Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla
Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus
erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik
germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-
Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi tema trükitud Piibel, milles igal lehel oli tekst kahes veerus ning mummalgi lehel 42 rida. Edasi hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus, pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Algselt moodustas ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste
Preestrid olid riigiametnikud. Pühamud olid tähtsad ja riigi kaitse all. Vallutatud riigid pidid austama Rooma jumalaid. 9.5 Loetlege vähemalt 3 sarnasust kreeklaste ja roomlaste usu juures. Mõlematel oli palju jumalaid. Usupidustused ning ehitati palju templeid Sarnased jumalad, ainult teiste nimedega. Müsteeriumid Ennustamine 10. Languse põhjused Puudus hellenistlik pärand ja kreeklaste integeeriv roll Antiikse Rooma-Kreeka jumalate kõrvale tekkisid teised uued jumalad. Roomat tabas barbarite rünnakulaine. Roomlased olid sõjaliselt väga palju nõrgenenud.
Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6
ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis Põhja- Aafrikas; toob kaasa kultuuride segunemise; Vahemeremaades ja uutes riikides- ladina keel. Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S. need goodid jne ongi germaanlaste hõimud. Milles seisnesid Lääne-Rooma Languse ja Ida- Rooma püsima jäämise põhjused:Rändrahvaste
kuningaks Aleksander. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe Ennekõike kindlustas kuningas Aleksander Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta sundis linnriike tunnustama tema kui kõrgema väejuhi piiramatut võimutäiust eelseisvas sõjas Pärsiaga. Kõiki vastaseid ähvardas Aleksander sõjalise jõuga. Seejärel sooritas noor kuningas võiduka sõjakäigu Doonau orus ja mereäärses Illüürias elavate barbarite vastu. Relvade jõul sundis Aleksander sealseid rahvaid tema ülemvõimu tunnustama ja teda sõjas pärslastega abistama. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele julgust Makedoonia vastu välja astuda. Aleksander surus ülestõusu jõuga maha. Kevadel 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse.
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli
kummardada. Rooma impeerium hukkus rahvasterändamise tormides, aga kirik püsis läbi pimedate sajandite. Vana-Rooma riikliku ühtekuuluvuse hoidis alal Rooma piiskop, paavst, kelle võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14. sajandiks välja kristlik Euroopa. Keskaeg oli kiriku misjonitegevuse kõrgaeg. Kui vana kirik oli pööranud oma tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli tüüpiline ja suundamäärav. Tema kaasa oli katoliiklik printsess, kuid tolle õhutustest ja palvetest üksi ei piisanud
sambaid ühendavad kaared jm. Üldjoontes oli romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Kaunistustest on levinud ümarkaareline friis,dekoratiivne nn kääbusgalerii ja liseenid. Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, ning ühtlasi pidid need olema võimalikult tulekindlad. Gooti stiil tekkis tänu järgmistele konstruktsioonilistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv,tugikaar ja tugipliit. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Uues olukorras sai määravas kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus,pidi astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks läbi kõikide aegade olnud haridus ja teadut hindavate inimeste olemasolu. Teaduslikku haridust oma aja mõttes anti juba antiikühiskonnas
loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi projektsioon ongi tõeline Hiina, hiinalik ja kultuurne, nurgad aga olid barbarite asustatud ning seega puudus seal tsivilisatsioon. Maailmaruumi jaotasid hiinlased aga viie ilmakaare järgi ning viie aastaaja järgi. Viiendaks ilmakaareks oli Keskpaigana Hiina ning viiendaks aastaajaks oli Keskpaiga aeg (kindel lõik Hiina kesksuvest). Diplomaatilised suhted ja teiste maade teadussaavutused hiinlasi ei huvitanud ning kõik kes ei tundnud hieroglüüfe ja hiinlaste kombeid olid määratud igavesteks alamateks. Väga oluliseks sümboliks oli ka yin-yang´i (nais- ja meesalge)
tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest. Hingeline rahutus väljendub ka selle sajandi rooma portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid et kristlus erines kõigist teistest usunditest, jätksa valitsus selle tõrjumist. Viimase kõige julmema jälitamise vallandas 303. aasatal keiser
