Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks
Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid, nende kohale tekivad vulkaanid. (vt kasutatud kirjandus 2) Et sulamagma läbib maapinna poole liikudes paksu mandrilise maakoore (ookeanilise ja mandrilise maakoorega laama kokkupõrke korral), siis sulatab ta ka seda ning seguneb selle materjaliga. Mandriline maakoor on aga väga varieeruva koostisega ning seetõttu on ka subduktsioonivööndite vulkanism mitmekesine. Tekkinud vulkaanilistest kivimitest on levinum basalt. Vulkanism on tihti plahvatusliku iseloomuga, sageli kaasnevad purskega lõõmpilved. (vt kasutatud kirjandus 2) Kui põrkuvad kaks mandrilise maakoorega laama, siis on tulemuseks mäestike teke, kuid vulkanismi sellega reeglina ei kaasne. Samuti ei kaasne vulkanismi sellise laamadevahelise piiriga, kus laamad ei liigu üksteise poole või üksteisest eemale, vaid ainult nihkuvad 8 teineteise suhtes (näiteks San Andrease murrang, mis eraldab Vaikse ookeani ja Põhja- Ameerika laamasi)
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 5 Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks Maavärinatega kaasnevad nähtused: · tsunamid Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele: · hävitab kudusid, ehitisi · muudab pinnareljeefi 8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1. Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) · purskekivimid tarduvad maa pinnal (nt. basalt) · süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit) 2. Moondekivimid · ortokivimid tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) · parakivimid settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3. Settekivimid
Kõige võimsamad maavärinad, tugevusega 8,9 magnituudi, on aset leidnud 31. jaanuaril 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. märtsil 1933 Jaapani kirderanniku lähedal Hiroshima aatomipommi võimsusega. Üle 8,9 magnituudised maavärinad pole teoreetiliselt võimalikud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 10 3.Vulkaanid 3.1.Mitmesugused magmakivimid Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit-magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Püüdes nüüd seostada tardkivimite levikut Maa laamtektooniliste liikumistega, saame järgmise pildi. Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes
Tumedad on tolmused tasandikud. Heledamad alad on mägised, arvatavasti on need Kuu esialgse koore jäänukid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Millest Kuu koosneb? Kuu pind on kaetud pudeda pinnasega-regoliidid. Kõik kivimid on vulkaanilist päritolu. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa, mis koosneb varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakestet. Marss Marss on viimane Maa-taoline planeet, temast kaugemal kohtame vaid hiidplaneete ja asteroide. Marss on väga ebatasane planeet. Marsi suurima vulkaani-Olümpose mäe kõrgus jalamilt on 21 kilomeetrit. Marss tekkis, nagu näiteks Kuu või Merkuur, protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-...
pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke protsessis muutunud osa moodustab mulla. Mulla aluskivim- viimasele järgnevat lähtekivvimi osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda. Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud sama päritolu, koostise ja omadustega lähtekivimil (enamkihiline vastupidi). 1. Tard- ja moondekivimite eluuvium es märgistes rajoonides. Mod mitmesugustes kivimitest- graniit, süeniit, garbo, basalt. 2. Ealantropogeeni settekivimid koostiselt ja geolog vanusest väga mitmesugused. Märgides ja tasandikites rajoonides kus antropogeeni ajastu setted puuduvad. Levinud lubipaas, dolomiitpaas, mergel jaliivakivid. (põhja-eestis) 3. Moreenid e Jääsetted esinevad karbonaadivaesed ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass). 4. Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt
olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) 2.1.ARHITEKTUUR: Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri)
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
Fookus- ehk maavärina kolle, koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomul kristallstruktuur. Kivim- mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Koosnevad mineraalidest. Maak- majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivim- nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. N: graniit, basalt. Settekivim- nende teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes- mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii saab liivast liivakivi, merepõhja lubimudas aga lubjakivi jne. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 0C) tingimustes moodustunud kivim. N: gneiss, migmatiit.
Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maakoore paksus Mandrliline Okeaaniline 25-70km 5-20km Vanus Kuni 4 mld aastat Kuni 180 mlj aastat Tihedus Kergem Raskem Kivimikihid Graniit, basalt, settekivimid Settekivimid, basalt 10 3. VÕRDLEB GEOLOOGILISI PROTSESSE (VULKANISM, MAAVÄRINAD, KURRUTUSED, MURRANGUD, KIVIMITE TEKE, SÜVIKUTE TEKE, MAAKOORE TEKE JA HÄVIMINE) LAAMADE ERINEVATEL SERVAALADEL (OOKEANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE, OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE, KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE, KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE) NING KONTINENTAALSE RIFTI
Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga. Hatid paistsid olevat end sisse seadnud just selle piirkonna keskosas. Hatide ajastust leitud esemed (u. 2300-2000 a. eKr) on selgelt homogeense iseloomuga ning näitavad märkimisväärselt isikupärast stiili, eriti keraamika ja metallitöödes. Avastused haudadest Alaca Hüyük'is kuuluvad hatide kunsti suurimate saavutuste hulka. Mehed maeti koos nendele kuulunud relvadega ning naised erinevate majapidamis e...
kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda katsuda ei tohi.
