traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegema. See tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks senisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Kõnealuses protsessid mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. 4. sajandil
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi, millega võttis aristokraatlikult areopaagi nõukogult poliitilise võimu ja ja jagas selle rahvakoosolekule ning rahvakohtule. Antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele dmeokraatiale Ateenas. Peale Ephialtese mõrvamist tõusis demokraatide juhiks Perikles
mõtisklema, kuidas oleks võinud teisiti minna. Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Kultuuriajaloolasi on hakanud huvitama kultuuride kohtumised, konfliktid, konkurents ja kokkupõrked. Kui barbarid Rooma impeeriumisse sisse tungisid, siis sellega mõjutati üksteise kultuure. See tähendas sissetungijate romaniseerumist kui ka roomlaste ,,gootistumist". Juudi õpetlased, Hispaanias, valdasid väga vabalt araabia keelt ning heebrea luule sai inspiratsiooni araabia lüürikast. Selliseid kultuurilisi segunemisi oli väga palju ning on siiamaani. Näiteks eestlased, kes õpivad vene keele selgeks ning venelased, kes õpivad eesti keelt selgeks. Järjekordne kultuuride segunemine
nad koguni alavääristasid. Ajaloolased kinnitavad, et Bütsantslased olid teitest Euroopamaadest tunduvalt jõuakamad. Bütsantslastel oli koguni nii palju teravilja, et seda jätkus ka väljaveoks. Bütsants võttis üle ka teiste maade traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli
puudumist, majanduslikku allakäiku ja nõrka sõjaväge. IdaRoomal olid palju soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikalikumad materiaalsed ja inimresursid. Lisaks mindi barbarite vastu üle kaitsetaktikalt ründavale. Nii haarati strateegiline initsiatiiv ja vallutati piirkonnad, millest oleks võinud saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Väga tähtis osa oli ka laevastikul. Kuna barbarid meresõitu ei tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli IdaRoomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. 1
" - ,,Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega." - ,,Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori." - ,,Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed. Sest mis puutub meie loomulikesse annetesse, lähtume kõik võrdsetelt alustelt kõigis asjus, oldu me siis juhtumisi kreeklased või barbarid... Me kõik hingame õhku suu ja sõõrmete kudu." - ,,Osa eksisteerib terviku nimel, kuid tervik ei eksisteeri osa nimel... Olete loodud terviku nimel ja mitte tervik teie nimel." - ,,Kui üldse kellegi, siis on linna valitsejate asi valetada, pettes nii linna vaenlasi kui ka selle kodanikke linna hüvanguks; ja keegi teine ei tohi sellesse eesõigusesse puutuda." - ,,Jumal... on pannud kulla neisse, kes on suutelised valitsema, hõbeda abilistesse ja raua
Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast sai varumängija, keda õigel momendil jälle poliitilisele väljale saata. Seda võtet kasutavad riigid tänapäevani. Kust ilmusid Afganistani Babrak Karmal ja Karzai? Rahumeelsed vahendid alati ei aidanud. Barbarid nõudsid järjest rohkem raha ja ähvardasid üle minna vaenlaste leeri. Olukorra päästmiseks kasutati tänapäevalgi tuntud diplomaatilisi võtteid. Vaenlased oli vaja omavahel tülli ajada. Kõige olulisem oli luua vastasrinne kõige ohtlikuma vaenlase vastu. See ,,Jaga ja valitse" põhimõte iseloomustas Inglismaa diplomaatiat sajandite jooksul Justinianus oskas naabritega käituda nagu malenditega. Ta mõtles süsteemselt.
