andnud kirikule ideoloogilist tuge maailmapoliitikasse sekkumiseks. Hilisantiigi segastel aegadel (impeeriumi kokkuvarisemine, germaanilike "barbarite" vahelduv valitsemine) langes seeläbi tekkinud poliitilise vaakumi tõttu kiriku õlgadele mitmeid uusi poliitilisi ülesandeid, näiteks nagu seda väljendab Arnold Ehrhardt: "Tema [= Augustinuse] usk, et nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja purustanud, riikideks organiseerida."2 2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil.
maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e.
olematud. Paljusid ameteid, mis olid keskajal, ei ole enam tänapäeval esindatud. Linnade tekkimine keskajal oli suur muutus rahvale. Tekkis süsteem ning seadused, mida kõik pidid järgima. Tänu seadustele tekkis kord ning inimesed hakkasid elama ja töötama nagu üks, öeldi et keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Iga linnakodanik sai teha midagi enda ja ka linna hüveks. KESKAEGSETE LINNADE TEKKIMINE Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest
soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed
Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant
omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa
• Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. • Tegemist on koopas olevatele tõeline • Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. • Hariduse seisukoht 5. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST • Platoni arvates on ideaalne riik sõjaväelaagri sarnane, kõik on reglementeeritud ja peab toimuma ülemuse juhtimise all. • Ideaalse riigis saab luua ainult kreeklaste juures. Barbarid pole selleks ideaalseks riigiks võimelised. Kuid ka kreeklaste puhul väljedas Platon teatud kahtlusi. • Kolm seisust, mis on kõik vajalikud: VALITSEJAD SÕJAMEHED RAHVAS kõige väärtuslikumad natuke vähem (KÄSITÖÖLISED) väärtuslikud madalsordilised
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja mitte...
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476
soosingu · hullumeelsus · 3 reisi · vahejutustused · tegelased: · Don Quijote- hullunud rändrüütel, nn tark hull, idealist, humaanne kangelane · Sancho Panza- kannupoiss, lihtsameelne talupoeg, materialist · Dulcinea- südamedaam, ideaalne armastus · u 600 tegelast kokku "Persilese ja Sigismunda kannatused" · Kirjutati 1617. aastal · Eeskujuks "Don Quijote" · Toimusid kõikvõimalikud seiklused: tundmatud saared, barbarid, piraadid, ümberriietumised, nimemuutmised, intriigid, saladused, ohud, kiusatused, katsumused. Tähtsus maailmakirjanduses · Põhiteene oli romaani edasiarendamine · Pööras rüütlikirjanduse pea peale · Oli oma ajast ees · Eeskuju kaasnevatele ja järgnevatele põlvkondadele · Hispaania tegelikkuse kujutamine · Don Quijote
Maavaldajal õigus sunniks, meie jaoks kodukari õigus. Koloonidel olnud mõningane kaebeõigus, kui ebaausalt koheldud, nt rohkem renti võetud. Ei tohtinud maast lahutada, eraldada kolooni maast, koos kolooniga pidi müüma. Maavaldaja ei tohi pereliikmeid lahutada, nt poolt peret mujale elama panna- Teooriad: Koloonid orjad, kes said väikse talupidamise peculiumi raames. Teine, et kolonaat polnud Rooma tekkega, vaid sisse imporditud. Kolmandaks, et koloonid sõjavangid ja barbarid (rahvaste ränne), said Rooma väikekodanikuks. Kõik eelnevad teooriad valeks tunnitatud. Neljas teooria Elmar Ilus, et vabade talupidajatega tegu, kel rendi- ja laenuvõlad, tekkis valdajast sõltuvus ja seetõttu muutusid sunnismaisteks. Kuna maavaldaja ei tahtnud võlgades talupoega minema lasta. Need koloonid, kel pole võlgu said aga sunnismaisteks?! Viies teooria, et koloonid said sunnismaisteks riigi finantshuvide tõttu. Nt maksude eest vastutavad maavalajad
36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi.
Luciuse. Sõda ei läinud kuigi hästi ja 164. aastal saadeti sõtta kolm Rooma sõjaväge. Avidius Cassiuse juhtimisel võideti tagasi Mesopotaamia alad ja võeti kontrolli alla Parthia tähtsamad linnad. 166. aastaks oli sõda läbi ja Rooma võitnud, kuid armees liikus ringi katk, mille sõdurid tõid endaga tagasi Rooma. Katk võttis lõpuks peaaegu 5 miljoni inimese elu. Samal ajal, kui Rooma väed sõdisid Idas, tekkis uus rinne Saksamaal. Barbarid hävitasid sealpool Rooma armee ja tungisid kiiresti Itaalia poole. Oht oli suurem, kui varem, sest katk möllas ja riigi rahaline seis oli äärmiselt kehv. Marcus kogus kokku uue leegioni võttes sinna isegi orje ja gladiaatoreid. Riigi rahakotti täitis ta müües vara oma paleest. 168. aastal läks ta koos oma kasuvennaga rindele. 169. Aastal ta vend suri ja Marcus pidi jätkama sõda üksi. 175. aastal pidi ta äkitselt lõpetama sõja Saksa aladel, sest Avidius Cassius,kes oli
(96) *Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks.
Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim Kaisa Suumann 7
Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. [redigeeri] Islami ülemvõim 8
Komöödia kangelased Inimtüübid kuuluvad eelkõige komöödiamaailma. Antiikajal mõisteti, et koomilise efekti loob nähtus, mis on inetu või moondunud, kuid ei ärata sügavat kaastunnet või viha. Eetose kujundamine oli kreeka komöödia aluseks. Romaan Romaanis on tegelaste karakterijoonte ulatus lai. Kreeka romaanis sõltub karatkerite kujutamine ka autori sotsiaalsest hoiakust ja vaadetest moraalile. Teatud tüüpe kujutati alati lihtsustatult barbarid olid alati kurjad! Romaanis saab tegelast mitmekülgsemalt iseloomustada. Antiikromaanis oli keskseks armastusintriig. Inimesekäsitlus filosoofias: Platon, Aristoteles, stoikud Platoni inimesekäsitlus on vahetult seotud riigikäsitlusega. Nii riigi kui inimese puhul lähtusid tema seisukohad tema põhiveendumusest idee-maailma valitsemisest tegelikkuse üle. Nii riigi kui inimese higeomadustes eristas Platon kolme osa, ja inimese olemuse määrab see, millisest nende hulgas juhindutakse
Pidid riigile maksu maksma, teenima vajadusel sõjaväes. Suured kulutused raha laekus liitlastelt iga aastal. Raha saadi võõramaalaste maksustamisest, sadamatollidest. Rikkad pidid sõjalaevu varustama, üleriigilisi pidustusi korraldama. Aristokraatidel siiski suur roll, sest neil piisas aega, oskusi ja võimalusi, et pühenduda riigiasjadele. Orjade olukord võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena. Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil
emanda koerakese eest ja täitsid ihukaitsja kohustusi. Haritumatel orjadel laskis peremees 4 õpetada oma lapsi, täita sekretäri kohustust ning kirjutada isegi kõnetekste (kuid orjadest lähemalt juba järgmises peatükis). ORJAD Orje oli eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga: nad võisid olla kõrgeltharitud kreeklased või tsivilisatsioonist puutumata, kirjaoskamatud barbarid. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peeti seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena (Kõiv jt 2004). ,,Orja elutingimusi iseloomustas vaba aja puudumine: ori töötas nagu koduloom ning selleks, et oma jõudu töö jaoks taastada, sõi ja magas" (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004; lk 153). Cato
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Kes ta on ja millega sai tuntuks? 1. Minos: Kreeta kuningas, Minoiline kultuur Kreeta saarel. Defineeri e. sõnasta mõiste või nimetus: 1. Hellas: Kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. 2. Hellen: Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. 3. Barbar: Barbarid (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased. 4. Knossos: Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos 5. Mükeene: Mükeene kultuur. Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga
Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga.
aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c
Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6. Vana Rooma Loodusolude mõju ajaloole:
rääkidagi. Mööbli rohkus ja iludus sõltus peremehe jõukusest. Aukohal olid kaks mööblieset söögilaud ning voodi. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit.. Linnade tekkimine: Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad.