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei...
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailma kunsti arengus. Chichn Itzs astmikpüramiid Mehhiko maaja tolteegi kultuur on üks väga hea näide toleegide arhitektuuri näitest. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid kaunistatud lindude,
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid (biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen) 2.Settekivimid (tähtsaimad)- 1.purdkivimid, 2.keemilised kivimid, 3.biokeemilised kivimid Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis
Litosfäär - Laamtektoonika on geoloogiateadus,mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. - Maa siseehitus-maa koosneb sisetuumast,välistuumast,vahevööst,astenosfäärist,maakoorest ja litosfäärist. - Maakoor on Maa välimine tahke kest,mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. a)mandriline-asub 0-70km sügavusel,olek tahke,kivim graniit,temperatuur 0-600*C b)ookeaniline-asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C - Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C - Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks. - Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek
Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. ● Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? – O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na ● Mille poolest erineb mineraal kivimist? – Mineraali kristallidel on kindel struktuur ● Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? – tardkivimid, settekivimid, moondekivimid ● Nimeta tardkivimeid – basalt, gabro, graniit, rüoliit ● Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? – füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed ● Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? – Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt ● Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? – Marss, Veenus, Merkuur ● Mis vahe on asteroidil ja komeedil?
(konspekt) Vanas-Egiptuses oli väga oluline portreeskulptuur ja portree maalikunst. Seal on tehtud väga palju valitsejate ja ülikute portreesid. Portreekunst oli seotud usuga, seal kujutati taassünniga. Usuti, et kui oma keha ei mumifitseerita, kuid tehakse portreekuju, siis võib selle inimese hing hiljem selle kuju äratada. Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit, basalt ja dioniit. Portree skulptuurid olid natuge üldistatud. Egiptuse kunstis kujunes reljeefidel ja maalidel omapärane kujutus viis, egiptuse poos. Seda kujutus viisi kasutasid ka Vana-Mesopotaamia kunstnikud, kuid eriti iseloomulik oli see Egiptuse kunstile. Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest. Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
- Esineb Pariisi salonginäitustel, võidab kunstikriitikute tähelepanu - Saavutab sügissalongis züriivaba kunstniku staatuse - Rodini matkivad impressionistlikud maalid nt. H. Ibseni portree, kipsist - Kerge kubistliku stiili mõju, ei lähe äärmusliku kubismiga kaasa, kuid tema maailmasõja eelses loomingus võib näha üldistatud vormi. - Eeskujuks Vana- Egiptuse skulptuur, võtab kasutusele ülikõvad kivimid- graniit, dioriit, basalt - Sageli modellina abikaasa Mari Koorti - Abikaasa portree mustast basaldist - ,,Palvetaja" eksootilisest puust palisandrist, naisakt, modelliks Mari Koort, hävinenud - 1919 punaväed vallutavad Lõuna-Eesti, astub töörahva kommuuni - Keraamilisi loomakujusid nt. pronksist metskits elusuuruses 1929 - C.R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal, Kuperjanovi hauamonument Tartu Raadi kalmistul - ,,Naise pea" pukspuu 1921 - ,,Halastaja õde" graniit 1917
mida kasutatakse ehitustel. Kivide tunnused: • Värvus heledad ja tumedad • Räige on klaasjas, läikiv või rasvane • Kõvadus- määratakse mohsi skaala järgi • Lõhenemispinf Kivimite liigitus: • Geoloogilise päritoluga • Mineraalloogilise päritoluga • Füüsikalise-mehhaaniliseomadustega • Kasutamisala järgi • Dekoratiivsuse järgi 1)tardkivimid (graniit, basalt, pimss) 2)settekivimid(looduslikud kivimid, killusitkud, kruusad , kriit, kips, lubjakivi jne) 3)Moondekivimid( kvarts, marmor, Maakoores enim esinevad mineraalid on Kvarts, ränidioksiidid. Looduslike kivimaterjalide tootmine: • Murdmine • Lõhkamine • Saagimine • Freesimise teel • Leeklõikus(kui on üle 30% kvartsi) Nõuded looduskivile: • Peab taluma talle mõjuvat jõudu, ilmastikuolusid, tulekahju jne.