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Euroopa ideede ajalugu 24.09.2009 IV loeng AU - kahemõtteline asi Loengu põhikäigud : au ja kuulsus varases Kreekas (8.-5 saj e.Kr) · Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest · Piiratud valitsejavõim · Nõuandev ülikute kiht · Lihtrahva kuuletumise tingimuseks "õiglus" · Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; · Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikute võtlus au ja kuulsuse pärast · Ülikute sotsiaalne roll: · Riiginõukogu · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus · Võistlus prestii i pärast: "...olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias,...
hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata Kiiremini levis kristlus nendel Euroopa aladel, mis kuulusid ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal Rooma impeeriumi koosseisu Hispaania Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) Järk-järgult hakkasid ristiuku astuma ka roomlasteg kokkupuutuvad barbarid Üks olulisemaid sündmusi oli tolle aja tugevaimate barbarihõimude frankide ristimine 5. saj. lõpp Võtsid vastu kahe katoliikluse vormis Euroopa rahvaste ristiusustamine oli võrdlemisi pikk protsess ning toimus tihtipeale vallutuste käigus Suurt osa mängisid ka misjonärid. Ainsana kogu euroopas toimus ristiusustamine täiesti rahumeelselt Iirimaal 5.saj pKr.
Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena. Tolleaegsete ettekujutuste kohaselt andis peremeest saatev orjade ja kaaskondlaste hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses. Tähtsamatest
Tallinn 2013 Referaat Vana-Kreeka Sisukord 1. Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus 2. Valitsemine ja ühiskond 3. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst 4. Igapäevaelu Vana-Kreeka mõiste, asend ja loodus Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Kõik võõramaalased olid kreeklaste jaoks barbarid, nimetus tulenes selles, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar). Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike- Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.–6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse.
reguleerimisel. Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal.
Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad
karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Rõivad ja soengud Kreeklased kandsid tavaliselt kahte või kolme riietus eset. Kreeklaste rõivastus oli tegelikult kandiline riidetükk mis heideti lihtsalt ümber keha. Alusrõivastus kandis nime
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riig...
Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam
Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud.
aristokraatide ühked maamajad. Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutömmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tömmati selle peale paksem üleriie himation, mida vöis ka paljal ihul kanda. Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti küüslauk ja soolatud (vaesemad) ja toores kala. Liha ei söödud. Nii kastmena kui ka küpsetamiseks kasutati oliiviöli, kooke maitsestati meega, joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Kreeka tsivilisatsioon avaneb meile eeskätt aristokraatide pilgu läbi ning seega on ka nende
Taastati sidemed välismaaga. · 8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid elama Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Musta mere rannikule. Loodeti leida vajaliku metalli ja kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad. · Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid. · Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis. · Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks. · Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega
olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. · Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive.
· Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos · Thales (u 624 -547 eKr) *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija *maailm on tekkinud 1 ürgainest veest ja ujub vee peal
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
· Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
Diocletianus viis ellu võrdsuse: kõik pidid maksma makse, ka senaatorid ja Itaalia elanikud. Maksude kogumise eest vastutasid rikkad linlased ja latifundistid. Kui summa täis ei tulnud, võeti see vastutaja varast. Latifundistid pidid andma sõjaväele täiendust vastavalt nende valduses elavate orjade ja koloonide arvule põllumajandustoodetes. See soodustas koloonide kinnistamist maa külge. Rooma sõjaväkke võeti teenima ka vangistatud barbarid. Samuti astusid Rooma teenistusse terved barbarite väesalgad. Suurte vägedega surus Diocletianus maha ülestõususud, tõrjus impeeriumi piiridest välja barbarid ja ehitas üles vanad piirikindlustused, mida täiendati uutega. Pingeline olukord sundis võime kahtlustavalt suhtuma igasugustesse rahvaliikumistesse. Üheks niisuguseks oli ka kristlus. Kristlaste tagakiusamine algas mäletatavasti juba Nero ajal, kuid tugevnes Diocletianuse ajal eriti
