad. 6 1.8 Lääne-Euroopa arhitektuur Joonis 9.St.Galleni klooster Sveitsis Võeti kasutusele antiiksed stiilid, näiteks sambad. Iseloomustab hästi tornid ja kitsad ümarad aknad. 1
Vanarooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide , samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Põhiliselt laoti müürid tellistest, tähtsamad hooned vooderdati seest marmoriga. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume ja katta needsilindervõlviga. Ristvõlv Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui sell...
Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept. Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum, seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid. muust kirikust eraldab seda triumfikaar, seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta. Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu. varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega. Basiilika põhiplaan ( kiriku) kujunes välja Roomas ja levis siit mujale; on aluseks Lääne-Euroopa kirikuarhitektuurile.Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. BÜTSANTS 6-15saj tekkis 395. a Rooma riigi jagunemise lääne ja ida Rooma riigiks
Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev. Romaani stiil Gooti stiil 10.sajand 12.sajand Aeg 12.sajand 14.sajand Basiilika, kodakirik Kiriku tüüp Basiilika, katedraal Laeehituskonstruktsioon Laeehituskonstruktsioon. väga raske, seinad Gooti katedraali massiivsed, piid olid konstruktsioon meenutas jämedad, aknad väikesed ja Ehitustehniline raskus hiigellooma skeletti, kitsad, löövid hämarad. sellepärast said nad II MS-s kannatada.
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitööli...
kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi sõdade tagajärjel purustatud ja taastatud muudetud vilmis. Ristkujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus - Urvastes. Lõuna-Eesti
Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. 10) Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Basiilika kohtu ja ühiskondlik hoone. Külglööv-kesklööv-külglööv. Poolkerad- apsiid. 11) Kõige püham paik kirikus? Altar apsiid. 12) Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli mingi tähendus? Kujutasid piibli sündmuseid ja pühakuid. Inimesed said nende järgi teada piiblist, sest lugeda enamus ei osanud. 13) Millisest materjalist tehti mosaiike, millised värvid? Kasutati marmor tükikesi.
Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus.
JALUTUSKÄIK ROOMAS Rooma linna rekonstruktsioon Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin ae...
Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad.
Bütsantsi kunst e Ida-Rooma keisririigi kunst. Keisri käes olin nii ilmalik kui usuline võim. I suur õitseaeg 6.sajand, keiser Justianuse valitsusaeg. Kõige tuntum ehitis on Hagia Sophia katedraal o Suurim basiilika Konstatinoopolis - Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid
● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada I Barokk ● Tähendab ebakorrapärast pärli ● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada Püha Peetruse basiilika Gesú kiriku fassaad Sant'Ivo alla Sapienza Cathedral of Santiago de Compostela Valladolidi ülikooli fassaad Fontana di Trevi Plzen's Republic Square fassaadid Saint John's Co-Cathedral Altar Rottenbuch Abbey II Rokokoo ● Traditsiooniline barokk tundus liiga raskepärane ● Rõhku hakati panema õrnusele ja kergusele ● Inspiratsioon loodusest: loomad, merikarbid, väänlevad taimed ● Heledad värvid, kerge mööbel
Üks põnevamaid teoseid oli aga Vinci kujutatud joonis proportsioonidest. Sellele infot otsides sain teada uusi väga huvitavaid ja põnevaid fakte, millest varem teadsin vaid natuke. Hiljem tuli mõte teha üks tore vahva jutt ning ühendada valitud teoste tegelased selle jutu kaudu... Lahtiste Uste Päevad Mona kattis kõrvad, kuna kellade müra takistas tal selgelt mõelda. Ta seisis ihuüksinda keset Vatikani, meeles vaid Michelangelo soovitus minna Peetri basiilika torni ja korraldada seal lahtiste uste päevad. Äkitselt löödi kiriku uksed lahti ja tuhanded preestrid ja jumalamehed tormasid platsile. Nad täitsid kogu väljaku ja pillimeeste saatel hakkas üle kogu ilma kõlama gregoriuse koraal. Kõigi järel tuli kirkust välja pahane ristija Johannes. Mona ei saanud enam millestki aru ja püüdis kätega endale teed teha, et kirikuni jõuda. Pühad mehed vaatasid silmad pärani seda imelist olevust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
