1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule
ilma liialduste ja ilustusteta-> ei olnud vaid fantaasia, pidid uurima sotsiaalset olustikku, et seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutada. Realist kohtas: sotsiaalne ebavõrdsus, kuritegelik allilm, raha- ja võimuahnus. Ühiskonna varjukülgede avalikustamine = sotsiaalsete olude kriitikaga -> kriitiline realism (äärmuslik) kui seda võimendatakse -> naturalism. R intensiivseim areng Pr m (Stendhal, Balzac, Flaubert), Ingl m (Dickens, Thackeray, õed Bronted) Vm (Tolstoi, Dostojevski) R põhizanriks on romaan. 19.saj lõpp ja 20.saj algus arenes R mitmes eri suund-> ei olnud enam ühtne kirjandusvool. Teadusliku meetodi rakendamine kirjteoses viis naturalismi (Zola), elustus filosoofiline romaan, tugeva in (n-ö tõelise in) otsingud muutusid helgemaks ning optimistlikumaks + suurem huvi psühholoogia vastu. Maailmavaade: positivism, mõistus, loodusteadus (täpsus).
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Kuidas president kaitseb kasinuse ideed. Mässaja ei taha muuta maailma. Mässaja on võimeline suveräänsuseks. Välja astumiseks ringist. Kulutamise akt on puhas luksus, inimesed kulutavad midagi, mida nad pole ise teeninud – aristrokraadi loogika. Pole ise ära teeninud. Käitud mõistuse vastaselt, austus pole tähtis, välja teenimine pole tähtis. Kulutuse loogika on teistsugune. Bataille mõtteviisi taga on euroopa aristrokraatia tõus ja langus. Euroopa kirjandus 19 sai – Balzac tegeles huvitava probleemiasetuse kahe maailmaga – aristrokraatia, mis on hävimas ja kodanlase – kes on tõusmas. Suveräänsuse vastand, mida esindab kodanlane on orjameelsus – produktiivsus, tootlikus mis võrdub orjameelsusega. Suveräänsust on liiga vähe tema arust. 20.saj seda probleemi märgati ka teiste poolt. Rokkstaaride kujud seda aristrokraadi või suverääni kuju viisid edasi. See on ka kulutamisega seotud. Hävitustööd. Nt hotellide segipeksmine
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
Tema haigus süveneb, kuid ei pääse tagasi Prantsusmaale, sest raha pole. Kirjutab oma päevaraamatusse nii: "Robinson võib siiski pääseda oma saarelt... Kuid missugune inimene võib pääseda oopiumiriigist?" 1866 märtsis peab B Belgias ühe kiriku ees loengu kiriku arhitektuuris > rabandus, pool kehast halvatud, kõnevõime kaotatud, kaua haige > sureb viimasel augustikuu päeval 1867. B väljendas selgelt oma suhtumist kirjanikkudesse ja kunstnikkudesse. Meeldisid Balzac, Stendhal, Flaubert, negatiivselt suhtus Moliere'i, Hugo'sse, Sand'i. Põlgab seda, mis on looduslik, armastab tehislikku. B peab kunsti loodusest kõrgemaks. Just sümbolism ja modernism kasvasid välja B loomingust. Pr modernism on, muide, omakorda eeskujuks Noor-Eestile ja Siurule (kirjanduslik ühing Eestis 1920. aastail). B kirjutab ka päris palju spliinist. "Väikesed poeemid proosas" pildikesed Pariisist, ühe mõtte pikemad esitused. Näiteks
peale pööratud. Romaani peategelane on provintsinoormees Julien Sorel. See on vaimukalt kirjutatud teos, mis tõstatab 19. sajandi prantsuse kirjandusele iseloomuliku küsimuse noormees provintsist, kes üritab karjääri teha, nn ,,tõusik". Stendhal hakkas kirjutama suhteliselt hilises eas, ta oli romaani ilmumise ajal 40ndates. Oli Napoleoni sõjaväes teenistuses, mistõttu oli restauratsioon talle väga vastuoluline. Ka Balzac hakkas 30ndatel välja arendama oma romaanisarja ,,Inimlik komöödia". Ei Dantel ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes
