PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
Soloni ajast oli Atika elanike orjastamine keelatud. Rahvakoosolek kogunes iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelles seas 10 strateegi (väejuhti). Kõik allusid rahvakoosolekule. Iga aasta pandi ametisse 6000 kohtunikku, nende seast igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtukoosseis. Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel. Orjandus Orjadest enamuse moodustasid sisse ostetud barbarid. Neid kasutati põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jõukate majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi
Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda – indiaanlased on pigem loodam kui inimesed. Voorusetud ja orjad, hispaanlased on isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Küll aga leidis ta 'õiglased põhjused' vallutuse õigustamiseks : • kõikidel inimestel on õigus maailmas vabalt ringi reisida, kaubelda ja suhelda, kui indiaanlased seda takistavad, siis on teistel õigus neile vastu hakata. • õigus takistamatult levitatad ristiusku • Kui osad inimesed juba ristiusku astusid oli hispaanlastel õigus neid kaitsta.
Nad olid paiksed põgenikud. Barbarite elamaasumisele järgnes kiiresti enam-vähem täielik segunemine, mida tugevdas III sajandisse ulatuv kooselu traditsioon. Muidugi oli segunemisel ka takistusi, millest kõige tõsisemad olid Barbarite jaoks enne nende pöördumist katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus elanikkonnas, tugevdas nende soovi mitte kaotada oma traditsioone ja kombeid. Ometigi võtsid barbarid romaanlastelt palju üle ( nt seadusandlus) ning pikaajalisem segunemine sai alguse. Vabad ja mittevabad: Varakeskajal jagunes elanikkond kaheks- olid vabad ja mittevabad. Näiteks ülikud ja kuningad olid vabad, talupojad ja orjad, kes sõltusid tugevasti eliidist, ei olnud vabad. Tänapäeva mõistes ei olnud aga keegi vaba, kuna kõik sõtlusid kellestki ( kuningas sõltus rahva tahtest jne). Vabadusi piirati teiste arvelt, kui liiga palju piirati, järgnes vastuhakk
Rooma impeeriumis muutus stoitsism tugevamaks kui epikuurlus, mille põhjuseks on võib-olla see, et stoitsism harmoneerus paremini Rooma impeeriumi rõhuasetustega seadustele ja korrale. Senikaua, kui Rooma impeerium suutis tagada oma alamatele minimaalsegi õnne ning turvatunde, säilis stoitsism juhtiva aktsepteeritud filosoofiana. Kui Rooma riik hakkas lagunema valitsused korrumpeerusid, viljasaagid ikaldusid, tekkisid majanduslikud probleemid ning barbarid tungisid sisse hakkasid inimesed otsima uut definitsiooni heale elule sellist, mis pakuks lohutust ja lootust ebakindlal ja ohtliku ajal. Oli aeg, mil vaadati abi saamiseks taeva poole. Enne, kui käsitleda kristlikku maailmakäsitlust, tasub lühidalt peatuda ühel teisel suunal, millest sai hiljem osa kristlikust mõttesuunast: Neoplatonism Stoitsismi ja epikuurluse kõrval uuenes Rooma impeeriumis huvi Platoni filosoofia vastu. Paraku
Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit
(alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks. Bütsantsi keiser Justinianus I suur (tähtsaim) 527 – 565 käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida –
Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad. Konkistadoor Cortési missioon pidi olema äsjaavastatud rahvaste kirikule võitmine. Tsivilisatsiooni argument Eesmärk oli euroopalikult tsiviliseerida barbarid. Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi olema konkistadooride religioosne kohustus. Põlisrahvastele hakati tutvustama ja peale suruma euroopalikku moaali, kombeid ja riietust. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend"
Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi. Juura proletariaat.Prantsuse revolutsioon sünnib juristide poolt.-liikumapanevaks jõuks olid vaesematest peredest pärit juristid. V LOENG Murrang on hea, sest siis avanevad kõik ajaloo kihid. LINNADE TEKE 10-12 sajand. Rooma riiki ei hävitatud, vaid ta sooritas enesetapu. Keskaja Euroopa on sündinud Rooma riigi varemetele, mille muutsid varemeteks barbarid. Kogu süüd ei saa barbaritele anda, roomlased aitasid ka ise kaasa. Üks argument, millepärast pidi Eesti Kreekat toetama, sest meie oleme sündinud roomlaste varemetele. Rooma impeeriumi hävimine toimus roomlaste enda kätega. Vallutades uusi alasid, oli ka küsimus, mida nende inimestega teha. Barbarid põletasid Rooma maha. Mida teha siis, kui oled midagi hävitanud ja nüüd jääb see territoorium sulle? dubleeritud tekstid- osa kultuurist ikkagi säilis
Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi. Juura proletariaat.Prantsuse revolutsioon sünnib juristide poolt.-liikumapanevaks jõuks olid vaesematest peredest pärit juristid. V LOENG Murrang on hea, sest siis avanevad kõik ajaloo kihid. LINNADE TEKE 10-12 sajand. Rooma riiki ei hävitatud, vaid ta sooritas enesetapu. Keskaja Euroopa on sündinud Rooma riigi varemetele, mille muutsid varemeteks barbarid. Kogu süüd ei saa barbaritele anda, roomlased aitasid ka ise kaasa. Üks argument, millepärast pidi Eesti Kreekat toetama, sest meie oleme sündinud roomlaste varemetele. Rooma impeeriumi hävimine toimus roomlaste enda kätega. Vallutades uusi alasid, oli ka küsimus, mida nende inimestega teha. Barbarid põletasid Rooma maha. Mida teha siis, kui oled midagi hävitanud ja nüüd jääb see territoorium sulle? dubleeritud tekstid- osa kultuurist ikkagi säilis
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed. · Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega. - Kas neil on religioossed tekstid või mitte: religioossete ja mitte religioossete tekstidega rahvad. Kaanon tähendab kindlaks määratud pühade tekstide hulka. - Leviku ulatuse järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid
funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku Kultuuri definitsioon kuktuur kujutab endast seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali ja teadmisi, mis inimene on ühiskonna... omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada
Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Tema värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased maalidel inimlikult väljendusrikkad. · Varase keskaja kunst. Merovingide kunst (5.-7. sajand) Karolingide kunst (8.-9. sajand) Merovingide kunst- 5. - 7. Sajand Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneb lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, mis olid peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see
Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa) Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Nii skandinaavlased kui ka idaslaavlased oli Vana Vene riigi tekke ajal paganad. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu
14 "Persilese ja Sigismunda kannatused" Sellele teosele on olnud eeskujuks "Don Quijote". Struktuurseks kaudeeskujuks teosele oli hiliskreeka seikluslik lemberomaan, tõenäoliselt Heliodorose "Aithiopika" (III saj.). Nagu see, kubiseb Cervantese romaan kõikvõimalikest seiklustest: tundmatud saared, barbarid, piraadid, ümberriietumised, nimemuutmised, intriigid, ohud, kiusatused, katsumused. Romaani alapealkiri on muide "Põhjamaine lugu". Cervantes riskib oma kangelased viia läbi rohkete tegevuspaikade, kuhu ta ise oma elus kunagi polnud sattunud. Romaani esimeses kahes raamatus arenevad seiklused nähtavasti Põhjamere regioonis. Tegevuse aeg kattub autori enda eluajaga (jutustatakse Carlos V surmast ja lõpupoole juba Felipe II valitsemisest). "Eksootilisem" on romaani
Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel. -Kloostrid- kloostreid hakkas rajama Karl Suur -Linnad-Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. 9. sajandil hakkas Euroopa muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Linnad kasvasid järkjärgult. 13. saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama -Bütsants e
üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)" 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Keskmes Euroopa-Aasia konfikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) 5. sajandil eKr. Loo haripunktiks on Kreeka-Pärsia sõda (5. saj lõpp eKr). 38