Peamiselt kirjutasid selle juutide preestrid 7)Nendel oli üks jumal(Jahve), teistel oli enamasti mitu. 8)Jumala poolt antud 10 käsku mida inimesed pidid järgima 9)kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed. Vana Kreeka Asub lõuna euroopas balkani poolsaarel. Peloponnesuse poolsaarelt on pärit Mükeene kultuur. Kreeka on mägine maa mis piirneb meredega( Egeuse ja Kreeta). Kreeklased nimetasid kreekat Hellas ja kreeklasi helleniteks. Välismaalased olid neile barbarid. Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n'shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim
Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka hüljatud lapsed, et neid hiljem orjadeks müüa. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga
Kirikud olid väga säravad, palju põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi kasutati kulda ja tehti mosaiike. esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Heaks näiteks on Book of Kells. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest
nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid
nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid
kaasa arvatud. Nad kaitsesid küll kluusiumlasi, aga samas tegid gallidest vaenlased. ,,Mõned olid Roomale kohese pealetungi poolt. Vanemad mehed arvasid, et kõigepealt tuleks saata saadikud Rooma, et esitada ametlik kaebus ja nõuda Fabii (kluusiumlaste linna) loovutamist kompensatsioonina rahvaste seaduse rikkumise eest. Pärast seda kui saadikud olid oma tuleku põhjusest teatanud, siis Senatit, Fabii intsidenti pahaks pannes ja tunnistades õiglust nõudmises, mida barbarid esitasid, mõjutati poliitiliste huvide poolt mitte süüdistada mehi sellise kõrge auastmega. Selleks et igasugune kaotus, mis võiks kaasneda sõjas gallidega, ei langeks nende õlule, edastasid nad gallide nõudmised rahvale. Seal isiklik populaarsu ja mõjuvõim omasid nii palju suuremat kaalu, et mehed, kelle karistus oli arutluse all, valiti järgmise aasta konsul-tribuunideks. Gallid võtsid sellist protseduuri, nagu seda võtta tuli, ehk vaenutegevusena,
a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana- Vene riigi. 3. Kultuuride segunemine a. Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: · Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. · Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. b. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: · Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. · Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c
· Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad. Vabad talupojad suur osa sõjaväest. Käsitöölised osakaal väike. Puudusid kodanikuõigused. Orjad omaniku vara. Osatähtsus tööjaotuses suur. Usuti, et barbarid on orjuseks loodud-osteti orje sisse. Ka sõjavangid. Orjanduslik demokraatia. · Sümpoosium. Tänapäeva konverents. Aristokraatide peod. Meeste maailm. Kõnevõistlused, luulevõistlused. Homoseksualismi teke. · Perekond. Naise positsioon madal. Kodu eest hoolitsemine, laste kasvatamine. Range monogaamsus. Patriarhaalne ühiskond. Meestel armukesed e hetäärid. Abielu äia ja peigmehe vahel. · Olme. Söödi puuvilju, kala, juurvilju, küüslauk
Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Samas on Rooma Panteon rotund so. ümarehitis. Selle ees seisab imeline korintose stiilis monoliitsetest graniitsammastest moodustuv portikus e. sammaseeskoda. Kolmnurkset frontooni ehtisid veel neli sajandit tagasi kaunid pronksreljeefid, kuid need laskis Barberinide soost paavst Urbanus VIII maha võtta ja Vatikani Peetri kiriku baldahhiiniks ümber valada. Selle inetu vahejuhtumi kohta läks käibele anekdootlik käibefraas: Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett)
orjapidajale, sai ori nõnda koguda raha enda vabaksostmiseks. Orjade pidamine oli kõigile loomulik, mida ainult küll ristiusu kirik taunis, aga ei keelanud. Ebakõlbeliseks peeti pidada orjana kaasmaalast, kes oli veel ka kristlane. Orjade vabastamist hakkasid toetama riik, sest said nii uusi maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Alates 1095. aastast lubati orjadel kristlikult abielluda, luua oma pere ja omada vara ning keelati vabade inimeste orjaks muutmine. (Palamets 1991: 14-15). Keiser Bütsantsi keiser ehk basileus oli üks väheseid välitsejaid ajaloos, kellele kuulus suur võim ja hiilgav aupaiste
Coeetze 24. Kuidas tõlgendab Coetzee maailmakirjanduses levinud motiivi barbarite hirmust? Romaanis kujutatud barbaritehirm ja ajaloo kontrollimise katsed meenutavad poliitilisi olusid Lõuna-Aafrikas 1980. aastatel, mil afrikaani natsionalistid kütsid üles paranoiat, selleks et õigustada apartheidi jätkumist ja hoida kinni kolonialistlikust ettekujutusest Lõuna-Aafrikaajaloost. Romaani lugajele on selge, et barbarid ei ohusta impeeriumi asunikke.See oht on väljamõeldud ja esile kutsutud. Описанные в романе срах варваров и попытки контроля истории напоминают политический порядок в Южной Африке в 1980, когда африканские националисты
Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema. Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased. Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt).