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Õlgede lisamine muudab paberi tihedamaks, tema mehaanilised omadused langevad ning paber muutub kiiresti kollaseks. Selline paber ei sobi säilitamiseks. Kiudainete vastupidavus vananemisele Paberi valmistamiseks kasutatakse peamiselt taimse päritoluga kiudusid. Loomsetest kiududest siidi ja villa, kusjuures viimane leiab kasutamist väga harva. Tänapäeval lisatakse spetsiaalsetesse paberisortidesse ka sünteetilisi ning mineraalseid kiude (asbest, klaas, basalt, metall). Kiudude põhiliseks omaduseks on võime vastavates tingimustes seostuda üksteisega keemiliste sidemetega ning moodustada seostunud materjal ilma liimainete lisamiseta. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, dzuut, ramjee, mitsumata.Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja
Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas. Graniit Eesti aladel ei paljandu, aga paljandub Soomes. Eesti aladel rändrahnudena. Graniidi ja teiste süvakivimite lagunemisel ongi tekkinud liiv, mille põhikoostisosa on kvartsiit. · PURSKEKIVIMID tekkinud vulkaani putsete tulemusena, laava kiirel tardumisel maapinnal. Nt: basalt (laavast), tuff, pimss SETTEKIVIMID - setete tihenemisel ja kõvastumisel (tsementeerumisel) tekkinud kivim. · KÕVAD SETTEKIVIMID Lubjakivi ehk paas ehk paekivi Dolomiit lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega. Põlevkivi lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis Mergel pude lubjakivi Sinisavi tsemendi tooraine Kivisüsi puitsõnajalgadest LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on
Pigmendi ja kilemoodustaja murdumisnäitaja erinevusest sõltub värvi katvus. Pilet 15 Peamised looduslikud ehitusmaterjalid. tard-ja moondekivimid: graniit koosneb kvartsist (SIO2, amorfsed terad, läbikumav, kõva, alumosilikaat), päevakivist (kristalliline, kvartsist pehmem) ja vilgust (must, kihilise struktuuriga alumosilikaat), jämedateralise struktuuriga. Kasutatakse vähe, kuna ümmargused, dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Basalt tumehall või must, peeneteralise struktuuriga. Levinuim kivim maakoore ülaosas, koosneb peamiselt naatrium-kaltsiumpäevakivist. Oluline omadus happekindlus. Kasutatakse killustiku tootmiseks, fassaadide viimistluseks, basaltkiud suurepärased soojusisolaatorid. Settekivimid: Paas (põhikomponent CaCO3) - väga peenekristalliline, pehme, saab tükkideks teha, ilmastiku suhtes võrdlemisi vastupidav, oht on happevihmad ja samblad. Paekivi kasutatakse tsemendi toorainena
Fourth level Fifth level Christo, The Umbrella Project, California and Japan, 1991 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Robert Smithson, The Spiral Jetty, 1970, black basalt, limestone and earth, 1,500' (aerial photograph) Robert Smithson neoekspressionism ja transavangard Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level märtsikuine nõmm 1974 õli, akrüül, sellak kotiriidel
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Bioloogiline murenemine on seotud organismide elutegevusega. Siia alla kuuluvad elusorganismide tegevusest tulenevad kivimite ja mineraalide mehaanilise purustamise protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise protsessid. 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord-aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi(graniidid, basalt, gneisid), mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Aluspõhi ehk pealiskord- settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt
..14 ... · tihedusklass 2,0 18...20 normaalbetoon 24 ± 4 raudbetoon ja pingbetoon 25 ± 4 kivinemata betoon 25 ± 4 mört · tsementmört 19...23 · lubimört 12...18 ... looduskivi · basalt, graniit, gneiss 27...31 · lubjakivi 24...26 · marmor 28 · liivakivi 21...27 tehiskivid · savitellis 16...19 · silikaattellis 17...20 · õõnestellis 13...15 · tuhkplokid 4,0
puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne
termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja kivimiteks on mitmesugused purske-, moonde-, tard-, ja settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne.) Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega
väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses tõusta temperatuur liiga kõrgele. Sellega seoses hakkab betooni koostises olev vesi aurustuma. Tugev vee aurustumine võib tekitada konstruktsioonis pragusid. Kuumakindel betoon. Seda kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla šamott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali ka 115 mikrotäiteainet. Selleks on peenike mineraalpulber. Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Tulekindluse järgi jagatakse kuumakindlad betoonid kolme gruppi: kõrgtulekindlad betoonid, tulekindlad betoonid, kuumakindlad betoonid. Happekindel betoon
Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