Tsivilisatsiooni toomine barbaritele ja sellega nende päästmine. *4.Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas indiaanlased on samasugused inimesed nagu Eurooplased ja seega on neil õigustus sõjaks eurooplaste vastu, kes on neile ülekohut teinud. Jutlustas rahumeelse kolonisatsiooni, kaubanduse ja kritianiseerimise ideest. Kuid indiaanlased pidid koheldama kui alamaid, seega tunnistas juriidilist argumenti. Sepulveda indiaanlased on metsikud barbarid, ja seega orjad, kelle isandad on hispaanlased. *5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda, ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma liitlasi ja sõpru, kuid jätta neile täielik ja vaba valik. Kui kõik inimesed on ristitud võib paavst määrata neile kristliku valitseja, samas on see ka õigustatud, kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama. 6
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
- Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist
· Rooma rahu: institutsioonide kogum, tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast kuni Marcus Aureliuse surmani. Tänapäeva Sotimaast Põhja-Aafrikani. Reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid; ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. · Rahu lõpp: impeeriumi kaitsepiiride varisemist impeeriumisisene kriis. Keskset rolli mängisid barbarid, kellega Rooma pidi kokku puutuma. Esile tõusid keldid ja germaanlased. Keldid: Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias ja Iirimaal. Germaanlased: Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Peamine kaitsepiir roomlastel oli Reini keskjooksult Doonau ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. · 212. aastal Caracalla edikt tagas vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused; pidi leevendama majandusraskusi
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu
Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks
kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rünnakul. Sellega seoses olid peaaegu kõik mõõgalöögid lõikava iseloomuga ning tulid kilbi alt või ülevalt. Koos Lääne-Rooma hävinguga
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. 9 Turism Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba
- E ajaränk.Seda aega nimetakse ka säilitajaks ja edasiarendajaks. Merevongide ajastuks. Ida-Roomas töötati välja - Kõige arenenum oli käsitöö. R Barbarid tõid endaga kaasa oma kindel plaan piibliainelistele R O rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. maalide ja mosaiikide ..... Rikkalikult kaumistati isegi igapäevaseid O paigutamiseks kiriku seintele
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Ale...
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Keegi ei tahtnud hõbemünte ära anda. Rahamajanduse asemele naturaalmajandus. 2)Makse hakati nõudma natuuras, peamiselt teraviljas. 3)Sõjaväe barbariseerumine – sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast(enamasti germaanlased). Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4
a . Rooma riigiusuks kuulutati Ristiusk 381 aastal. * Kiriklik hierarhia- range, territoriaalse korraldusega institutsioon, mille põhimõtetest võtsid ka eeskuju ilmalikud valitsejad. Kirik oli ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. * Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, maapiirkonnad olid ristiusustamata. Järk-järgult ristiusku astuma ka roomlastega kokku puutuvad barbarid. 5. saj lõpul toimus frankide ristimine. Muidu toimus ristiusu levik sageli vallutustega või misjonäride abiga.Ainsana läks rahumeelselt ristiusule üle Iirimaa 5 saj. ( piiskop Patrick). Viimastena ristiti leedulased a 1386. * Hierarhia lähtus piiskoppidest, koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. * Kateeder- jumalakoda, kus asus piiskoppide jutuajamis tool. Sellest tulnud ka piiskopkiriku nim katedraal. * Preestri ül -preestrite ametissepühitsemine
Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse". Merovingide ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud.
- John Rawls – moraal, religioon ja filosoofia; poliitika - India Ajalooline või antropoloogiline universaalsus kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse: - Ühiskondadel on erinev lähenemine inimväärikusele, seega ka inimõigustele - Tolerants ja tundlikkus - Traditsioonilisus Funktsionaalne universaalsus Pre-modernne Lääs: - Teised võisid olla inimsõbralikumad - Antiik ja barbarid - Kristlus ja mitte-usklikud Sotsiaalne struktuur, mitte kultuur seletab inimõigusi - Riik ja turg - Globaalsus Lahendused probleemile: universaalsed õigused mitte sarnane praktika Universaalsus on erinev erinevatel tasanditel: - Õiguste sisu, kontseptsioon - Õiguste tõlgendamine - Õiguste vorm, rakendamine Kvalitatiivne eristamine Universaalsus on olemas ainult kontseptsiooni tasandil
Kreeka filosoofia Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende...
Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