värbamiseks spetsiifiliselt otsima haritud mehi keda leegioni arvepidajateks määrata. Impeeriumi lõpuaastatel toimus sõjaväe mandumine mida nimetati sõjaväe barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuivõrd lõpuks oli riigi sõjaväes ainult 1% etnilisi roomlasi. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Kasutatud kirjandus Raamatud: Antiigileksikon Watson, G. R. ,,The Roman Soldier"; Thames & Hudson, Ühendkuningriik 1969 Brand, C. E. ,,Roman Military Law"; Texase Ülikool, Austin 1968 Internet:
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e
puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime keskaeg. See ajastu kestis rohkem kui 1000 aastat. Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Laastatud ja varemeis Lääne Euroopas tekkisid ja kadusid barbarite riigid. Need riigid polnud enam Rooma poliitilise ja kultuurilise mõju all. Antiikkultuuri saavutusi hinnata ei osatud, mistõttu suurem osa kunstiteostest hävis. Kõige arenenum kunstiala oli tarbekunst. Barbarid kaunistasid hulgaliselt oma tarbeesemeid, eelistades kaunistusena kasutada lõpmatult väänlevast paelast koosnevat põhiornamenti. 2 Alles Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama
feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui ne...
Lääne-Rooma keisririik 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele. Sõjaväe barbariseerumine Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad. Metropoliit Kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Jeruusalemm Juudamaa pealinn Sinod Üleriigilised kirikukogud, kuhu kogunesid kõige tähtsamate asjade otsustamiseks piiskopid ja peapiiskopid. Apologeet Mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Vana Testament Kristliku Piibli esimene osa, mis kirjutati enne Jeesuse sündimist. Evangeelium Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis.
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani-
primaarsed tsiviilriigid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.Sekundaarsed tsivilisatsioonid:hetiidid,foinukiad,juudid.Euroopa vanim tsiviilriik: KreetaKreekaRooma.Vanaaja lõpuks loetakse aastat 476 eKr. Hiinas kulges kõik samalaadselt edasi (siiamaani). Tsiviliseeritud keisririik Hiina,India.Kesk- Aasia,Pärsia,Iraan(tänapäev),Põhja-Aafrika,Egiptus,Rooma impeerium.Türgi,Lääne- ja Lõuna- Euroopa(kõrgkultus).Pärast Lääne-Rooma lagunemist tekkisid selle asemele barbarite kuningriigid.Hispaanias kujunes Lääne-Gootide riik.Prantsusmaal oli keskne Frangi riik.Kultuur säilus tänu kirikutele ja kloostritele.Ühendavaks jõuks oli usk (katoliku) ja suhtlemiskeeleks oli ladina keel.Vandaalide kuningriik.496.a võttis Frangi kuningas Roomas vastu katoliku usu. Frangi riigist sai esimene kristlik riik Lääne-Euroopas. Paavst pakkus moraalset tuge ja Frangi riik sõjalist jõudu. 9.saj oli Karl Suure aeg. Frangi riik hõlmas enamust Euroopa mandri ala
6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK
m.a. Pronksiaeg, linnad, orjandus, niisutussüsteemid, ratas, kiri, oraakliluud. * Zhou dünastia 1222-476 e.m.a. Feodalism, raud, klaas, Kong-zi ja Lao-zi, feodaalne killustatus. * Zhangguo - Sõdivad riigid 475-221 e.m.a. Filosoofid. * Qini dünastia 221-207 e.m.a. Hiina impeeriumi teke, legism. * Hani dünastia 206 e.m.a.- 220 m.a.j. Impeeriumi laienemine, indiast levib budism, avastatakse paber. * Kolmevalitsus ja kuus dünastiat 222-589. Poliitiline disintegratsioon, barbarite sissetungid, taoismi ja budismi suur populaarsus. * Sui dünastia 589-618. Hiina taasühendamine. * Tangi dünastia 618-907. Kultuuri õitseng, trükikunst, eksamid, kaubandus laieneb India ookeanile. * Songi dünastia 960-1279. Neokonfutsianism, manufaktuuri-tööstuse algmed, kompass, paberraha, põhjapoolsete rändhõimude rünnakud. * Yuani dünastia 1271-1368. Mongolid vallutavad Hiina, impeerium Vaiksest ookeanist Euroopani, esimesed lääne reisimehed. * Mingi dünastia 1369-1644
kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest ühiskonnas, eelkõige aga kõige raskema töö, tegid ära orjad. Tänu sellele võib öelda, et kodanike vabadused tulenesidki eelkõige barbarite kasutamisest. Klassikalise ajajärgu lõpul algab kreeklaste sõda Philippos II, kes purustab Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistab sellega Kreeka oma ülemvõimule. Algab Hellenismi periood, mis lõpeb aastal 30 eKr, sest siis alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. kreeka ühiskonnas ei olnud naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad
KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks.
Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17. sajandil läbivate lugude kaudu nii roomlaste, kreeklaste kui ka barbarite intellektuaalsest ajaloost. Seejärel hakati uurima kaldealaste, egiptlaste, pärslaste, kartaagolaste, indialaste, jaapanlaste ja hiinlaste ideede ajalugusid (1727 J. Friedrich Reimanni ,,Hiina filosoofia ajalugu"). Tuleb välja, et 16. - 18. sajandil olid inimesed tõesti huvitatud ajaloost ja kõigest sellest, mis varem enne nende aega oli. Ajalugu kui ühiskondlik mälu M. T. Cicero kuulsad sõnad raamatust ,,De oratore" on, et ajalugu on ,,mälu elu". Ajalool ja
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga
Euroopa jaoks on olulisem prohvet Moosese seadused (sh 10 käsku) Aja jookusl hakati arvestama süüteo ettekavatsetuseta või tahtmatusega Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nim. ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühtse terviku Euroopas kujunes aniikaja lõpul Rooma õigus, mis kodifitseeriti aga alles 6.saj pKr Ida-Rooma keisri Justinianuse käsul Rooma õigus segunes hiljem barbarite tavaõiguse ja feodaalõigusega Tekkis uus Mandri-Euroopa õigussüsteem Suured muutused toimusid 17.-19. saj seoses revolutsioonide ja rahvusriikide tekkega Esile tõusid inim- ja kodanikuõiguste teemad Kujune 2 allsüsteemi: 1. Romaani ehk Prantsuse süsteem Napoleoni koodeks püüdis mitte kõike üksikasjalikult reguleerida, vaid anda üldpõhimõtted 2. Saksa õigussüsteem Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks
Hispaania ja Portugali vahel; 1513 koostati ,,Requerimiento", loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus,
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda ...
kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks.
väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 9 KOKKUVÕTE Rüütlite kohta informatsiooni ja materjali lugemine oli väga huvitav. Sain teada nende kaitsevahendite kohta, mida nad sõdades kasutasid. Äärmiselt huvitav on teada kuidas juba nii varakult mõeldi kõiksugu kaitsed välja. Tekib küsimus- millega tänapäeval sellele vastatakse? Igal juhul, mina leian, et rüütlid on praeguse aja barbarite esivanemad. Kuna kõik on ju filme vaadanud, eks see sealt tulnud. Rüütlid olid need, kes said tunnustust selle eest mida nad saavutasid. See on loogiline, et iga inimene saab teenitud palga, aga tõesti, praegu on selliseid tujurikkujaid poisse palju, isegi ka tüdrukuid, kuid neid õnneks vohab siin vähem ringi. Kahju, et nad vägivaldset eeskuju on praeguse aja noortele andnud, kuid mis elu see muidu oleks? Puha ema/isa külje alla hoidvaid lapsi täis ju !
800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Erinevalt Lääne-roomast, mis jäi barbarite tõttu killustatuks, säilis Ida-rooma ühtsena. Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Põllumajandus ei langenud,. Toimiv maksusüsteem. Sõudrid ja Ametnikud said palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta. b) Otsusta, kas väide on tõene (T) või väär (V): Bütsantsis oli kultuurielu kõrgemal järjel kui Lääne-Euroopas (.....) Bütsantsi keisrid olid enamasti kirjaoskamatud (......) Bütsantsist levitati ristiusku mitmete slaavi rahvaste hulka (T.)