Tma arvates põhineb ühiskonna areng klassivõtlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Realismi kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondade probleemide juurde. Nad hakkasid kirjutama ilustamata ja vahetult. Sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Eestis: E.Vilde ,,Mäeküla piimamees", A.Kitzberg ,,Libahunt", Tammsaare. Teised: Balzac, Charles Dickens ,,Oliver Twist". Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
2)põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist; 3)ebaoluliste seikade esitamist; 4)kirjandusväliste zanride matkimist. Lühivormide ja novellistika osas on olulisemaks autoriks Maupasant. Ta on saanud tuntuks puändiga lõppevate novellidega. Tema teostes on palju irooniat, tekst on voolav ja kergesti loetav. Tuntum novell ,,Nööpnõelad". Romaanikirjanikuna kerkis esile Honore de Balzac. Kirjandus: Pr. Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland; Sb. Dickens, Shaw; Vm. Turgenev, Dostojevski, Tolstoi, Tsehhov; Norras Ibsen; USA Hemingway; Skm. Mann. Impressionism: tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon hetkemulje. Hetke muljele tuginev kunst, ei eelda, et edastataks reaalsust, vaid autori muljet. See suund on subjektiivne. Tekkis 19. sajandi 60-, 70-ndatel prantsuse maalikunstis. 1874 toimus Pariisis esimene impressionistide näitus. Seal pani Monet välja pildi ,,Impressioon
nagu see tegelikult on. Realism kui selline pole 19. saj leiutis, meetodina oli tuntud juba antiikajal (nt esineb realistlikke, tõepäraseid ja ilustamata kirjeldusi ka Homerose eepostes). Klassikalise 19. saj. Realismi kuldaeg oli 18301870ndad aastad. Kõrvuti realismiga eksisteeris ka romantism. Realism tekkis ja levis peamiselt Prantsusmaal. Alusepanijaks Stendhal, teised tähtsamad tegijad on Zola, Maupassant, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi ja Dostojevski. 1831 ilmus Stendhali romaan "Punane ja must", see oli vastukaaluks Hugo üliromantilisele "Jumalaema kirikule".Realismi lemmikzanr on romaan. Prantsusmaa 1830nda aasta juulirevolutsioon tõi ühiskonda vabameelse ja demokraatliku õhkkonna. Sellega seoses muutus keskmine prantslane huvitatuks isiklikust heaolust, levis materialism.See suhtumine mõjutas ka kunsti, nõuti, et see oleks kasulik. Teoreetilise baasi lõi
suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola ("Söekaevurid"). Uue teemana räägitakse erootikast. Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puskin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac. Põhizanriks kerkib romaan. Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi. Eesti kirjanikest Tammsaare. 20.saj Modernism toimub teine tööstusrevolutsioon, tehnika võidukäik. Toimus palju teaduslikke avastusi. Sigmund Freud. Kirjanduses hakati väga palju eksperimenteerima. 26 Toimub kaks maailmasõda. Sümbolism tekib Prantsusmaal, eriti levib luules. Otsiti kujundeid, peidetud vihjeid, metafoore. Püüti hoiduda isiklikkusest
koosviibimistest osa võtma. Huvitava, mitmekülgse ja sügavalt intelligentse naise ning Verdi vahel tekkis peagi tihe sõprus, mida kinnitav mõtterikas kirjavahetus katkes alles C. Maffei surmaga 1886. a. Clara ja tema mehe, luuletaja ja tõlkija Andrea Maffei maja külastav rühmitus oli koosseisult mitmekesine. Kohalike kirjanike, näitlejate, muusikute, kunstnike, kriitikute ja teiste vaimuinimeste kõrval viibisid siin vahel ka nimekad välismaalased nagu H. de Balzac, F. Liszt ja mitmed teised. Tundes eelkõige huvi patriootlike aadete vastu ning unistades killustatud kodumaa ühendamisest sõltumatuks riigiks, peeti siin Garibaldi ja Mazzini tegevust eriti au sees. Seltskonna otseseks ideeliseks innustajaks oli kirjanik-patrioot Alessandro Manzoni. Palju kõneldi Maffei salongis ka kirjandusest ja kunstist, mis enamiku vestlustest osavõtjate arvates pidid olema elulised, kaasaegsed ning rahvale mõistetavad. Kuna Verdi neile progressiivseile