Palju rohkem detaile ja pitsi motiivi. Kapiteeli peale asetati veel ka trapetsikujuliste külgedega ristkülik, ehk talum. 13 Vara-Keskaeg Alguse sai 476 kui Lääne-Rooma barbarite purustavate hoopide alla. Sealt sai alguse suur rahvaste rändamine, kes rüüstavad linnu ja siis lähevad järgmise kallale. Tsivilisatsioon sureb välja ja minnakse jälle maale elama Sellega lõppes vanaaeg ja algas keskaeg. Seda aega tuntakse ka kui eelromaani ajajärku. Kuna barbarid võimutsevad ja rahvad on pidevas liikumises, on linnad rüüstatud ja inimtühjad. Eelnevast hiilgeajast pole suurt midagi alles jäänud. Vana impeeriumi aladele oli tekkinud palju uusi väikseid riike. Üheks selliseks ka näiteks riik keskusega Ravennas. Seal asub ka üks kuulsamaid Vara Keskaja ehitisi, mis siiani säilinud- Thederichi mausoleum. Sniffi võeti eelnevates aegadest, kuid lihtsamal kujul. Alumise korruse
Salamanca teoloogid mõistsid Sepulveda teose hukka. 1550 suur dispuut las Casase ja Sepulveda vahel, kestis nädalaid, tulemust ei leitud. Ametlik seisukoht : kompromissvariant. Francisco de Vitoria argumendid (1485-1546). 1539 hinnang indiaanlaste ristimise kohta. Lükkab ümber tavapärased argumendid : paavst ei saa annetada, indiaanlastel tegelikult legitiimne riik, need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud, sunniviisiliselt ei tohi ristida, barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole võimu, jurisdiktsiooni nende maade üle. Vallutuse õigustamine : kõikidel inimestel on õigus maailmas vabalt ringi reisid. Ristiusu rahumeelne levitamine lubatud, iga rahvas peab lubama , aga nad ei pea kohe pöörduma ristiusku. Kui osad inimesed juba ristiusku astusid oli hispaanlastel põhjust neid kaitsta. Kui kogu rahvas ristitud, alles siis võis paavst (kui kristliku maailma juht) nimetada ametisse kristlik valitseja
SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion („Alastioleku koht“) . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud. Need võistlused toimusid iga 4 aasta tagand Zeusi auks peetud pidustuste ajal. Alguse sai see traditsioon aastal 776 eKr. Olümpiamängudest ei tohtinud osa võtta barbarid ja naised. Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis
SPORT Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion (,,Alastioleku koht") . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud. Need võistlused toimusid iga 4 aasta tagand Zeusi auks peetud pidustuste ajal. Alguse sai see traditsioon aastal 776 eKr. Olümpiamängudest ei tohtinud osa võtta barbarid ja naised. Olümpiamängude kavas oli maadlus, rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus (odavise, jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed. Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate) olümpiamängude toimumise aasta 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all.
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne: nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma
riiki. Selleks oli hädavajalik sulatada ühte lääne- ja idakristlased. See võis teostuda ainult Bütsantsi sõjalise allaheitmise läbi. Karolingidel käis see üle jõu ja suurendas lõhet veelgi. 9. saj alguses sõlmiti rahuleping, basileus tunnistas Karli kui keisrit. Karl Suure valluste tulemusena tekkis tohutu suur impeerium, mis lagunes Karl Suure surmaga aastal 814. Maalahmakat hoidsid koos relvad. Nüüd muutusid barbarid, kes ründasid kun agi Lääne-Roomat, ise rünnatavaks. Järgnevad pidevad sõjad. Puudus seesmine ühtsus, toimiv seadlusandlus, pealinn ja valitses naturaalmajandus. Maal oli suurim väärtus. Maailmamajanduse seisukohalt oli Karolingide impeerium alaarenenud ääremaa. - Karolingide renessanss. See kujutas endast olulist kultuurilist edasiminekut, kuid ei tähista antiiki taassündi. Võetkase küll eeskujuks, kuid rohkem vaimuelu arengut sotava tingimusena
IKOONIMAAL: · Suurimad ikoonimaalijad olid Bütantsist tulnud Theophanes Kreeklane ning tema õpilane Andrei Rubljov T . Doni jumalaema T . Issanda muutmine T . Neitsi Maarja R . Meie Päästja R . - Kolmainsus MEROVINGIDE JA KAROLINGIDE KUNST 4 9 sajand KÄSITÖÖ: · Barbarid lõid endaga kaasa oma rahvakunsti · Palju kasutati põimornamenti- koosnes lõputust ribast, mis põimudes kattis tihedalt kogu kaunistava eseme pinna, sobitati ka loomi ja inimesi RAAMATUMAAL: · Oli erilisel kohal · Raamatute pildid punase värvi miinimumi järgi nim. miniatuurideks · Kaunistatu suured algustähed ehk initsiaalid. VIIKINGITE KUNST: · Huvitavad on ka nn püstpalkkirikud · Ameerika mandrile on nad jätnud nn ruunikive.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
