Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal.
karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje
Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas
Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aasta...
Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda bernini kuulsa baldahhiini jaoks Peetri kirikus, andes põhjust ütlusele: "Mida barbarid teha ei suutnud, tegi Barberini. " Keiserlik pärand Hadrianuse tempel on inspireerinud paljusid hilisemaid arhitekte. nende hulka kuuluvad nii itaallased Brunelleschi, Bramante, Palladio ja Bernini, kui ka inglane John Vanburgh, USA arhitektsit president Thomas Jefferson ja paljud teised. Panteon kujunes aegade jooksul autempliks ja puhkepaigaks paljudele kuulsatele itaallastele. Sinna on maetud 1520. a. surnud raffael, itaalia kuningaid jt.
Eriti julma kohtlemise korral võis ori nõuda, et ta müüdaks teisele orjapidajale. Kuigi need seadused parandasid õige vähe orjade olukorda, tunnistasid nad ometi, et orjanduslik kord oli sattunud sügavasse kriisi. Mida nad tegid? Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena, arstide ning õpetajatena. Orjade tööde erinevus tulenes sellest, et nende hulka kuulusid nii kõrgharitud kreeklased kui ka kirjaoskamatud barbarid. Arvukatel pühadel ei tohtinud vabad inimesed ja veohärjad põllutöid teha, seega pandi orjad kraave puhastama, teid korrastama, võsa raiuma, umbrohtu hävitama ja palju teisi töid tegema. Kehtis põhimõte – ori kas töötagu või magagu, vaba aega pole talle vaja. Ka mõned töötava rahva ehk plebeide perekonnad rakendasid kõige raskematel töödel orje, Veel olid orjad ka gladiaatorid, kellele määrati 2000 sestertsi väljaõppeks erikoolides või kasarmutes
nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev, seda saatsid ratsamehed, tantsivad tüdrukud ja arvukad ohvriloomad. Kui jõuti templini,
elujärge, mistõttu vaesed türanni alati toetasid. Türanni põhilised vaenlased olid teised aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat
mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
[Tippige tekst] Suur rahvasterändamine varakeskajal. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu.
Kotka kujutisega sõlg Krutsifiks Iirimaalt Kiriku uksepiita kaunistav paelornament Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli
Liivlaste vanema Kaupo meelitas munk Meinhart enda poolele, kes sai Riia piiskopi vasalliks. Latgalitele oli vaja kätte maksta, sest nad korraldasid sõjaretki Eestisse. Sõja II perioodil(1215- 1219) loodeti, et huvide kokkulangemisel võiks venelastega koostööd teha, kuid nagu hiljem selgus siis nendele ei saanud kindel olla. Kui kõik naabrid olid üksteise vastu üles ässitatud siis oligi ristisõdijatel olemas uhke plaan kuidas alistada Baltimaid ning sealhulgas Eestimaa ühed barbarid alistati teiste barbarite abiga. Kui Baltimaad oleksid teinud koostööd ning kokku hoidnud oleks olnud võimalik ristisõdijaid ka tagasi hoida. Baltimaade ristiusustamine oli Baltimaade ristisõja ja seega ka Muistse vabadusvõitluse üks peamisi eesmärke. Seda suudetigi teha tänu katoliku kiriku toetusele, kes algatas paavsti käsul ristisõja. Katoliku kiriku üks eesmärke oli kiirelt rikastuda ning võimalikult suurt valdust enda alla saada ja seega mõjuvõimu suurendada
ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil. Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka.
2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord oli liikvele ajanud demograafilised ja klimaatilised tegurid-rahvaarvu kasv ja ilmastiku jahenemine. Hunnid liikusid suurel ulatusel läände, barbarid rüüstasid Rooma linna ja rajasid Rooma keisririigi aladele oma kuningriigid. Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel
ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29.
