Таллиннское училице обслуживания Фрукты и овощи Реферат Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 Oглавление 1.Фрукты....................................................................................... 4 2.Oвощи....................................................................................... 14 3.Список литературы.................................................................27 2 1. Фрукты 1.1 Ананас (Ananass) – один из самых популярных тропических фруктов в мире. В свое время Христофор Колумб привез его из Парагвая в Европу, а благодаря европейским торговцам фрукт попал на Шри-Ланку приблизительно в 17 веке. Ананасы, напоминающие по внешнему виду сосновые шишки, растут не на деревьях, а на кустах, практически на земле. Фрукты растут на толстых...
spinat, erinevat liiki toidukapsas, kabatokk, brokkoli, peet, lillkapsas, kiuline türgi uba, kõrvitsad suurepärane halb suurepärane HAPUD MAGUS-HAPUD MAGUSAD PUUVILJAD PUUVILJAD PUUVILJAD Apelsin, mandariin, Mango, õun, aprikoos, Banaan, viigimari, greip, sidrun, pirn, virsik, kirsid, datlid, kuivatatud metsmaasikas, enamus puuviljad, viinamari ananass, kiivi, viinamarjasorte, ,,Tompson", granaatõun ploomid muskaatpähkel Pea meeles ideaal see on üht liiki toit ühel toidukorral!
Mahl: tomati (100% konsentreeritud mahlast) Apelsini (100% konsentreeritud mahlast) Õuna (100% konsentreeritud mahlast) Punase viinamarja (100% mahl) Nektar:Ploominektar (konsentreeritud püree) Kollase ploomi nektar (kollase ploomi püree) Õuna-virsikunektar (kontsentreeritud õunamahlast 26%, kontsentreeritud virsikupüree 24%) Mahlajook:Multimahlajook (konsentreeritud mahlad: apelsin 15%, ananass 10,5%, mandariin 3,3%, passioon 0,9%, banaan 0,3 %) Õunajook (32% konsentreeritud mahlast) Mustika-õunajook (kontsentreeritud mustikamahl 3,6%, kontsentreeritud õunamahl 2,8 %) 29 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Granaatõunamahl Tootja: Gõzõl Ahmedi, Aserbaidzaan Mahl: granaatõuna (mahla sisaldus 100%) Largo Tootja: AS Largo
Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
Toiduaine Süsivesikud g/100g Toiduaine Süsivesikud g/100g nisujahu 65,7-72,6 leib 42-51,5 rukkijahu 66,5-70,8 kaerahelbed 62-65,5 makaronid 70,9-75,5 kapsas 2,1-7,1 kartul 18,6-20,9 aedhernes 10,5-13,9 apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5 mustsõstar 9,8-13,6 pähklid 11,1-23,5 piim 4,5-5,1 loomamaks 3,5-5,1 kanamuna 0,4-0,5 viinerid 0,4-2,7 Funktsioon organismis 1. Energeetiline Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute
näiteks porgand, kõrvits, kaalikas, apelsin, mandariin, mango, tatar, maapähklivõi, Kreeka pähkel, munakollane, linnuliha, lõhe, krevett, tigu, muskaatpähkel, ingver ja saialille õielehed. (Struthers 2008: 123) Kollased toidud suurendavad vaimseid võimeid , parandavad keskendumisvõimet, mõtteprotsessi ja kalduvust muretseda. Kollased omadused on ka kõikidel päikese käes kasvanud toiduainetel. Kollased toiduained on näiteks sibul, kartul, mais, banaan, pirn, sidrun, ananass, riis, pasta, kaer, seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi. Rohelist tasub süüa igal toidukorral, sest see tasakaalustab teiste toiduainete energiat
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Seega muutub inimene järjest rohkem -kiirguse allikaks. Kaalium imendub organismi peensoolest. Imendumist soodustab B6-vitamiin ja magneesium. Alkohol soodustab magneesiumi väljutamist organismist, mistõttu alkohol pärsib ka kaaliumi imendumist. Tuntumad kaaliumi looduslikud toiduallikad on kõikvõimalikud kuivatatud viljad (datlid, rosinad, ploomid jne), aga kartul, herned, oad, kurgid, kapsad, mädarõigas, banaanid, mereannid, leib, pärm. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. (Pildiallikas: http://www.rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
1,6-1,7 mg kui energiavajadus tõuseb. spinat. Vitamiin B3 Maks, muna, pärm, piima, (niatsiin) kaunviljad, kanaliha, jäme 17-20 mg nisujahu. Vitamiin B6 On vajalik loote aju ja Maks, kala, munakollane, pähklid, (püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm, 1,5-1,6 mg kaunviljad. Vitamiin B12 Oluline loote aju arenguks Maks, liha, piimatooted, kala, 2 g- 2,6 g muna, verivorst. RASVLAHUSTUVAD Esineb kahes vormis: Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või VITAMIINID Retinoolina loomsetes jt piimasaadused. Vitamiin A toiduainetes ja karotenoidina 800-1100 g-ekv taimsetes.
