nad täiendasid teineteist. 09.09.2008 1898 Tartu linnavalimised. Postimehelased esinesid ka oma valimisnimekirjaga, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Rahvuslik vaim ja ühtekuuluvustunne olid liiga nõrgad. Usuti baltisakslastest linnaisadesse. 1902 Tõnisson leppis enne valimisi baltisakslastega kokku, et sakslased (2/3) ja eestlased (1/3) esitavad ühise nimekirja. Kõik juhtivad kohad läksid jätkuvalt baltisakslaste kätte. 1906 baltisakslased keeldusid Tõnissoniga ühist nimekirja tegemast, Tõnissonlased jäid ka siis Tartu linna valitsemise õigusest ilma. 1901 Valga linnavalimised, eestlaste ja lätlaste ühisnimekiri sai võidu, baltisakslased ei saanud midagi; Valga sai esimesena eestlasest linnapea (Johannes Märtson) 1904 dets Tallinn otsustati baltisakslastega võitlusse astuda; eestlased sõlmisid liidu venelastega; liidu jõuline propaganda tõi edu; 5 linnajaos kuuest võitis eesti-vene liit
NSVL süüdistused, et Eesti ei suuda end kaitsta Moskvasse nõuti kaubanduslepingut allkirjastama Selter (välisminister), nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist NSVL lennukid Eesti õhuruumi, laevad Soome lahes Olukorrast Eesti välissaadikuid ei informeeritud Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat
oli vähemalt paarkümmend tuhat. Ajaleht oli pinnuks silmas baltisakslastele, üritasid kaikaid kodaratesse loopida. Ostis mõisa, kruntis, müüs odava raha eest maad soovida võivatele lätlastele. Juhtus nii nagu võis arvata. Kuulujutud, et kusagil lätile lähedal – Novgorodis – saab odavalt ja soodsalt maad, levisid tohutu kiirusega ja sinna mõisa hakkas saabuma tuhandeid maasoovijaid. Maa oli aga välja jagatud. Ja just nüüd said baltisakslased võimaluse talle kätte maksta, tal tekkis konflikt N juhtkonnaga – avalik kord olevat ohustatud kui nii paljud lätlased sisse rändavad ja neil seal midagi teha pole. Püüdis parandada, avaldades teateid, et maad on välja jagatud ja maad pole enam anda. Aga baltisakslased, kes omasid teisi ajalehti, ei avaldanud, jõudis see teade ainult Peterburi lehelugejatele, maasoovijate vool ei katkenud ja asi päädis sellega, et kubermanguvõimude kaebuse peale pandi ka ajalehe ilmumine seisma.
peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda TOETAJAD Eesti haritlased: Anton Hansen Mihkel Martna, Eduard Vilde, Tammsaare, Eduard Virgo, Aleksadner Kesküla jt Johannes Voldemar Veski jt 15. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni
(veebruar-november 1918) Kõik materiaalsed väärtused veetakse välja Balti Hertsogiriik Sakslastel oli plaan rajada Eestisse ja Lätisse oma riik enne saab aga saksamaa sõjas lüüa. Päästekomitee Päts, Konik, Vilms Kordamiseks: 1. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Eesti jäi 2 suure riigi vahele. Keegi ei osanud oodata, et mõlemad kaotavad. 2. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Toetasid Venemaad, kuna tänu sellele said nad säilitada oma majanduslikku võimu. Võimalik kaitsta oma privileege. Kuulusid eliidi hulka, ka seaduste läbi. 3. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Sõda tõi kaasa ebamugavusi.praktiliselt kõik noored võeti sõjaväkke. Andis väärtusliku lahingukogemuse. Hinnad tõusid. 4. Veebruarurevolutsiooni tagajärjed Eestile? Tuleb kokku maapäev. Luba rahvusvägede loomiseks. Iseseisvumine. Kukutati vene valitsus
2. Mõõduksa suund- Jannsen, Hurt, koostöö baltisakslastega, ettevaatlikus Venemaaga, rõhk haridusel. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Ajaloo arvestuse 10.teema: Eesti XIX sajandi II poolel 1) Manasseini revisjon Baltisakslased olid kaevanud, et ei suuda eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist vaos hoida. 1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2