2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus, teater, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 8. Olümpiamängud 9. Hellenism mis see oli? 10. Teadus (ajalookirjutuse algus, meditsiin, matemaatika)
mungad maalisid. Ikoonidesein ikonostas (altariruumi ees). - Vladimiri jumalaema puidu peal, ema käsi hoiab last ja laps hoiab ema rinnast kinni. - Maailma kuulsaim ikoon: andrei rubljov ,,kolmainsus" tagurpidi perspektiiv. Pühapaiste ehk oreool peaümber. Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud - Barbarid -> osav rahvakunst -> ehted, turvised, mõõgad, noad -> kasutati pael ornamenti (pole otsa ega lõppu), hiljem taustad. - Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu
Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.' Keisrid: Justinianus 1
See lugemisviis on suuresti tingitud romaani pealiinist, milleks on impeeriumi ametniku teadlikuks saamine oma osalusest vägivaldses võimus. Hoolimata sellest, et Coetzee kasutab romaani jaoks domuntaalseid materjale Lõuna-Aafrikast, on paljud kriitikud seisukohal, et Coetzee allegooriat ei saa piirata vaid Lõuna-Aafrika ühiskonnaga. ,,Barbarite ootel" on universaalne allegooria imperialistlikust või lihtsalt vägivaldsest võimust ja näitab, et impeerium peab oma võimu kehtestamiseks barbarid ja nende pealetungi ise välja mõtlema 31. Miks on barbarid impeeriumi enesemääratluseks hädavajalikud? Barbarid on impeeriumi eneseõigustamise ja lõpuks enesehävituse vahend. Imperialism on seega sõltuvuses oma teisest, barbaritest, selleks et ennast määratleda. Coetzee romaanis peab Joll leidma barbarid ja neilt tõe välja pigistama, selleks et õigustada impeeriumi eksisteerimist ja omaenda sõjakäiku 32
Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid
gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu
kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
kuid pidid linnriigile maksma andamit ning vajaduse korral olema osa sõjaväest. Praegusel ajal on kõigil välismaalastel võimalik ajutiselt taodelda elamislube ning, kui on tahtmist elama jääda valitud riiki, siis on vaja kodakondsuse omandamiseks vaid mõned valitsuse kriteeriumid täita. Kodakondsust saada pole lihtne, kuid see on vägagi võimalik. Peaaegu viimasena tulevad orjad, keda ei loetudki ühiskonna osaks, kuigi nad mängisid seal väga tähtsat rolli. Orjad olid sõjavangid, barbarid ning rentnikustaatusest madalamale langenud talupojad. Orjade töö oli ebameeldiv, kuid lihtne. Kõike keerulisemat tegid nende omanikud ise, orjadele jäeti vaid mustemad ja vastumeelsemad tööd. Orjadel puudusid absoluutselt igasugused õigused, orja tapmisele vaadati küll viltu, kuid tagajärgi sellele ei järgnenud. Tänu sellele, et orjad tegid kõik aeganõudvamad ja füüsiliselt rasked tööd ise ära,
geograafilisi tingimusi, rikkalike materiaalsete ja inimresursside puudumist, majanduslikku allakäiku ja nõrka sõjaväge. Ida-Roomal olid palju soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikalikumad materiaalsed ja inimresursid. Lisaks mindi barbarite vastu üle kaitsetaktikalt ründavale. Nii haarati strateegiline initsiatiiv ja vallutati piirkonnad, millest oleks võinud saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Väga tähtis osa oli ka laevastikul. Kuna barbarid meresõitu ei tundnud, said bütsantslased laevastiku abil mitmeid võite. Kõigele lisaks oli Ida-Roomal tohutu riigiaparaat ja alalises sõjaväes ligikaudu 150 000 meest. Kõigile maksti regulaarselt palka kullas ja seega said kõik oma ametiga rahul olla. Tänu korralikule palgale olid mehed ka motiveeritud ja sõjavägi täitis oma ülesannet: kaitsta riiki väilsvaenlase eest. Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide
Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga.
..6 2.2Viikingite usk.........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Koostaja Nimi Arvutiteenindus I Sissejuhatus Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks
Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused. d. Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused? Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453) a. Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid? Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol b. Bütsantsi keiser ja tema ülesanded Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c
Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. · Orjad. KREEKA- Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. IDAMAINE- Lähis-Idas tegid paljusi töid talupojad, mida Kreekas tegid aga orjad.