Vitamiin E taimsed õlid, nisuidandid, seemned, pähklid, rukkileib Vitamiin B1 täisteratooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais pärm, maks, täisteratooted, piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, Vitamiin B2 spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud, maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid pärm, rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust Vitamiin C marjad, puu- ja köögiviljad: mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised 56 8.5 Peamised mineraalainete allikad toidus Tabel 4, Mineraalainete allikad toidus Mineraalaine Olulisemad allikad
normaalseks kasvuks, lambaliha, kalkuniliha, küüntele, juustele muna, sibul Rosinad, virsikud, Kaaliumivaegus Rakkude normaalseks kuivatatud ploomid, kahjustab Kaalium talitluseks. Mõjutab aprikoosid, pähklid, kala, südamelihaseid. südamelihase tööd petersell, banaan, seller, Vererõhu langus kartul, tatar, kõrvits Oluline hammaste ja luude moodustumisel. Mereannid, zelatiin, Flour Tähtis hambaaukude joogivesi ennetamisel. immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. 26
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud......
VILI JA SEEME ·Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. ·Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. ·Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. ·Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. ·Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. ·Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis,
See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke
Veregrupidieet - Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand. Nii mõneski riigis on veregrupidieet üsna populaarseks osutunud, kuid paraku kindlad tõendid selle headuse kohta puuduvad. Väidetavalt mõjub veregrupidieet kümnest inimesest üheksale. Taani ja Norra toitumisteadlased väidavad, et ühtegi teaduslikult tõestatud fakti, et
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Käändelõppu ega ülakoma kaldkirjas ei kirjutata. 9 mängib petanque'i maitsestab curry'ga Kui üks osa liitsõnast on tsitaatsõna ja teine omasõna Tsitaatsõna ühendatakse liitsõnaks sidekriipsu abil. moe-show metal-bänd VÕÕRSÕNA Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni: 1. b, d, g sõna algul banaan, doping; 2. tähed f, s, z, z firma, sampanja; 3. pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill; 4. pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii; 5. o järgsilbis foto, logo; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär. Võõrsõnu kirjutatakse nii, nagu hääldatakse. Võõrsõnu kaldkirja ei panda. OMASÕNA Omasõnad on eesti keele hääldusele ja grammatikale vastavad sõnad. Rõhk on sõna alguses,
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
inhibeerib mõlemad herpeseviirused Selts Zingiberales ingverilaadsed Alati risoomidega Õied sügomorfsed Fertiilseid tolmukaid 5-1 Sug Zingiberaceae suurim sugukond Kõik liigid sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid o Ingver (Zingiber officinale) o kardemon (Elettaria cardamomum) o Curcuma longa kurkum ehk kollajuur. Sug Musaceae - banaanilised o Musa paradisiaca banaan o Musa textilis kiubanaan sug. Cannaceae kannalised o 1 perekond: Canna kanna Canna edulis - söödav kanna Canna indica dekoratiivtaim, ,,Indian shot" indiaanlased kasutasid seemneid padrunitena sug. Streliziaceae o Strelitzia reginae paradiisilinnulill o Ravenala madagascariensis ränduripuu Madagaskari endeem, tolmeldab üks leemuri liik
PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust B₅ pantoteenhape maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha B₆ püridoksiin maks, pähklid, linnuliha, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad H, biotiin maks, pähklid, mandlid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed, seen B₇ B₉ folaadid, foolhape, pärm, maks, kaunviljad, brokoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, nui rohelised taimeosad, muna, leib, paprika, kaalikas, kamajahu, lillkapsas, redis, m
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
toidust, geneetilise materjali ülesehitamises, rakumembraanide ja ensüümide moodustamises. Organismi Ca - P tasakaal peab olema 2:1. Fosforivaegust esineb ülimalt harva. Kaalium K Teeb organismis koostööd Na-ga veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks. NB! Neerukahjustuste korral ei tohi süüa K -rikast toitu. Allikad: kartul, kõrvits, aprikoos, jogurt, banaan, aeduba, apelsinimahl, kuivatatud ploomid. Jood I Abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Vaegus lõpeb hüpotüreoidismiga (alatalitlusega), mida iseloomustab unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurde võtmine, külmatunne. Allikad: mereannid, meretaimed, jodeeritud sool, pruunvetikas. Raud Fe Vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks.
Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata. Külmkappi sobivad apelsin, greip, mandariin, klementiin, kiivi, sidrun, kirss, õun, pirn, kookospähkel, viinamari, virsik, nektariin, aprikoos, porgand, kartul, peet, artisokk, kapsas, lehtseller, lehtsalat, porru, roh sib. 41 Jahedat köögikappi tahab tomat, paprika, ananass, kurk, melon, mango, baklazaan, kabatsokk, avokaado, basiilik, meliss. Banaan tahab toatenperatuuri, talle jahedus ei meeldi. Sibul ja küüslauk tahavad kuiva hoiukohta. Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad
Troopilise vihmametsa mitme tuhande puuliigi hulgas leidub hinnalise puiduga liike (näiteks mahagonipuu Swietenia mahagoni Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu. · ~ 20 milj aastat tagasi · Metsade hõrenemise tagajärjel · Jääajad levikule kaasa aidanud
Võistlustel õpitakse aga kõige rohkem taktikat ning pannakse proovile ka keskendumisvõime ja täpsus. Iga tippspordialaga tuleb ka õigesti toituda. Välja on töötatud erinevaid toitumiskavasid spetsiaalselt curlingu jaoks enne võistlust ning ka võistlusperioodil. Kava on välja töötatud niimodi, et vastupidavus võistlustel oleks parem, kuna mängud on pikad ja kurnavad. Mängude ajal soovitatakse süüa kiiresti energiat andvaid ning ka mälu tööd tõstvaid toiduaineid, näiteks banaan ning sokolaad. Joogina soovitatakse kestvusalade jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain
Sweetie vili on saadud pomelo ja greibi ristamisel. Koor on rohekaskollane, greibisuurune. Viljaliha on hele, väga tihe ja mahlane. Maitse on magus. Tsitrusviljad peavad olema terved, puhtad, riknemata, külmakahjustusteta. Apelsinid, mandariinid ja sidrunid jaotatakse kvaliteedilt ekstra, 1., 2. ja 3. klassi. Miinimumsuurus (suurim ristiläbimõõt) apelsinidel 53 mm, mandariinidel 45 mm, sh. klementiinidel 35 mm, sidrunitel 45 mm (ekstra, 1. ja 2. klass) ja 42 mm (3. klass). 6.5.2. Banaan Banaan on üks tähtsamaid lõunavilju. Toodangu mahult ligilähedane tsitruselistele. Suurim tootja on Brasiilia, kuid olulise osa annavad Kesk-Ameerika nn. banaanivabariigid. Banaane on umbes 60 liiki ja kuni 400 sorti. Meile tuuakse sisse dessert- ehk puuviljabanaane, kuid tuntud on veel jahu-, kääbusbanaanid jt. Banaanid sisaldavad 20% suhkruid, põhiliselt sahharoosi, 2% tärklist, 1% valku, peaaegu kõiki vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente.
ning vanadel neid tugevdada, selles sisalduv bromelaiin aga aitab leevendada kurgu kähedust. Avokaado - Avokaado on loorbeliste sugukonda kuuluv viljapuu. Pirnjad viljad on õlirohked (kuni 30%), peaaegu suhkruta, vitamiinirikkad. Praegu kasvatatakse avokaadot kõikjal. Botaaniliselt on ta mari, mis võib kasvada 100 g kuni 2 kg-ni. Viljaliha on roheline, kivi keskel. Sisaldab peale taimse rasva ohtrasti valku, B rühma vitamiine, fosforit, kaltsiumi ja rauda. Banaan - Banaan on maailma suurim rohttaim, mis kasvab 6-8m kõrguseks. Botaaniliselt on banaanid seemneteta marjad, mis kumerduvad selle tõttu, et nad kasvu algul allapoole arenevad, hiljem aga vastavate hormoonide mõjul ülespoole keerduvad. Banaani perekonnas on umbes 60 erinevat liiki, sorte tuntakse kuni 400. Kõige olulisemaks ekspordiartikliks on tarbijaskonna hulgas levinud dessert- ehk puuviljabanaanid. Tavaliselt ei märgistata müügile saadetavaid banaane aga mitte
Kromosoomide arv Kanep – 20 Uba – 22 Riis – 24 Apelsin – 18/27/36 Vihmauss – 36 Kass – 38 Nisu - 42 Inimene – 46 Kartul, tubakas, jänes, gorilla – 48 Elevant – 56 Tšintšilla – 64 Kana, koer – 78 Suhkruroog – 80 Võtmehein, bataat – 90 Põldosi – 216 Maokeel – 1260 Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed
Orgaanilised ühendid Toiduaine g Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Suhkur 100 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Besee 96 Neljaviljahelbed, linnased 65 Kuivatatud banaan 88 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Karamell 87 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Maisihelbed 86 Aprikoos, kuivatatud 61 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Kuivatatud herned, hirss 59
Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Suhkur 100 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Besee 96 Neljaviljahelbed, linnased 65 Kuivatatud banaan 88 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Karamell 87 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Maisihelbed 86 Aprikoos, kuivatatud 61 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Kuivatatud herned, hirss 59
HAMBAID, MILLEGA NAERATADA NING PORGANDIT KRÕMPSUTADA. KAS TEADSID, ET PORGAND ON VÄGA TERVISLIK JUURVILI? JUST NIMELT JUUR-, PUU- JA AEDVILJAD ON TERVISELE VÄGA KASULIKUD. KAS TEADSID KA SEDA, ET PÄEVAS TULEB SÜÜA KOLM SUUREMAT TOIDUKORDA NING NENDE VAHEPEALE VÄIKSEMAID OOTEID? HOMMIKUTI TULEB ALATI KÕHT KORRALIKULT TÄIS SÜÜA, KÕIGE PAREM ON PUDER. MIS PUDER SINULE MAITSEB? PÄRAST KUI KÕHT NATUKE TÜHJEMAKS HAKKAB MINEMA, VÕTA VAHEPEAL ÜKS ÕUN VÕI BANAAN, ÄRA SÖÖ KRÕPSU VÕI KOMMI! LÕUNAKS JA ÕHTUKS ON VÄGA HEA SÜÜA SUPPI NO JA MUIDUGI MINU LEMMIK ON KARTULIPUDER HAKKLIHAKASTMEGA, MIS SINU LEMMIK ON? TEAD, VEEL ON PALJU-PALJU TERVISLIKU ELUVIISIGA SEOTUD ASJU. TERVISLIK OLLA PEAB KA LIIKUMA NING SPORTI TEGEMA. MIS SPORTI SINA TEED? KUI SA EI LIIGU ÜLDSE LÄHED PAKSUKS NING LIIGESED JA LUUD HAKKAVAD VALUTAMA NING OLED ALATI KÕIGIST KÕIGE AEGLASEM, KUNA SUL POLE NII PALJU JAKSU KUI NEIL, KES SPORTI TEEVAD. KUI SA EI
Orgaanilised ühendid Toiduaine g Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Suhkur 100 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Besee 96 Neljaviljahelbed, linnased 65 Kuivatatud banaan 88 Grahamjahu, nisuhelbed 64 Karamell 87 Kuivatatud õun, ploom & ananass, küpsis, kaerahelbed 63 Maisihelbed 86 Aprikoos, kuivatatud 61 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Kuivatatud herned, hirss 59
Costa Ricas on vastupidi banaanide tootmise alternatiivkulud madalamad kui Eestis (vastavalt 0,4 ja 1,3), seega peaks seal tootmine spetsialiseeruma banaanide tootmisele. Kuid milles seisneb siis spetsialiseerumise kasu mõlema riigi jaoks? 40 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Banaan Banaan 8 EESTI COSTA RICA TRe 6 TTe 5 TRc TTc
VILI JA SEEME · Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. · Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. · Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. · Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. · Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. · Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. · Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad
VILI JA SEEME Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad. Paljasvili: tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel. Partenokarpia: vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu, tikkapuu, viigipuu jt. KULTUURTAIMED Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab palju söödavaid taimi ja taimi, mille vilju kasutame maitseainetena, näiteks apelsin, mandariin ja sidrun, banaan, ananass, kookospähkel, mango, kohv, mitmesugused vürtsid, piprad, kakao, kardemon, ingver, kaneel, vanill. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. VIHMAMETSADE MULLASTIK Vihmametsade all on kujunenud peamiselt keemisliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest toitained välja. Ferralliitmullas sisaldavad vähe huumust. VIHMAMETSADE LOOMASTIK
ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu nõuab kiiret meditsiinilist abi. Esmaabi hüpoglükeemia puhul Loetletud nähtude puhul tuleb pikalt mõtlemata kohe süüajuua kergesti imenduvaid süsivesikuid. Näiteks: · 45 teelusikatäit suhkrut või mett; 38 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · 20 g sokolaadi; · klaas tavalist (suhkruga) limonaadi või mahla või piima; · 2 apelsini või üks banaan. · Kui seisund 10 minuti jooksul ei parane, korrata sama annust · 10-24 g süsivesikuid (2 leivaühikut). Seisundi paranedes on aeg mõelda hüpoglükeemia põhjuste üle. Veel nõuandeid: Üksi olles ärge raisake enam aega veresuhkru mõõtmisele tarbige kohe süsivesikute- rikkaid toiduaineid. Tähtis on ka, et teie lähikondsed (pereliikmed, kaasõpilased ja töökaaslased) oskaksid õigesti reageerida, kui muutute ootamatult kahvatuks, pidurdatuks
9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, rukkihelbed 66 Neljaviljahelbed, linnased 65 Grahamjahu, nisuhelbed 64
Etüleen on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mida eritavad kõik taimed, hallitused ja bakterid. Selle gaasi toimel toimib taimede valmimine. Riknenud tooted eritavad eriti palju etüleeni ja seetõttu on vaja nad kohe eraldada tervetest viljadest. Etüleeni tekitavad ja etüleeni suhtes tundlikud viljad hoida üksteisest võimalikult kaugel. Etüleeni toodavad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk, mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel:
Teraviljatooted (6-11 portsjonit) 1 viil leiba ~28g maisihelbeid (~28g = 1/4 - 2 klaasi olenevalt helvestest) 1/2 klaasi keedetud tangaineid, riisi või makarone 1/2 hamburgeri saia või kuklit 3 - 4 väikest küpsist Juurviljad (3-5 portsjonit) 1 klaas värsket toorest juurvilja 1/2 klaasi keedetud, küpsetatud juurvilja 3/4 klaasi juurviljamahla 16 Puuviljad (2-4portsjonit) 1 keskmine õun, banaan, apelsin, nektariin, virsik 1/2 klaasi tükeldatud, küpsetatud või konserveeritud puuvilju 3/4 klaasi mahla Piimatooted (2-3portsjonit) 1 klaas piima või jogurtit ca 43g juustu ca 57g sulatatud juustu Liha, kala, linnuliha, kuivatatud oad, munad ja pähklid (2-3 portsjonit) 57-85g küpsetatud taist liha, kala või linnuliha ~28g liha = 1/2 klaasi keedetud kuivatatud ube, 1 muna või 2 tl pähklivõid VALMIST ISE OMA TOIDUPÜRAMIID JA
levinud on aga see, et teatud eas (nooremas eas) kaotab laktaas 90% oma aktiivsusest, 10- 20% inimestest (meil). Kaunviljad on looduslikel kujul trisahhariide (rafinoos) oad- siis kui liiga palju süüa siis tulevadki seedehäired. Seedimisjärgselt veri rikastub glükoosiga (glükoosi tase veres tõuseb), see võib olla 1.) kiire (kui GI index on kõrge siis tõuseb veresuhkur kiirelt ja lühiajaliselt), ka banaan (roheline banaan tõstab aeglaselt veresuhkrut, kollane banaan kiirelt); 2.) madala GI indexiga veresuhkur tõuseb aeglaselt (eirnevad täistera tooted, ka fruktoosiga tooted sest fruktoos on vaja kõigepealt glükoosiks teha ja see võtab aega). Glükoosirikas veri jõuab seedekulglast maksa ja vere suhkrusisalduse vähendamiseks eraldbu kõhunäärmest insuliin, mis toimib teatud rakkudele (mitte kõikidele- nt silmarakud, peensoole epiteeli rakud, närvirakud). Insuliin langetab versuhkrut 4 viisil. 1
tokoferool on aktiivsem, aga tavaliselt on 80% tokoferoolist gamma-vormis). Lõplik väljatöötamine ja turuletulek võtab veel aastaid (praegu on vitamiin E biosünteesi raja vastavad ensüümid viidud ainult Arabidopsis' esse). 10. Farmatseutiliste preparaatide tootmine taimedes kirjeldage vähemalt kolme näidet. Praegu toodetakse paljusid ravimeid rakukultuuris või fermenteris. Praegu on väljatöötamisel taimsed vaktsiinid (millest on palju juttu olnud). Hea taim selleks on banaan. Kliinilised katsetused käivad hepatiit B vaktsiini tootmisega salatis ja marutaudi vastase vaktsiini tootmisega spinatis. Arvatakse, et nende lõplikuks väljatöötamiseks kulub veel ainult 2-3 aastat. Ravimitest on turule oodata maisis ekspresseeritavat lipaasi (rasva hüdrolüüsivat ensüümi), mis ei laguneks happelise maomahla toimel ja mida saaks setõttu patsientidele suukaudselt manustada. Selle produkti esmatarbijad oleksid tsüstilise fibroosi haiged (geneetiline haigus,
Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