aasta paiku 20 protsendini. Kuid 1782. aastaks oli suur osa taludesse asunud mitte-eestlasi, rääkimata nende järglastest, täielikult eestistunud ja saanud harilikeks pärisorjadeks. Ega need piirid rahvuste vahel pole tänapäevalgi veekindlamad. Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti eestlasteks kõik siia jäänud sõjamehed ja muud uusasukad. Kas võtta võõras omaks või mitte, on sõltunud puhtjuhuslikkusest. Mis on üldse oma? Öeldav ainult vastanduse najal. Ilma teiseta ei ole võimalik ennast defineerida ega identifitseerida. Teise omailma jaoks tõlkimise kaudu luuakse mingi kultuurisemioosis, milles tõlgitud tekstid (võõrad) muudetakse omaks
Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest. Academia Gustava Carolina - 1690 Tartus avatakse taas ülikool "Academia Gustavo- Carolina" nime all. Õppejõudude enamus, aga ka suurem osa üliõpilaskonnast on nüüd rootslased. Reduktsioonist nördinud baltisakslased eelistavad välismaa ülikoole. Ühtekokku on mõlemasse rootsiaegsesse ülikooli immatrikuleeritud üle 1600 üliõpilase. 16951697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710 aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12.
Poliitiliste vastaste süüdimõistmisele keskenduti. Aga ka need olid pehmed karistused. Kedagi seina äärde ei pandud ega koonduslaagritesse ei saadetud. poliitilised piirangud, Edukalt rakendati kõikvõimalikke poliitilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusettevõttete varad võeti
¤ oli kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas ¤ rõhutas eriti hariduse tähtsust ja manitses eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks ja mitte saksastuma ¤ sõnastas nn eesti rahva usutunnistuse, et kui me ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult ¤ Hurda teeneks on rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine ¤ Hurda ajalookäsitlus püsib tänaseni, nimelt tõestas just tema esmakordselt, et baltisakslased on kolonistid ja nende võim pole legitiimne (seaduslik). CARL ROBERT JAKOBSON (1841-1882) – lõpetas J. Cimze seminari Valgas ning sooritanud ülemkooliõpetaja eksami Peterburis, sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks ¤ Peterburis tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde J. Köler ¤ Jakobson esines kriitiliste artiklitega „Eesti Postimehe“ veergudel, rõhutades 1) kooliolude parandamist, 2) sõdis
maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima. Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja ründasid Norrat, mais alustasid pealetungi läänerindel. Kiiresti hõivati Belgia, Holland ja Luksemburg ning murti läbi prantslaste kaitsest. Inglaste ekspeditsioonijõud paisati
Asutaja Middendorf, esimene toimetaja Jannsen. Eesti põllumajanduskooli asutamise idee ja eeskuju Eesti Aleksandrikooli rajamisele. Teater Teater oli Tartus alates 1812. aastast olnud keelatud, taaslubati 1867. Tartusse tõi teatri Carl Theodor Nielitz, kes oli 1855. aastast Tallinna Saksa teatri direktor olnud. Baltisaksa ja soome mõju eesti keeleteaduse arengule Keelekasutuses arendati soome traditsioone, elluviijateks olid baltisakslased ja eestlased. Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863). Kuusalu pastor, lõpetas Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooni ning rajas uue, soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma. Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) roll eesti keele uuendajana ja uurijana. Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur täna teistsugune olla
