KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajas...
hakati kristlust soosima. 326. Aastal valis ta Rooma impeeriumi uueks pealinnaks Byzantioni, mis nimetati 330. Aastal Konstantinoopoliks. Tema valitsusajal kujunes välja üldine usuvabadus. Attlia (406-453)- hunnide juht. Ta oli üks kardetumaid Lääne- ja Ida Rooma keisrite vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse. Konstantinoopolit ega Roomat ta ei vallutanud. Lääne-Euroopa ajalukku on ta läinud kui julm ja vägivaldne barbar. Samas kirjeldavad mõned ajaloolased ja kroonikud teda suursuguse ja ülla kuningana ja ta mängib keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas. Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks, kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks. Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532,
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
Inimeste lõbustuseks tehti maskeraad, mis kujutas kolme kuninga saabumist Idamaadelt. 8. juunil 1466. aastal abiellus Bernando Rucellai Nannia di Mediciga. Pulmapidu oli nii rikkalik, millist noor Leonardo kunagi näinud polnud. Mõni aasta pärast suur katku 1348. aastal avaldati dekreet, mis lubas orje piiramatul sisse vedada. Neid koheldi väga halvasti lõigati näole vastav haav, vägistati ja kasutati ära. Firenze oli maailma rikkaim linn ja selle kohta on hea ütlus: "Sellal kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itaallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Firenze lõi endale laialdase kaubavõrgu, paljud täiustasid masinaid ja muud tehnikat, nende hulgas ka Leonardo. See linn oli muutunud XIII ja XIV sajandist peale liigkasuvõtliku kapitali ja suurimate pankurite sünnilinnaks. Kõik keerles raha ümber. Leonardo põlgas kõiki rikkaid inimesi, kuid samas ilma nendeta polnud tal tööd. Ta oli öelnud:" Kuld toob viletsust,
Omanikul oli absoluutne õigus otsustada oma orja elu ja surma üle. Ta pidi vaid orja ristida laskma, et see jumalasalgaja ei sureks oma surmapattudes. Orjatare võis karsitamatult ka vägistada. Kes nõnda tüdrukuga toimus, kes talle ei kuulunud ja tüdruk tema tõttu rasedaks jäi, pidi see maksma tüdruku omanikule kolmkümmend floriini selle kahju eest, mis ta oli viimasele põhjustanud. ,,Sellal, kui barbar arvas, et jõud peitub rusikas, taipasid itallased esimestena, et see peitub hoopiski ajudes." Paljud nutikad itallased aga mõtlesid kuidas täiustada instrumente, kuidas veejõudu tööd tegema panna. Leonardo kui niisuguste leiutajate tegevuse jätkaja läks mööda sedasama teed. Leonardo, kes oli tulnud Firenzesse, kohtas seal hästi organiseeritud kaubakontoreid ja käsitöötsehhe ning hakkas neid isegi sagedamini külastama, kui kirikuid. Leonardo põlgas kogu oma eluajal kõigest
osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus.
Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele. Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi hakkama arvestama germaani hõimudega ja andma neile järjest rohkem õigusi ja see viis nii kaugele, et barbarite väejuhid hakkasid isegi keisrivõimu kontrollima. Barbar on võõramaalane. Aastal 476 tähistatakse LääneRooma riigi lagunemist ja püsima jäi ainult Bütsants. Millise suure riigi aladele tekkis Frangi riik, nimeta selle territooriumi 4 arenguetappi. Frangi riik (Regnum Francorum ladina keeles) tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele, tänapäeva Prantsusmaa kohale. Selle piirkonna arengut võib jagata neljaks: 1. iseseisva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus 2
· On vaja et inimesed arendaksid oma mõistust ja tundeid tasakaalustatult. · Inimesele tuleb õpetada ümber käimist kunstiga (valgustust südametele), sest esteetiline kasvatus aitab inimesel mõista ka poliitilisi ja ühiskonnaelu protsesse ning lõpuks muuta maailma enda ümber paremaks · Inimene, kes talitleb üksnes tunnete järgi on metslane. Rumal rahvamass, kes talitleb ainult ihade ja instinktide järgi. Inimene kes järgib ainult mõistust on barbar. Neiks nim valgustusajastu ratsionaliste. Inimene aga võib kahte viisi enesega vastuolus olla: las metslase või barbarina. Metslane põlgab kunsti, armastab loodust. Barbar teotab loodust. Ta ei pea õigeks ei mõistuse ega tunnete diktatuuri, vaid kesktee leidmist. Kirjades 1-5 tegeleb mõistuse ja tunnete lõhega. Tasakaal inimeseks olemise võti. Ka riigil on selle leidmisel tähtis roll. Alates 10. Kirjast arutleb ta kaasaegse ja antiik-
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Noorukitega suhtlevad mehed olid samal ajal abielus ja võisid olla lähedastes vahekordades ka hetääridega. Lihtrahva hulgas levis pederastia arvatavasti vähem kui aristokraatide seas. Võib-olla seda koguni tauniti. Igal juhul peeti häbiväärseks vabade noormeeste homoseksuaalset prostitutsiooni, mille eest karistati kodanikuõigustest ilmajätmisega. 1. Defineeri mõisted: kolonisatsioon, hellen, barbar, aristokraat, sümpoosion, patriarhaalne ühiskond, monogaamne suhe, hetäär, pederastia, lesbi, homoseksuaalsus, heteroseksuaalsus. 2. Mis tingis VIII sajandil eKr alanud kolonisatsiooni? 3. Tänu millele tekkis kreeklastel rahvuslik ühtkuuluvustunne? 4. Iseloomusta Kreeka aristokraatiat. 5. Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Tuleta meelde, milline oli naise positsioon Egiptuses ja Mesopotaamias. „TÖÖD JA PÄEVAD“ Hesiodos [- - -]
mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või ollasilpkiri, mille igale sümbolile vastab mingi silp. Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti. Barbarid – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nimetati barbariteks võõramaalasi, kes rääkisid tundmatut keel, eelkõige germaanlased. Sõna „barbar“ tulenes kreeklaste jaoks arusaamatust põrinast – bar-bar. Tänapäeval tähendab barbar metsikut, toorest, harimatut inimest. Babüloni rippuvad aiad - Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad, mis arvati olevat ehitatud Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal. Rippaedade tegelik asukoht on tänini kindlaks tegemata. Uuema hüpoteesi järgi rajati rippaiad Assüüria kuningas Sanheribi tahtel Niinivesse. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita
riigivalitsemises, sõjaväekohustuses ja teenib jumalaid. · Aleksandrias segunesid kreeka ja orientaalne pärand, eriti · Orjad ei ole kodanikud. Ori on elus tööriist. heebrea kultuur. · Naine on mehele sama, mis ori peremehele, barbar · VT-i kreeka keelne tõlge LXX kreeklasele. "Naine on viimistlemata." · PHILON · Riigikorra variandid u. 25 e.Kr. 50 p.Kr · Poeetika · Helleniseerunud juut
keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini
kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit"). Camus, st autor ise, kõikus suuresti "Võõra" nimitegelase hindamisel, jõudis lõpuks võrdluseni Jeesusega (1942 tegelane, kes "määratleb enda negatiivselt", mitte potentsiaalselt
d. Barbarite patud <-> hispaanlastel pole jurisdiktsiooni, nad ei saa karistada teisi rahvaid mingite pattude eest Loomulik reisimine ja kommunikatsioon, kui ei lubata, kui indiaanlased takistavad, võivad indiaanlased seda õigust kaitsta. Ristiusu levitamine, kui takistatakse... - ebausku aga ei tohi levitada. Ristitute kaitsmine, st ristitud indiaanlaste kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja, sest ei ole õige, kui neid valitseb barbar. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik - kui tahavad Hispaania võimu alla astuda, siis seda võetakse kuulda. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. Ei kehti asteekide või inkade kohta, kuid madalama arenguastmega tsivilisatsioonide kohta. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Ambitsioonikas sümboolika. 1517. a sõitis kroonimisele laevaga, purjeil embleem
Selleks oli vaja palju raha, mida ta kogus kullakaevanduses ja kaupmehena. Vedas väävlit, saltpeetrit ja tina. 44-aastaselt oli juba rikas ja läks ülikooli õppima, et Trooja välja kaevata. Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6.kihi ja Priamese aarde. Kaheldakse, kas see oli ikka Troojast leitud. Võib-olla oli hoopis turult ostetud. Ta oli Trooja barbar, kaevates hävitas ülemised kihid. Kaevas ka Mükeene välja ja sai ka sealt palju asju. Ta oli esimene uurija, kes näitas, et ka vanade pärimuste taga võivad olla ajaloolised leiud. Gustaf Kossinna on hea näide sellest, et muinasaja uurimine võib muutuda kergesti ka poliitiliseks. Teda huvitas kauge minevik, eriti sakslaste esivanemad. Tõestas, et germaanlased olid juba ammu tähtsal kohal ja hakkas muistiseid kaartidele kandma. Teatud kohtades olid sarnased muistised
Pilet 11 1.Varase keskaja kunst Euroopas. Merovingide ja Karolingide kunst Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see
rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama 2 Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58
pealegi oli keisril ju pmst absoluutne võim (teoorias olid senat ja keiser võrdsed võimult, tegelikult aga mitte). Hiljem, kui rooma impeerium oli laienenud juba põhja euroopasse, hakati lisaks välismaalaste sõjaväkke värbamisele nendele ka tähtsamaid positsioone jagama. See lõppkokkuvõttes nõrgestas riigi sisepoliitiliselt veelgi, kuni lõpuks ei suudetud enam hallata oma tohutut territooriumit. See kulmineerus keiser Romulus Augustuse lüüasaamisega roomas barbar Odoaceri poolt aastal 476. Impeeriumi aja sisse jääb ka kristluse tõus ja levik, alguses oli kristlased põlatud, 313 kuulutati kristlus lubatuks. Rooma impeerium jagunes kaheks, tol ajal oli sellist liigendust isegi raske teha, kuid tänapäeval võib tänu mõningasele ajaloolisele perspektiivile öelda, et eksisteeris vanarooma (läänerooma) ja bütsants (idarooma). Bütsantsi alguseks võib lugeda, kui keiser constantine I pealinnaga 324 konstantinoopolisse kolis
keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aja järk. Jätkus Lääne- Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu- see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust.
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