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal
Usklikke tuleb nende eest võimsasti kaitsta, et neid mitte ainult ei saaks sundida ise tõeteelt kõrvale kalduma, vaid et nad, ise usus kindlasti juurdunud, teistele võiksid pöördumist mõjuvalt soovitada (U. B. 144). Seesama paavst käsib 14. XII. 1240 Lundi peapiiskopkonnas ristisõda kuulutada, et kaitsta, kes (Taani) Eestimaa osades on ristiusule pöördunud (ad fidem Christiani nominis sunt conversi) ja kes usklikkudelt abi paluvad, kuna neid mitut moodi tülitavad ümbritsevad barbarid (a barbaris circumstantibus multipliciter molestentur), kes on väärjumalate teenijad suguvõsad ja pomiseja rahvas (gentes idolatres et populum murmurantem, U. B. 167). Umbes samuti räägib paavst Innocentius IV kirjas 20. II. 1245, tähendades, et Eestimaa osades ristiusule pöördunuid (conversi) tülitavad ümbritsevad barbarid ja paganad (a barbaris et paganis circumstantibus multipliciter molestantur). Sellessamas asjas on kirjutatud ka sama paavsti kirjad
Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas, võistlejad ja pealtvaatajad olid Kreekast ja selle kolooniatest, naistele oli pääs keelatud ning osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. Võistlusalad: kiirjooks, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel umbes 800 eKr. Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast. Edaspidi mugandati
valitsemisaega rahvakoosolekut kokku ei kutsutud rahvakoosoleku ülesanded läksid senatile. *Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks Provintsid : 1)Senatiprovintsid nende tulu läks senatile 2)Keisriprovintsid nende tulu läks otseselt keisrile. Nendest saadi rohkem tulu Roomas oli hästi oluline roll keisri ihukaitseväel ehk pretoriaanidel Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes. Rooma pidi oma riiki kaitsma hakkama, sest riigi piiride taga ootasid barbarid (117. aastal pKr) -See, et Rooma pidi kaitseseisusesse astuma mõjus Rooma riigi majandusele halvasti Miks? - sõjakäikude lakkamisega vähenes ka sõjasaak(orjad). Orjanduslik tootmisviis satub kriisi, kuna orjasid pole enam saada. *Orjadele hakatakse jagama maatükke isiklikuks majandamiseks · bekuulium majandamisviis, kus ori saab enda kasutada maatüki ja teatud osa saadavast saagist peab andma peremehele.
a. 862.a. sai Novgorodi vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Kultuuride segunemine Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled:
a. sai Novgorodi mis loodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Kultuuride segunemine Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled:
a. sai Novgorodi mis loodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Kultuuride segunemine Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled:
Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaline pinnavorm. · Marius, Gaius (lk 231) Rooma väejuht, talumehe poeg. Tänu oma erakordseile sõjalisile võimeile jõudis Marius lihtsast leegionärist alates kõrgeimate ametiteni. Oli preetoriks Ibeerias. Võitis Numiidia kuninga Jugurtha. Purustas barbarid kimbrid ja teutoonid. Võitles Sullaga võimu pärast. Pagendati Itaaliast. Tagasi tulles õiendas karmilt arved oma vastastega ja suri mõni päev pärast seda, kui oli seitsmendat korda valitud konsuliks. XIV peatükk Spartacus korraldab oma leegionide ülevaatuse Crixus sai formeerida kolm viietuhandelist leegioni, kuna kahe kuise sõjaretke jooksul oli laagritesse kokku tulnud palju orje ja gladiaatoreid. Kui laagrisse saabus sõnum Spartacuse
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
7. Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima, kord võimsama, kord vähemvõimsana. 1453 langes Bütsants, kui Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn, vallutati. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsants jäi püsima, sest: · soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. · inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. · materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