oktoobri masendavale veretööle, mis oli rahva meelepaha üles kütnud, järgnes kohe 17. oktoobri manifest, siis sattusid kohalikud tsaarivõimud suurde segadusse ega söandanud korra loomiseks midagi ette võtta. Tallinna linnavolikogus arutati ja otsustati kõikvõimalikke kohaliku elu küsimusi, kusjuures linnavolikogu tegevus arenes kaugele üle ettenähtud piiride. On iseloomulik, et linnavolikogu töösse tõmmati kaasa arvukalt elanikkonna erinevate kihtide esindajad, kusjuures baltisakslased kaotasid igasuguse mõju.9 8 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 102 9 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 8085 8 Linnapeana Seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega muutus olukord kardinaalselt. Paljud eestlasest ühiskonnategelased varjusid või läksid maapakku, paljud arreteeriti. Ka mitmed Tallinna linnavolikogu liikmed, nende hulgas ka Jaan Poska, istusid lühemat aega Toompea vanglas. 1906
Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma keele pärast riigisakslaste ees häbenema ja kiitis nende suurepärast hääldust. VIII FILOSOOFILISED JA ÜHISKONDLIKUD VAATED Filosoofilised ja teoloogilised vaated Saksa ajaloolased on Hupelit nimetanud liberal-konservatiivseks. Tema filosoofilised ja teoloogilised olid vabameelsed. Ekskurss: Hupeli maailmavaatelised lahkarvamused teiste Liivimaa vaimulikega, eriti kindralsuperintendent Lenziga Peale Lenzi pahandasid Hupeli filosoofilised teosed veel teisigi pastoreid.
Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema. Esimene nõudmine, et talumaad müüksid mõisnikud riiklikult fikseeritud kindla hinnaga ja ainult eesti talurahvale. Senikaua kuni pole maahinnad fikseeritud ei tohi müüa ega ära ajada talupoega. Teoorjus keelata. 1865 keelatigi. Al 1868- 1868 ja 1869 oli eestis suur viimane näljahäda. Tabas põhja eestit ja saaremaad. Selle abistamiseks kogusid peterburi patrioodid kui ka baltisakslased päris suure rahasumma, selleks loodi spetsiaalne komitee, selle orgunni tulemusena koguti sitaks raha, abistamaks näljahädalisi. 1915 17% kõrgharidusega eestlastest oli lõpetanude Peterburi ülikooli,. Väga oluline eesti kultuuriloos muusika, kunst, juristid jne. Peterburi mindi. Sest tööd oli kerge leida, stipendium oli osades kohtades tasuta. Vahepeal tulevad need Eesti haritlased, Jakob Hurt, Jakobson, Jannsen jms. siis puudusin ja
· Paljude ajalehtede keelustamine · Sulgeti mitmeid seltse ja ametiühinguid · Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale · Tsensuuri jätkumine · Poliitilised meeleavaldused keelatud · Ainsa legaalse organisatsioonina jätkas ERE · Vene I Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti ka 4 eestlast (Jaan Tõnisson) · Kohalike omavalitsuste valimisel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrvale tõrjuda 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul · Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt · Üldkultuuriliste seltside loomine · Asutati Eesti Rahva Muuseum Tartus arhiivraamatukoguga · Uued ajalehed-ajakirjad Lisaks: 1. Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus 2
baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed. Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga lisaks sellele, et ssaaks sisse tuua oma sõjaväe baasid ja saaks tuua sõjaväe, lisaks
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
valgus, püha, usk, kink, aare, rõõm neid motiive kasutab ka edaspidi. Teemaks on liivlaste, eestlaste, lätlaste ristiusustamine 1184 1227. Aega määratakse kroonikas piiskoppide valitsuse järgi. Faktid, suhestumine Vana Testamendiga. Intertekstuaalsus. Henrik oli väga hea Piibli tundja kroonikast on leitud üle 1000 viite Piiblile. Sellega toob sisse selgelt eristatavad kaks tasandit: muistne piiblimaailm ja kaasaeg. Liivlased on valelikud paganad. Lollid. Baltisakslased on heaad. Kuidas ,,usk" maale tuleb? Kaupmehed (raha) - > nende varjus tulevad preestrid (jumalasõna) -> siis ehitajad (kodukindlus) -> ja siis sõjamehed (sõda). Balthasar Russowi kroonika: 16. sajand. Kirjeldab rahva argielu ja sündmusi. Kroonikast nähtuvad suhted teiste maadega, seal on mainitud Saksamaad (kust toodi naisi), Itaaliat jne. Stiili poolest on ta palju liialdanud, emotsionaalsed ülepaisutused, metafoorid, iroonia.
Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks eesti leheks Tallinnas ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstatin Päts. Rahvustunde kasvatamise kõrval pidas Teataja veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Sel ajal, kui Postimees püüdis suurest poliitikast kõrvale hoida, siis Päts ja Teataja otsisid liitlasi vene vabameelsematest ringkondadest. Koostöös venelastega võideti ka Tallinna linnavolikogu valimised ning baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pilet nr. 18 ; (1) Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914 -11.nov 1918. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa olulisi muutusi. Kujunes välja kaevikusõda , rajati kaitserajatisi. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: õhu-,maismaa- ja veerünnakud. Seda võimaldas alveelaevade, lennukite ja kuulipildujatele , mürkgaasidele. Sõja alguses kasutati lennukeid ainult luure otsatarbel, pommitamiseks kasutati tsepeline, hiljem kasutati ka pommituslennuke
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud ülemkiht. Alates praeguse Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. Baltisakslaste roll 18.-19. sajandi Vene impeeriumi erinevates struktuurides oli märkimisväärne. Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kuigi baltisakslaste suhtumine uude võimu oli pigem äraootav.
* Aastatel 1821-23, 25 ilmus Marahva NäddalaLeht, mida andis välja O. W. Masing, kuid ka see katsetus jäi katsetuseks. * Aastatel 1848-49 ilmus Kreutzwaldi ajakiri Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Rahvuslik liikumine Venestamisaeg * 1881 tuli troonile Aleksander III, kes jättis kinnitamata baltisaksa aadlike privileegid. -) Aastal 1882 tuli Eesitsse senaator Manassein, kes tuli vaatlema Kuramaad ja Liivimaad. *) Baltisakslased kaebasid eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise üle. *) Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste liigse võimutsemise kohta. *) Kokku tuli ~50'000 erinevate kaebekirja ehk kirjaoskus oli eestlaste ja lätlaste hulgas suhteliselt kõrge ja neid kirju kasutati venestuspoliitika kavanadamisel. -) Eestimaa kuberneriks sai S. Sahhovskoi, kes oli väga aktiivne ja järjekindel venestaja. * Edaspidi sai ametlikuks asjaajamise keeleks vene keel; ainult valla kohtus toimus
17. september ründas N.Liit Poolat ida poolt (Poola alistas 28.09.1939.a) 15.september jõudis Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel interneeriti 17.september allveelaev põgenes, millele järgnes N.Liidu süüdistus, et Eesti EI suuda oma neutraalsust täita 28.september 1939.a sõlmiti Eesti ja N.Liidu vahel "Vastastikuse abistamise leping", lepingu tagajärjel toodi Eestisse 25 00 punaarmeelast. Sakslaste lahkumine Umsiedlung Oktoober 1939 Baltisakslased lahkusid Eestist kodumaale. (700 a.) Talvel 1939/40 N.Liidu sõjalennukid ründasid talvesõjas Soome linnasid, millega halvenesid Eesti Soome suhted. Eesti okupeerimine 14-16.juuni 1940.a esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatiumile nende okupeerimiseks. Balti riigid alistusid, kuna riikides juba olid N.Liidu väed. 17.juuni 1940.a. Okupeeriti Eesti Vabariik, kui olemasolevatele tuli üle piiri lisaks 80 000 punaväelast.
Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg · Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Herder ja väikerahvaste väärtustamine. · Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab näiteks kolme rl faasi. Esimene ehk nn eelärkamisaeg algab siis, kui baltisakslased mõtlevad, et eesti keel ja eestlased on marunummid ja hakkavad nende eluolu parandama ja eestilkeelseid värke kirjutama. Et kui eelärkamisaega ka sellesse rl-protsessi kaasata, siis kunagi 18. sajandist, kui valgustus ja romantism ja värgid tulevad. Üldiselt aga tundub, et siin on mõeldud teise faasi algust ehk ,,päris-ärkamisaega". Algas 1860. aastatel, sest siis läks rl nö massidesse (,,Perno Postimees", seltsitegevus, jms). Nimed: Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt.
Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad end. ohvitserid + perekonnad kriminaalne element Saksamaalt repatrieerunud ja baltisakslased Terror ja repressioonid 1941. aasta suvel Metsavennad ja nende perekonnaliikmed Metsavendade abistajad Venemaale viidud mobiliseeritud Arvud ligi 10 000 arreteeritut umbes 500 hukati ja mõrvati Eestis üle 5000 hukkus Venemaal üle 10 000 küüditatud umbes 6000 hukkus
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed enamus reformimeelsed nõus ümberkorraldustega baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele Juulis avaldab Maanõukogu toetust föderatiivse Venemaa loomisele Eesti oleks osa Vene Vabariigist nähakse, et Venemaast tuleb eralduda Augustis 1917 vallutab Saksamaa Riia rinnet lükatakse Eesti alale lähemale kui sakslased oleks Eesti alad endale võtnud, siis oleks eesti keel ja kultuur kadunud
rahvast veel ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlasi ja teisi talupojaseisusest inimesi, kes polnud just otseselt saksa päritolu, tavaliselt nimetatud undeutschideks[1] (mittesakslasteks). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse. Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: baltisakslased ja rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, peamiselt käsitöölistena. Baltisakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabunud. Lääne- Eesti rannikule saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk
ÕES 25. juubeli puhul pidas kõne, milles seltsi algusaega mõnes mõtte naeruvääristas, seltsi rajajate eesmärke pidas naiivseiks. Ütles, et need ei sobi kaasaega. 1860. aastate keskpaigas võib rääkida sellest, et baltisaksaringkondades hakkab tekkima tõsine oht venestamise ees. 1864. aastal Liivimaa maapäeval peab jutluse vaimulik Walter. Tema pööras oma pidujumalateenistuse kõne tähelepanu pealetungivale venestusele. Pakkus välja, et baltisakslased peavad leidma kompromissi põlisrahvastega, kuid kõige parem võimalus selleks on eestlaste ja lätlaste saksastumine. Üsna paljud eestlased, kes olid paremale järjele jõudnud, haridust ja teenistust saanud, keerasid 53 tihti selja oma eesti juurtele ja saksastusid. 1860. aastate venestuse pealetungi ja retoorilise venestuse saabumist on loetud ka eelärkamisaja lõpuperioodiks. On seatud
Sakslased nimetasid oma uut valdust esimesena alistatud osa järgi Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja Liivimaaks. Alistatud maa jagati ordu ja piiskopkondade vahel ( piiskopkondadel 2/3 alast ). Liivimaal loodi Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Riia piiskopkonnad. 1255.a. ühendati Riia piiskop peapiiskopiks ning osa Põhja-Eestit, Harju-ja Virumaa sattusid Taani valdusesse. Uue koloonia valitsevaks kihiks kujunesid baltisakslased, keda sidusid phised enese maksmapaneku ja kaitsehuvid, ühine päritolu, keel ja kombed, kuid lahutasid lahkearvamused, tülid erinevate huvirühmade ja seisuste vahel. Vastuolud võitjate ja pärisrahva vahel ei tasandunud kunagi täielikult, vaid säilisid läbi sajandite kuni kõige uuemate aegadeni. See kõik osutab, kui kirjut pilti pakkusid Vana-Liivimaa ühiskondlik-riiklikud olud. Feodaalkord, mõisad, lossid
