peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasterände tagajärjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku tähtsus tõusis (tast sai kultuuri säilitaja ja ühendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid välja tänapäeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled). 4)Karl Suure keisririik. Frankide võim jõudis haripunkti Pippin Lühikese poja, Karl Suure, valitsemise ajal. Ta laiendas riiki pea
Periood 10-15. sajand. Meie esivanemaid kutsuti dzuudideks. Nad elasid Peipsi ümber. Dzuudid tulid sõnast võõrad. 6.sajandi zanrid 1) Vana-Roomast Britisse süllaabiline süsteem (rõhuga mängimine lõppriim) KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI: 1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne kirjandus kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kuju...
Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst.
hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. Ajaloolased on jaganud keskaja perioodi veel omakorda kolmeks: vara-,kõrg- ja hiliskeskajaks. Varakeskaeg tõi kaasa Rooma riigi lagunemise ja barbarite vallutused, vägivalla ja kuritegevuse. Kõrgkeskaeg oli kõige tormilisema arenguga, kus suurenes paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ka ristisõdade ajajärk. Hiliskeskaeg tõi endaga kaasa katkuepiteemia, saja-aastase sõja Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ning paavsti võim hakkas alla käima. 2 Kuigi keskajal oli tähtis roll kirikul ja riigiaparaadil oli kõige olulisem sõjavägi. Sõjaväe
Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus. - Juriidiline argument: Paavsti ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus
Hispaania, Prantsusmaa, lisaks Põhja-Aafrika jne. Pärats kristust alad laienesid veelgi nt Inglismaa. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Paavst. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele. Religioosne argument: ristiusu levitamine. Tsivilisatsiooni argument: paganluse väljajuurutamine inimestest. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda:
Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes. Teda õpetas ka kuulus filosoof Aristoteles. Aleksander paistis silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega...
sõda pidada · Euroopa ajaloo paradoks: Kristlus kui patsifistlik doktriin <-> kristliku maailma sõjakus · Kas on lubatud valada teise inimese verd? Traditsiooniline vastus enne kristlust (antiikajal): jah Antiiktraditsioonid sõjast · Kreeka: sõda on normaalseisund, see oli ühiskonna loomulik osa, mitte kõrvalekalle. Tsiviliseeritud rahvad peavadki sõda barbarite vastu pidama. Aristoteles põhjendab ,,kõrgema" inimese sõda barbarite vastu. Kahte tüüpi inimesed: need, kel loomuses valitseb hing, teised, kelle loomuses valitsevad ihad. Üks on hingeline, teine kehaline. ,,Kõrge" peab valitsema ,,madalama" inimese üle ,,madalama" huvides. Nood ei saa sellest aru, hakkavad vastu ja siis tulebki nendega sõdida ja need vägivaldselt vallutada. · Rooma: stoitsistlik doktriin (Cicero). Maailm on harmooniline tervik, sõda on kõrvalekalle (mõistuslik inimene <-> loom)
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive.
Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustuse vedajatena linnades. Eraorje peeti nii maal kui linnas. Maal kasutati neid kas põlluharijate või karjalistena, linnas aga teenijate-koduorjadena. Aristokraatlikud daamid uhkeldasid omavahel sellega, kellele neist kuulub rohkem ja nägusamaid orje ja orjatare. Koloonid kujutasid endast üleminekuvormi orjusest vaba maaharija staatusesse. Peamiselt olid koloonid barbarite hulgast vangi võetud talupojad, kellele maavaldaja andis harimiseks väikese maalapi. Koloonil oli lubatud pärandada oma varanatuke lastele. Koormuste täitmatajätmise korral võeti koloonilt tema maatükk koos varaga ja ta muudeti orjaks. 12 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia. Bütsantsi keisrit kutsuti basileiuseks. Teda ei kuulutatud küll jumalaks või jumalate sugulaseks, kuid toonitati, et tegemist on jumala enda poolt
Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus
See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida. Kriis Roomas süvenes ja ainuke võimalus riik päästa oli jagada riik kaheks. Aastal 395. jagati Rooma riik Ida- ja LääneRoomaks. Ristiusu kujunemine eelkõige rõhutute ja vaeste hulgas. 313 Milaano edikt, mille tulemusena ristiusk muudetakse riigiusuks nii Bütsantsis kui ka LääneRoomas. Bütsatsi pealinnaks sai Konstantinoopoli ja LääneRoomas Rooma. 4. sajandil algab lagunenud LääneRooma impeeriumi aladel barbarite ränne ja seda nimetatakse Suureks rahvaste rändeks. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lõpp Varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine, rahvaarvu suurenemine ja surve väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid : · LääneGoodid · IdaGoodid · Hunnid · Langobardid Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike
nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Ristiusku astusid rikkad inimesed ja kristlus muutus peaaegu moeasjaks
Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul").
idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled.