Kasutatakse tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist, põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist, ebaoluliste seikade esitamist ja kirjandusväliste zanride matkimist. Läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga "Punane ja must"". Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj. lõpuks, alusepanija on Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale" (1896). Olulisimad kirjanikud Prantsusmaal. ( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj. lõpul, kirjandusvool, mis tugineb dualismile ( filosoofia õpetus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm). Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest sõltumatud. Alguse saab 80-ndate aastate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire, Mallarme,
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Realism kujutab maailma tõepäraselt, st kujutluspildis ei kasutata tinglikku ega kujundirohket väljenduslaadi. Olukordi või esemeid, protsesse kirjeldatakse nii, nagu need tegelikkuses paistsid. Realismile on omane eksperimentaalne kirjutusviis. Realismi mõju suurendas maailma/olude vms filosoofilise üldistuse väljapakkumine, st kirjanik peab välja tooma normatiivse seisundi, kujutama läbi ühe tegelaskuju, kes esindab ühiskonnas levivat vaimsust. Kui Balzac lõi isa Goriot’ kuju, esindas see ühiskonnakihti ja ühiskonnas levivat meelsust. Autor kritiseerib ühiskonda ja püüab ühiskonna meelsust kõigutada, muuta. Realism oli kaasaegsete olude kriitika või kriitilise mõtestamise katse. Nõukogude-aegses kirjanduses oli vaja rõhutada kodanluse olulisust, klassivastast võitlust, millega sobis hästi kriitilise realismi kasutamine. 19.saj II poolel saab Euroopa kirjanduse peasuund. Millega realismi iseloomustati
Hollandi vanasõna Mehe tarkus ja naine kannatlikuus toovad rahu majja. W. Shakespeare Et leida õige elukaaslane, tuleb kas kaua valida või korduvalt abielluda. Tundmatu Parim, mida isa saab teha oma laste heaks, on armastada nende ema. Tundmatu Naisterahva süda on tükk sinisest taevast, ja on ka nõndasamuti mõnikord pilves. G.G.Byron Armastus tähendab leida teise inimese õnnes omaenda õnn. G.W.Leibniz Kui naine ei armasta, siis on ta külmavereline nagu vana jurist. H. de Balzac Mida kurat ei saa ise teha, seda teeb ta tigedate vanade naiste kaudu. M. Luther Tahad naisega hästi elada, anna talle alati andeks juba enne seda, kui sa jõuad vihastada. Tundmatu Pole olemas maski, millega oleks võimalik mängida armastust seal, kus teda pole, ja varjata seal, kus teda on. Tundmatu Kui tütarlaps enam ei punasta, on tema ilu kaotanud viimase võlu. Gregorius Suur Arg mees igatseb täit väärtust ja küsib kümnendiku, julge nõuab
võrgutab. Romaan kestab seni, kuni Clarissa jääb haigeks ja sureb. See teine härra oli ta surmas süüdi, kuna Clarissa ei andnud talle kätte ja jäi elulõpuni puhtaks. Mees lõpuks avastas, et armastas naist ikka tõeliselt, mitte ei tahtnud teda ainult füüsiliselt. Läks siis meeleheitest sõtta ja sai seal surma. See romaan jättis tugeva jälje, aga mitte ainult Inglise kirjandusse. 19.sajandi algusest on pidanud seda teost väga oluliseks nt Balzac. Puskin on teinud ,,Pamela" teosest paroodia. Ja ,,Jevgeni Oneginis" ta muigab selle teose üle. 27.10.2011 Richardsoniga seoses räägitakse sentimentalismist. Ühiskonnas levis mõistusele põhinev arusaam ja sajandi keskpaigast alates on diskursuseks saanud tunded. Sentimentalismi tundekultust on viljelenud Richardson ja Fielding lisaks mõistusepärasele. Nii mõistus kui tunded on seal sajandis olemas. Ratsionalistlik ja mõistusepärane suund algas varem