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
allikate publitseerimine. Waitzi ja Hausmanni üliõpilastel oli suur austus fakti vastu, detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat, meditsiini kui loodusteadusi, ja alles lõpus Waitzi juures 3 aasta ajalugu. Seejärel 10 aastat kooliõpetaja Kuramaal. Hiljem tegutses eraõpetajana (c 20 aastat)
100 000. Enamik eesti pagulasi suundus Saksamaale. Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni (.International Refugee Organization, IRO) Kokku pakutakse tänapäeval Eesti rahvaarvu kaotuseks Teises maailmasõjas 300 000 inimest ehk rohkem kui veerand maa sõjaeelsest elanikkonnast. Kaotuste hulka on arvatud nii pöördumatud kui ka ajutised kaotused: langenud, teadmata kadunud, hukatud, küüditatud, pagulased, Nõukogude Liitu evakueeritud, riigist ümberasunud baltisakslased ja ccstiroots- lased ning Eesti poolt Nõukogude Liidule pärast sõda loovutada Kokku umbes 160 000 inimest Eestist põgenenud rahvas oli koosseisult kirju: maainimesed ja linlased, töölised, põllupidajad ja kalurid, teenindajad ja haritlased, mehed ja naised, täiskasvanud ja lapsed, noored ja vanad. Sinna kuulus nii palju väljaõppinud haritlasi, eri kultuurialade esindajaid ja poliitikuid, et nendest saadi uutel kodumaadel Eesti seltside ja muude
taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka Kreutzwald, Faehlmann, kellest viimane oli hiljem ka ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse
kõrvuti. - Linda kuju Tallinnas - Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad) - (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul, 1899. - Oma sugulaste portreid, hinnatuim Ema portree (lihtsat eesti talunaist rooma matroonina, rätt kujutatud toogaks). - Balti parunite portreed - Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid. - Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann - Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel.
R. von Becker- ajaloolane ja rahvaluule koguja 1818 külastas Turu ülikooli Erasmus Rask ja rääkis soome keeles. Pidas esimest korda ülikooli aulas soome keelse kõne ja innustas soome keele kasutamist. Peale seda kirjutas Renvall soome sõnaraamatu. Kõige erilisem oli fakt, et rootsi haritlased tähtsustasid soome keele oskust ja hakkasid ka ise soome keelt rääkima. Taheti, et rootslased õpiks soome keelt, mitte et peaks soomlasi rootsistama. Eestis oli tugev klassivahe ja baltisakslased ei õppinud eesti keelt ja kultuuri tundma ega ei õpetanud ka rahvale saksa keelt. Abo Morgonblad- andis välja ajalehte, ajakirja, oli ülikooli professor. J. G. Linsén- nõudis soome keelele rahvuskeele staatust. Ehrström- vene keele ja kirjanduse dotsent: soome keel rahvuskeeleks 1827 toimus suurim tulekahju Turus. Sel ajal oli Turu Soome suurim ja ilusaim linn 13 000 elanikuga. Tules säilis vaid ligi 1/8. Turu vabastati aastateks maksudest. Selle peale kolis ka Turu
tähendas see omariiklust pooldavate rahvuslike jõudude võitu. Enamlased kartsid, et väejuhatuse jutule pürgiva baltisakslaste delegatsiooni tabamist, katkestasid enamlased valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra. Umbes 500 nimekamat baltisakslast ja paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta!