Provintside majandus edenes jõudsalt. Alates 1. sajandi lõpust hakkas Itaalia neile oma juhtpositsiooni kaotama. 3. sajandil elas Rooma riik üle sügava kriisi; algas linnade langus, kaubalis-rahalised suhted nõrgenesid, põllumajanduses sai valitsevaks latifundium. Impeeriumis hakkas levima kristlus, mille tõkestamiseks hakati kristlasi taga kiusama. Severuste dünastiale järgnes nn sõdurkeisrite ajajärk. Kodusõjaga kaasnesid barbarite sissetungid ning mitmete provintside lahkulöömine. Aurelianusel õnnestus riigi ühtsus taastada. Hilise keisririigi ajajärk Niinimetatud dominaadi ajajärk 284476 aasta. Valitsevaks usuks sai ristiusk. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud (Stilicho, Odoaker). Impeeriumi jagunemine
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid
elanikku. Ja praegu u 4 milj elanikku. Traianuse sammas- Traianuse foorumiga seoses püstitati Traianuse auks. Sisaldas matuse urni. 30 m kõrge . kunagi seal tipus Traianuse kuju. Säilinud 200 m pikkune reljeef riba, mis sammast ümbritseb. Traianuse foorum. Pääses sinna suure kaaravaga väravast; ümber hooned(fassaade kujundasid sammas read. Rahu altar- Legend Rooma asutamisest ja Augustus oma perekonnaga sõjakõigul. Rooma müürid keiser Augustuse ajal alustati ehitamist ( barbarite sissetung 3. saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a
lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse). Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse). Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%). 330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis. 395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476 a
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel.
mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus *impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9. Caesar- Rooma väejuht ja poliitik, 48 eKr tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, tapeti 44 eKr Octavianus- Rooma riigi valitseja aastatel 30eKr 14pKr, aunimetus Augustus Cicero- oratoor Roomas, konsul, toonane üks silmapaistvamaid riigimehi, antiikõpetlane Titus Livius- Rooma ajaloolane, tegutses Augustuse valitsusajal, ,,Raamatud linna rajamisest alates" autor
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke
hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses. Tähtsamatest ametnikest ja vaimulikest oli koostatud eriline paraadnõukogu, kelle peamiseks ülesandeks oli vaimustuse väljendamine keisri tarkade tegude üle
-käitumises kesktee kahe äärmuse vahel Rooma periood -roomlaste panus ,,tähtsusetu"? -euroopa õiguslik mõte -põhirõhk moraalifilosoofial Rooma moraalifilosoofial -rõhk indiviidi käitumisel ja eesmärkidel: epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud -autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia Piibel-kirikuisad Augustinus-skolastilised autoriteedid Aristoteles Keskaeg II -hierarhilisus
instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal. Nii Rooma kui Kartaago diplomaatial üks tähtis ülesanne, liitlaste värbamine. Kuna relvajõud olid võrdsed, siis võitluse tulemuse otsustas liitlaste olemasolu, samuti Kreeka linnade ja barbarite neutraliteet. Hellenistlikest riikidest oli Rooma naabriks Makedoonia. Hannibal suunaski kõik oma jõupingutused sõprussuhete loomiseks Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu
20. Millele lõi romaani kunst kindla aluse? Kogu keskaja edasisele kunstiloomingule MEROVINGID 1. Kuidas nimetatakse varasel keskajal Euroopas toimunud hõimude liikumist ja millal see toimus? Suur rahvasteränne 4-6 saj 2. Missugune riik oli varasel keskajal kõige võimsam ja püsivam; millal kujunes; kus asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid? Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL
kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma matusesümboolikast Heraklese vägiteod- elu võit surma üle; Heraklese laskumine põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus Suure ema Helena ja keisri naise Constantia hiigelsuured sarkofaagid Vatikanis. Maalikunst Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad. · inkrustatsioonistiil imiteeritakse kivimustreid, näit. marmorit, figuraalseid kujutusi ei esine, põrandatel mosaiik; · arhitektuurstiil u.70. a. eKr. kuni Aunustuse ajani; seina osad maalitakse nii, et
sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õitseaeg * kaubanduse areng
Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