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri...
niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim 8
*Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aastaselt läksid poisid sõjameheks. *Orjandus oli Kreekas väga levinud ja igal inimesel oli vähemalt 3-4 orja. 2. KREEKA MÜTOLOOGIA JA USUND *Kreeka kultuuriruumi mõjutused pärinevad Egiptusest ja Makedooniast. *Mõned kuulsamad jumalad Kreekas ja Roomas olid peajumal, täeva-,pikse- ja tormi jumal Zeus (Kreeka) ja Jupiter (Rooma)
a India Pühad puud, pühad hiied, pargid, Vaiksed rahulikud aiad varju ja Püha viigipuu kasvab saluks. Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon. Euroopa keskaeg Rooma langusega hävitasid barbarid Asutatakse jahiparke, labürintaiad, Iluaiad kaovad lossidest ja Kloostriaiad: viinamari, 476. a kuni (germaanlased) lossid, templid ja pöetud hekid, metallist linnud, linnadest. Kiriklik askees. viljapuud, ravimtaimed, Ameerika pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, loomakujud (vt Bütsants). Aiad Kloostriaiad. Roos ja liilia maitsetaimed, puukoolid. avastamiseni 1492
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Tekkis vajadus ja loodi kindel väärtusmõõt: münditi hõberaha (7.saj lõpp eKr). Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Sageli oldi omavahel vaenualal ja sisemiselt ebastabiilsed. Esines aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kuid kreeklasi (helleneid) liitis ühine keel, usund ja kombed. Kõik mittehellenid olid barbarid (need kes räägivad arusaamatut keelt). Ühtsust rõhutas ka ülekreekalised religioossed keskused (olulised: Delfi, Olümpia). Pärimuse järgi 776 a eKr hakati Olümpias üle nelja aasta korraldama suuri usu- ja spordiüritusi (Olümpiamänge), mis omandasid ülekreekalise tähtsuse. Uus tsivilisatsioon erines vanast mitmes mõttes. Ühiskonna- ja riigikorraldus olid vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Linnriikides oli juhtroll küll aristokraatide käes, kuid
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
...................................8 Lisa 1...........................................................................................................................................9 Lisa 2.........................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne- Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui ...
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma j...
Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes 3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi 4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest 4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest. · Haldusreform- suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile · Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras, st. kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine
Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime keskaeg. See ajastu kestis rohkem kui 1000 aastat. Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Laastatud ja varemeis Lääne Euroopas tekkisid ja kadusid barbarite riigid. Need riigid polnud enam Rooma poliitilise ja kultuurilise mõju all. Antiikkultuuri saavutusi hinnata ei osatud, mistõttu suurem osa kunstiteostest hävis. Kõige arenenum kunstiala oli tarbekunst. Barbarid kaunistasid hulgaliselt oma tarbeesemeid, eelistades kaunistusena kasutada lõpmatult väänlevast paelast koosnevat põhiornamenti. 2 Alles Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss Saksamaal Aachenis muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus oli ka kirjutustuba. Kuigi ta ise õppis lugema alles kõrges eas, tahtis ta oma suurust väljendada ka kunstis. Kirjakunstki arenes sel ajal
Platon (428 või 427 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks o...
Ateena demokraatia on olnud eeskuju tänapäeva demokraatiale. Demokraatlikud õigused Kreekas kuulusid eelkõige vabadest meestest põliselanikele. Demokraatlikud õigused puudusid naistel, lastel, orjadel ja barbaritel. Mitmes Kreeka linnriigis võisid rahvakoosolekutel osaleda alatest 20. eluaastast kodanikud, mis näitab, et selles ühiskonnas peeti lugu teatava elukogemuse olemasolu enne täisealiseks saamist. Viimane traditsioon püsib tänaseni. Barbarid jäid hääleõigusest ilma, kuna nad olid kultuuriliselt madalamal tasemel ega kuulunud ka kodanike hulka. Kokkuvõtvalt võib väita, et demokraatia on sündinud Vana-Kreekas ja see on omakorda mõjutanud teisi maailma tsivilisatsioone. Demokraatia on tänapäeval väga levinud, mis tõestab fakti, et Vana-Kreeka on Euroopa kultuurihäll. Kokkuvõtteks võib tuua, et Kreeka tähestik on alus nii ladina tähestikule, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestikule
kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised
eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu
nad koguni alavääristasid. Ajaloolased kinnitavad, et Bütsantslased olid teitest Euroopamaadest tunduvalt jõuakamad. Bütsantslastel oli koguni nii palju teravilja, et seda jätkus ka väljaveoks. Bütsants võttis üle ka teiste maade traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