vanavanemad olid sündinud Alzeerias. Põlistumishäirete enamvähem rahuliku lahendamise näiteid on hulga vähem. Eestiski on suurema osa ajaloost eksisteerinud kaks rahvastikku, mille integreerumine on olnud häiritud. Esimene tulnukrahvastik moodustus XIII sajandil sakslastest, kelle haaratud riigivõim ja seadustes kinnistatud eesõigused muutsid nende integratsiooni ülimalt aeglaseks. Sajandite jooksul kujunes siiski omaette etniline grupp - baltisakslased. Alles XIX sajandil hakati nende eesõigusi kärpima ja pärast Eesti Vabariigi loomist kaotati need üldse. Tagajärjena integratsioon kiirenes, eriti iseseisvas Eesti riigis ja 1939. aastaks olid baltisakslased praktiliselt integreeritud, oleks võibolla assimileerunudki, kui Saksamaa poleks neid koju kutsunud ja ära viinud. Saksakeelne tulnukrahvastik oli siiski väikesearvuline ja mõjutas rahvastikuprotsesside kulgemist Eestis vähe, pealegi on see juba kauge minevik
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite organisatsioonina sõjaliselt tugev ordu ei vajanud läänimeeste sõjateenistust. Seetõttu oli eestlaste olukord ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide seisuslikud korporatsioonid, millega Taani kuningau ja piiskoppidel tuli tõsiselt arvestada. Põhja-Eestis valitses
· Välisriikide doplomaadid töötasid eestis edasi · 6 august 1940 anneteeriti eesti lõplikult nsv liidu poolt · Roogivolikogu muudeti ENSV Ülem õukoguks · Päts ja Laidoneer saadeti siberisse · Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks Töö atlasega 1. Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940. Sest Saksamaa juhtkond kutsus kõik baltisakslased ajalooolisele kodumaale tegasi 2. 12660 baltisakslast 3. MRP 4. Läänemaal. Saartel ja paldiski ümbruses 5. Kirovi oblast, Komi ANSV, Tomski oblast 6. Nord, Süd, Rinne 7. Nord läks baltikumi poole 8. Lääne virumaal 9. Võrus Saksaokupatsioon eestis 22. juuni 1941 tungis saksamma nõukogude liidule kallale :D Saksamaa ei soovinud väikeriikide iseseisvust
EESTI 20. SAJANDI ALGUL Rahvastik: ● Rahvaarv u 1 000 000; ○ eestlased 90%; ○ venelased 4,5%; ○ sakslased 3,5%. ● Väljarändamine: ○ Venemaale 120 000; ○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%; ○ suurim linn Tallinn 116 000 inimest; ○ linnaelanikest eestlased u 60%. Poliitiline maastik: ● Valitsusleer: ○ baltisakslased. ● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis;
elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215
Suhtumin ,,Suurde" Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda poliitikasse toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised.
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. 1918.a jaanuaris astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse suunas saadeti välja saatkonnad Eesti taotluste tutvustamiseks Venemaal, Prantsusmaal ja USA-s. Aktiviseerusid ka baltisakslased, kes otsustasid samuti Venemaast lahku lüüa ja Saksa keisririigiga ühineda. 18.veebr 1918 algas Sx üldpealetung, Saaremaalt tungiti kiiresti mandrile. 21.veebr alustasid pealetungi Lätis baseeruvad Sx üksused. 34 Veel 19.veebr. 1918 moodustas Maapäev erakorraliste volitustega Päästekomitee (K. Päts, J. Vilms, Konstantin Konik). Koostati Iseseisvusmanifest, milles Eestit nim
Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu. Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.”
Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile. Eesti leidis aga, et natsionaalsotsialiste ei saa usaldada, et iga erisoodustuse eest soovib Saksamaa vastu peatselt poliitilisi järeleandmisi. 1933 mõisteti Saksamaal, et pinge Leeduga Klaipeda küsimuses võib viia Balti liidu loomisele. Ei soovitud, et Eesti ja Läti toetaksid Leedut Klaipeda küsimuses - nii võinuks Balti liit muutuda Saksamaa vaenulikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