vallutamata Atlandi maadele). Sepulveda: indiaanlased on pigem loomad, metsikud barbarid; oma metsiku loomu poolest orjad, kelle isandad on loomu poolest hispaanlased. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1) Loomulik vaba võimalus reisida ja suhelda 2) Inimeste ristimine 3) Ristitute kaitsmine 4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata alale kristliku valitseja 5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama, võib paavst ka neile kristliku valitseja määrata. 6) Tõeline ja vaba valik 7) Sõprade ja liitlaste kaitsmine, samas tuleb jätta neile täiesti vaba valik 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhias, mis valitseb suuremat osa Euroopat ühendavat konglomeraatriiki, nähti türanniat, mis lämmatab Euroopa riikide vabaduse. Jõudude tasakaalu idee (16
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud
IX sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad aga Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Hispaania araablastest valitsejad polnud tegelikult Bagdadile kunagi allunudki. Nüüd lõid üksteise järel lahku ka Egiptuse, Pärsia ja Kesk-Aasia valitsejad. Bagdadi kaliifide võimu alla jäi üksnes Mesopotaamia. Nii tekkis senise ühtse Araabia kalifaadi asemele mitu sõltumatut ja sageli omavahel tülitsevat kalifaati. Kõigis neis kehtis aga islami usk ja kõneldi araabia keelt. Linnade teke Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mõned linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja sajatuhandelise elanikkonnaga linnadega. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma, sest kasvas rahva arv ja täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Kasutati rauda põllutööriistade valmistamisel ja leiutati ka ratas. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Varem valmistas
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko...
laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Raamatud jagunevad huvitavateks ja igavateks. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Inimesed jagun. valgesse, kollasesse ja musta rassi. Kalad on taimesööjad ja lihasööjad. Hooned jagunevad kõrgeiks ja madalaiks. Puud on okaspuud, pisipuud, ehituspuud ja viljapuud. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Inimesed on targad ja rumalad. Sündmused on praegused, olnud ja tulevased. Kreeklased: inimesed on kreeklased ja barbarid. Loomad on selgroogsed ja selgrootud. Allikad on külmad, kuumad, soolased ja väävlised. Linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud. 2.5.1. Joonistage Euleri diagramm juhtumi kohta, kus mõisted C ja B on kontraarsed ja alluvad mõiste A suhtes, aga mõiste E on kaasalluv nii C kui B suhtes. Leidke sobiv näide. Lahendus. Nt: A suund; C paremale; A B vasemale, E üles. C E B 2.5.2
Maadeavastused avaldasid küllaltki suurt mõju, sest satuti kokku primitiivsesete rahvastega. Tekkis probleem-kuidas see võimalik on? Piiblist teada, et juba Aadam kündis, samuti ka Noa, aga kuidas siis need Noa järglased nagu parbarid. Kas nad on Noa järglased e inimesed või on metslased ja neid ei ole mõtet ristiusku pöörata-maha lüüa. Leiti, et küllap neil ikka hing on ja seda saab maksustada ka seega siis vaja ristiusku pöörata ja inimesteks lugeda. Miks barbarid? - ilmselt unustasid need oskused. Kuidas Ameerikasse said? Kuna nii pikk maa oli minna, siis (üle Alaska) selle rännaku jooksul (aasta sadade jooksul) nad unustasid põlluharimise. Samas osad ka harisid, seega siis osad õppisid selle uuesti Ameerikasse jõudes. Siit võimalus, et Euroopas võisid elada rahvad, kes ei tundnud tsivilisatsioone. Seal tuli maa seest kivikirveid, mille põhjal hakati oletama, et äkki eurooplased elasid nii ehk ei tundnud põlluharimist ja olid selle rännul
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Palju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood, pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed (Egiptus!) NB! Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta) 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21.
kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri. Theoderich Suur Idagootide kuningas, sündis 454 ja suri 526. Kasvas üles Konstantinoopolis, kus teda hoiti 10 aastat pantvangis, imbus tugevasti läbi rooma kultuurist. Päris isa trooni 475. aastal. Aastal 489 tungis Theoderich idagootide eesotsas Itaaliasse, kus võitles germaanlase Odoakeriga. Odoakeri tapmise järel sai Itaalia ainuvalitsejaks. Üritas sulatada roomlased ja barbarid üheks rahvaks. Näitas üles suurt sallivust katoliikluse suhtes. Toetas antiikpärandi säilitamist ning püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista
Teooriad Kultuuri antropoloogia ja entoloogia professionaalse ajaloo alguseks loetakse 19.sajandi II poolest. Kuigi varem on ka olnud mõtteid selle kohta, nt Antiik-Kreekas Herodotos, kirjeldas paljusid rahvaid. Juba antiikajal hakkasid mõtlejad arutlema, miks on rahvad erinevad. Pakuti välja 3 peamist seletust: 1. Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid, kes pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
HOFSTEDE´I JÄRGI). Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). See tuleneb sellest, et germaani keeli rääkisid barbarid. Võimudistantsi kujunemise eeldusteks peab Hofstede kolme faktorit - Kliima: külmema või mõõduka kliimaga maades valitseb madalam võimudistants, troopilistes maades suurem võimudistants. Rahvaarv: mida rohkem inimesi, seda suurem võimudistants. Rikkuste jaotumine ühiskonnas: mida ebavõrdsemalt jaotub rikkus, seda suurem on võimudistants. Suure võimudistantsiga maades (Venemaa, Mehhiko, Hiina) nähakse
Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). Romaani keeled tulenesid Rooma impeeriumis räägitud alam-ladina keelest. Siin on tegemist impeeriumi tagapõhjaga. Germaani keeli rääkisid aga 2000 aastat tagasi barbarid. Nendel aladel oli tegemist väikeste hõimudega, kes ei täitnud teiste korraldusi. Võimudistantsi kujunemise eeldusteks peab Hofstede kolme faktorit, milleks on kliima, rahvaarv ja rikkuste jaotumine (vt Hofstede 1991, Pajupuu 2000). *0 Kliima: külmema või mõõduka kliimaga maades valitseb madalam võimudistants, troopilistes maades suurem võimudistants. *1 Rahvaarv: mida rohkem inimesi, seda suurem võimudistants.
hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3. levik ulatuse järgi rahvuslikud ehk etnilised (ala piirdub ühe rahva territooriumiga, ei tegele missioniga) ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid (ületavad ühe etnose piirid, tegelevad missioniga ehk uute järgijate värbamisega) 4. personaalse rajaja järgi rajatud usundid (pärimuse alguses on üks silmapaistev isiksus) ja mitterajatud e kujunenud usundid 5. jumala käsitluse järgi jumal kui üleloomulik nähtus keskne tähtsus ja mitte.
Pilet 8 1.Arhailise ja klassikaline Kreeka ühiskond ning eluolu 8. saj eKr tsv uus tõus rahvastiku kasv, linnade teke + ülemkiht tihedad sidemed foiniiklastega kolonisatsiooni algus (8. saj eKr) Kreeka emamaa ei suuda oma rahvast ära toita; Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannik; metalli ja põllumaa vajadus kujunes rahvuslik ühtekuuluvustunne: ühised jumalad, ühine keel kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu hellenid = Hellas = Kreeka teised rahvad on barbarid orjameelsedkreeklased on vabad: polis=linnriik Kreeka kiri kujunes foiniikia tähestiku põhjal24 märki Ühiskonna struktuur: peamine tegevusala oli maaviljelus talupojad sattusid sageli võlaorjusse ja muutusid rentnikeks linnades olid ülekaalus käsitöölised maine madalam kui talupojal akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased
60. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Vitoria töötas välja kompromissivariandi. Ta lükkas ümber tavapärased argumendid: ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Küll aga leidis ta 'õiglased põhjused' vallutuse õigustamiseks : · kõikidel inimestel on õigus maailmas vabalt ringi reisida, kaubelda ja suhelda, kui indiaanlased seda takistavad, siis on teistel õigus neile vastu hakata. · Ristiusu rahumeelne levitamine on lubatud, kui seda takistatakse, siis on õigus vallutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