üle Euroopa. Samuti alles siis hakati suuremat rõhku panema ehitamisele. Roomlaste ehituskunsti saab iseloomustada kui inseneriehitust. Roomlaste jaoks pole tempel enam nii tähtis, eelistati ehitada midagi kasulikku. Näiteks kulutati aega ja vahendeid teede ja viaduktide ehitamisele. Pumpsasid veesüsteemiks polnud, ja kõik oli loomulik langus. Aastal 375 jaguneb Rooma riik kaheks, Ida ja Lääneks. Uueks pealinnaks saab Bütsants, praegune Istanbul, aastal 375.Lääne Rooma lõpuks saab barbarite tulek 476 . Rooma maailmavaate aluseks on sõda, näiteks Romuluse isa oli sõjajumal Marss. Roomlased võtavad kreeklastelt palju üle: kuidas ehitavad, jumalad. Ühiskondlikud hooned on väga olulised, nt Basiilika, lõbustusasutused, Amfiteater, kus oleksid gladiaatorite võistlused, teed, termid (tänapäeva mõistes spad). Näiteks triumfikaar, milles väljendub Rooma sõjakus. Arhitektuur peab toetama põhimõtet, et meie oleme nii võimsad ja uhked. Teiseks tunnuseks on inseneriehitus.
kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religiooni argument: kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi) 1243- 54: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks · Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" · Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid
Tähtsamad otsused lngetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon. Kuninga suguvõsa põlvnes jumalast. · rahvasterändamine ja riigid 375 - 568. Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajad) tungimine Aasiat Euroopasse 375 a. Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Rände tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: *Läänegootide riik : vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid
vaskmündid. Hinnad tõusid – Rooma riigis toimus inflatsioon, raha väärtuse vähenemine toob kaasa hindade tõusu. Täisväärtuslikud kadusid täielikult käibelt. Täisväärtuslikud mündid ehk hõbemündid olid nüüd varanduseks. Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. Rahamajanduse asemele naturaalmajandus. 2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest.
Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui mees oli suur ja tugev ning edukas sõdalane, siis ta pääses nö paremate meeste hulka. Vallutuste kinnistudes kaasnesid suurte tegudega lahingutes materiaalsed hüved, eeskätt feodaalvalduste näol. (Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.)
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa.
337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org. Kristlus preztiisne. Kirik kor. haridust, kohutmõistmist jm riigivõimu fun. 9. Kultuur hilises Rooma keisririigis Algselt levitasid kristlust apologeedid - kirjamehed, kaitsesid usku
Sissejuhatus Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand...
5.Varane keisririik 30eKr-235pKr: *Octavianus muutis nime=Augustus-auväärne 30eKr-14pKr* lepiti ainuvalitsemisega, majanduse õitseng* tema järglased olid ülekohtused ja julmad valitsejad* keiser Nero54-68 tappis oma naise,ema ja senaatorid* 64a toimus hiigeltulekahju, milles arvati süüdi olevat Nero käsk, et saaks uue palee ehitada* 1saj keskel pKr vallutati suur osa GBR-ist* Traianus98-117 vallutas Daakia(rumeenia) ja mesopotaamia, suurim maad Vahemerel*kaitseks barbarite eest rajati piiridele kindlused* Hadrianuse117-138 vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide
400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks. Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle. Missale Romanumis (1570) sinine ühendati jumala, igaviku, süütuse ja usu värviks. Islamis on tumesinine truuduse ja ühenduse värv, moseede, linnade ja maapealse elu värv. Sinist on palju araabia ornamentikas ja mosaiikides. Muistses
Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad. Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad. Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsus -> tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu
1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed (polügaamia). Riietus: mehed sunniti kandma pükse 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas oli nn ,,indiaanlaste apostel". Tema argument oli: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellega sai temast antikolonialismi sümbol.
Parksepa Keskkool ANNI VÕRO- 6B 7 Maailmaimet Referaat Juhendaja : L .Luik Parksepa 2006 Püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Eg...
ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Kristlane
Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks vastava riigi tavaõigusele+ valitsejate kehtestatud õigusaktidele. Keskaegse algelise õiguse "remondiks" sobis rooma õigus suurepäraselt.Tasapisi hakkas Vana-Rooma
Machiavelli on veendunud, et parem on olla tormakas kui ettevaatlik; sest saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb temaga võidelda ja teda tõugata. On ilmne, et pigem laseb ta end võita tormakatel, kui neil, kes liiguvad edasi leigelt ja talitsetult; sestap on ta alati, nagu nainegi, noorte sõber, sest nemad on vähem arvestavad, raevukamad ja juhivad teda südikamalt. Machiavelli peab isiklikku sõjaväge julge ja ohtliku ettevõtte aluseks ja selleks et Itaalia haarata barbarite võimu alt peab tal olema isiklik sõjavägi, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Need, 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate valitsejate juures ning on hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavelli suutis läbi oma reaalse poliitikakäsitluse väga täpselt välja tuua omadused, mis on vajalikud kõigile valitsejatele edu saavutamiseks.
leitud freskosid, millel kujutatakse stseene Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud seinamaalingud on väga skemaatilised ja lihtsustatud. (Lassus 1966) Fresko Rooma katakombist. Kujutatakse tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega. Illustratsioon 3. Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite tunnus. Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid: Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees, kohtumõistmine. 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige Vanast Testamendist, 4. ja 5
Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt. Seadused kiilkirjatahvlitel
375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks
(Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180. · See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid · Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal · Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi · Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid) · Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin. · Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest: 1
Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid
missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad. Konkistadoor Cortési missioon pidi olema äsjaavastatud rahvaste kirikule võitmine. Tsivilisatsiooni argument Eesmärk oli euroopalikult tsiviliseerida barbarid. Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi olema konkistadooride religioosne kohustus. Põlisrahvastele hakati tutvustama ja peale suruma euroopalikku moaali, kombeid ja riietust. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse
Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama PItaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik KeskItaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiizi. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma
kirikuarhitektuurile.Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. BÜTSANTS 6-15saj tekkis 395. a Rooma riigi jagunemise lääne ja ida Rooma riigiks. Lääne- Rooma riik lagunes 5.saj lõpul barbarite löökide all. Ida- Rooma riik püsis veel üle 1000 aasta Bütsantsi keisririigi nime all. Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom
Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas) 419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel
sõjas püüdis Kartaago oma positsiooni taastada. Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216. aastal. 202. aastal eKr sai Kartaago Põhja-Aafrikas otsustavalt lüüa ning olid jällegi sunnitud rahu paluma. Kartaago kaotas oma laevastiku, valdused ja sõjalise võimsuse. Kolmandas Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146 eKr aastal. Hadrianuse vall Traianuse valitsusajal ehitatud pikk müür, mis kaitsis riiki väljapool elavate barbarite vastu. Kõige paremini säilinud eksemplar. Kapitooliumi emahunt pärimuse järgi olla Remus ja Romulus imetatud emahundi poolt, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võttis. Alguses rajasid nad linna 2si hiljem tappis Romulus Remuse ja ehitas ise linna lõpuni. Etruski pronksskulptuur VI saj eKr, laste kujud lisatud renessansiajal. Proletaarid vaesed kodanikud, õigused piiratud, olid Rooma kodanikud
astmete vaimulikke, kes olid kantud selle linna vaimlikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid Feodaalsuhete kujunemine Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur Viikingid ja viikingaeg Ida rooma keisririik ehk Bütsants ja püsimajäämise põhjused Ristiusu kujunemine Feodaalne majandamissüsteem M L IV 1054 D-500 C-100 M. LX. VI
Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli
ütles 279. aastal eKr Itaalias peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud."Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga. Rubico ületamine - tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda. Häda võidetuile Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda (Rooma nael oli 327 grammi). Kulla kaalumise ajal heitis gallide kuningas Brennus lisaks kaaluvihtidele kaalule ka oma raske mõõga. Roomlaste vastuväited tõrjus ta lakooniliselt: "Häda võidetuile!" Roomlased pidid lisama mõõgaosa kulda ja gallid läksid rikkaliku saagiga põhja poole. Veel hiljemgi rüüstasid nad mitmel korral Rooma alasid.
5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 3
patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi
häbistav altkäemaksu võtmises paljastatud saada ja et selle eest karistati väga rängalt ega olnud süüdlasele mingit vabandust ega andestust. 38. Seepärast polnud üheski asjas võimalik soodsaid tingimusi (mida saatus sageli annab hooletuile püüdlike vastu ja mitte midagi teha tahtjaile kõike korralikult tegijate vastu) osta ei kõnemeestelt ega väejuhtidelt, samuti nagu polnud võimalik osta omavahelist üksmeelt, umbusku türannide ja barbarite vastu ega üldse midagi taolist. 39. Nüüd on aga kõik see nagu turul ära müüdud ja selle asemel on sisse toodud selliseid asju, mis on pannud põdema ja saatnud hukatuse teele kogu Hellase. Mis asjad need siis on? Kadedus, kui keegi on saanud altkäemaksu, naer, kui ta seda tunnistab, leebus paljastatavate suhtes, vihavaen, kui keegi selliseid nähtusi taunib -- ühesõnaga kõik see, mis on seotud äraostetavusega. 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