kergemeelne, vastutustundetu, piirideta, aga see ei tähenda, et Don Juan on Puskini poolt maha tehtud. Ta on võimeline andma oma elu sellele hetkele, milles on tema arvates tema elu armastus. Tema tragöödiates seisneb küsimus selles, kuidas on loodud maailm see on võitlus saatusega. Need on eksistentsiaalsed, sügavad ja filosoofilised probleemid, millega Puskin analüüsib. Siin on ka sügav kirjanduslik plaan kõik need süzeed on maailmakirjanduse süzeed. Balzac see on kolmas Puskini eeskuju Byroni ja Shakespeare'i kõrval. Kõik need probleemid on väga Puskini tänapäeva-aktuaalsed (1830ndatel). Need on aktuaalsed ka meie ajal filosoofiline arusaamine on see, et raha on midagi enamat, kui vaid paber ja metall. See on võim, mingite eesmärkide saavutamise allikas ja samas on sellel mingisugune saatanlik 29 võim. Need probleemid on analüüsitud ajaloo ja teiste probleemide ainetel
o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist. Realistid käsitlesid elu tasakaalustatult, rõhutades isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui uurimisobjekti, mida tuli kujutada nii, nagu teda nähti, arvestades võimalikult kõiki seoseid ja vastuolusid. Realistid taotlesid objektiivsust, kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens (18121870), prantslane Honoré de Balzac (17991850), venelased Lev Tolstoi (18281910), Anton Tsehhov (18601904) jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde (18651933), küpsusele jõudis meetod Anton Hansen Tammsaare (18781940) loomingus. Enne 19. sajandit saab maailmakirjanduse kontekstis rääkida antiik-, renessansi- ja valgustusrealismist. Realismil on mitmeid erikujusid: kriitiline realism, külarealism, psühholoogiline realism, sotsialistlik realism.
vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: foto- graafia ja film. Kiire areng tõi esile ideoloogilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke vastuolusid,
Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film. Kiire areng tõi esile
kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. · Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. · Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola( ,,Söekaevurid" ja ,,Nana") Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism · 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film. Kiire areng tõi esile ideoloogilisi,
jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. Taoline omakasupüüdmatuse ja hingelise suuruse kujutamine oli omamoodi etteheide prantsuse kodanliku ühiskonna aadressil, mis kujunes peale 1830. aasta kodanlikku revolutsiooni Prantsusmaal. Etteheide oli tehtud selle ühiskonna aadressil, mida kujutavad oma teostes prantsuse kirjanduse suurmeistrid, kirjanikud-realistid Balzac ja Stendhal. Triloogia teine osa «Kahekümne aasta pärast» on oma haarava, hoogsa ja loogiliselt areneva intriigiga peaaegu niisama suure väärtusega seiklusromaan kui «Kolm musketäri». Seejuures on see romaan tunduvalt ajaloolisem kui triloogia esimene osa. Dumas oli sunnitud hoopis enam tähelepanu pöörama ajaloolistele sündmustele -- Fronde'i liikumisele Prantsusmaal ja kodusõjale Inglismaal. Fronde, suurfeodaalse aristokraatia võitlus liidus kodanluse ja 678
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
