vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised, kehtestasid piiramisseisukorra ja saatsid mitmed baltisakslased Siberisse. Väljakuulutamine : 1918 algul oli Saksama sooviks tagandada Venemaa sõjast ning võita sõda Läänes enne Ameerika vägede prantslastele-inglastele appi tulemist. Enamlased kasutasid läbirääkimistel venitamistehnikat, lootes Saksamaal revolutsioonile. Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi hõivati osa Valgevenest, Ukrainast (rünnati Eestit, Lätit). Vana Vene armee ei avaldanud vastupanu, algas üldine põgenemine. Maapäeva vanematekogu otsustas 19.veb
PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17.
MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt majanduslik ja poliitiline võim ära võtta (Sundvõõrandati mõisad) 2)Feodaalkord kaotada (Suurmaapidajatelt peab ära võtma võimu maa ja rahva üle valitseda, võim peab kuuluma rahvale). Eelisjärjekorras said maad sõdurid, kes olid Vabadussõjas osalenud ning ning Vabadussõjas langenute perekonnad, kuna nad pidid lähedase surma tõttu kannatama ja seda üritati kompenseerida. Baltisakslased ei suhtunud maareformi hästi, kuna neilt võeti ebaõiglaselt mõisad käest. Eesti rahvaerakonna ja Kristliku rahvaerakonna saadikud suhtusid sundvõõrandamisse halvasti, kuna nad lahkusid enne hääletust protesti märgiks. Teistel erakondadel ei olnud selle vastu ilmselt midagi, kuna otsus võeti vastu üsna üksmeelselt. Maareformi tähtsus: 1)Kadusid varasemad teravad vastuolud, kuna klassidevahelised erinevused ei olnud enam nii suured ming rahvas sai endale rohkem õigusi
Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- ...
sajandi teisel poolel. Suured teened selles vallas olid Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843.aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Eelärkamisaeg – seotud balti-saksa haritlastega, kes uskusid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Estofiilid – baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. Kuulsaimateks estofiilideks on: 1. Rosenplänter – töötas üle 30 aasta Pärnus kirikuõpetajana; õhutas Pärnu raadi avama Eesti koolmeistrite kooli; andis välja õpikuid, lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 2. Masing – andis välja eestikeelse aabitsa; andis välja maarahva nädalalehti.
1.3 PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku
Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes
Temale allus sõjavägi, kohalik seadusandlus, samuti kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem, mis oli Põhja-Eestis maksev olnud juba 1561. aastast. Kooli vajati kiriku abiks, samuti oli vaja kohalikku keelt oskavaid riigiametnikke. (Andressen 1997, lk. 99) Rootsi võimu perioodil tegutses kogu Eestis umbes 650 vaimulikku. Liivi Aarma kokkuvõtete järgi olid neist kolmandik sakslased, kolmandik baltisakslased, kuuendik rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141)
kakskeelne tekst, mis tutvustas Padise kloostrit kui arhitektuurimälestist. Sellisena on ta säilinud tänaseni ning ootab aega, mil unustuse hõlma vajunud 17 langenud mehe nimed jälle kivisse raiutakse. Balti pataljon Avati 02.12.1928 Balti pataljonis võidelnutele püstitati mälestussammas Toomapeale Saksa Kuluuromavalitsuse õuele Kohtul tänaval. Pataljon võitles Narva rindel. Väeüksuse ülem oli Konstantin von Weiss. Kuna enamik pataljoni koosseisu kuulunud meestest olid baltisakslased ja väeosa koosseis kasvas pataljonist suuremaks, kasutasid sakslased nimetust Balten Regiment. 2.detsembril 1928.aastal Toompeal avatud sambale oli raiutud ainult saksakeelne tekst ''Den Geffallen das Balten Regiments''. Vabadussõjas langes või suri haavadesse 54 ja haigustesse 16 võitlejat, nende hulgas ka pataljoni ülema abikaasa, midetsiiniõde Anna Weiss. Nõukogude korra ajal mälestusmärk likvideeriti. Selle taasavamine leidis aset 23. oktoobril 1994. aastal
Vahetult enne manifestatsiooni arreteerisid enamlased taas Tõnissoni. Manifestatsiooni järgselt arestid jätkusid - 38 tagavarapataljoni ohvitseri vahistati, süüdistati kontrevolutsioonis. Jaan Tõnisson saadeti Eestist välja, suundus Stockholmi. Mujal Eestis sellised manifestatsioone 15. nov seisukohtade tutvustamiseks puudusid. U nov tekkis Eestis veel üks seltskond mõjukaid inimesid, kes olid samuti huvitatud Eesti lahutamisest Venemaast, aga mitte Eesti iseseisvusest - baltisakslased. Tellingshausen - teatas, et siinsete baltisakslaste sooviks on anda Eesti alad Saksa riigile. Berliin oli selleks ajaks veendunud, et sõja lõppedes peab Saksamaa enda kätte saama kõik vallutatud alad. Berliin soovis mingisuguseid ametlikke otsuseid, ei piisanud ainult rüütelkonna esimehe suusõnaliselt soovist. 17. dets võtsid vastu vormilised otsused, millega palusid abi Eesti ja Läti lahutamisele Vene riigist
tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte Talumajapidamiste probleemid külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 1905 aasta revolutsioon Peterburis alanud revolutsioonlevis kiiresti ka Baltikumis Korraldati streike ja miitinguid Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet
(kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926. aastal hakkas Eesti neile tagasihoidlikku kompensatsiooni maksma. Maareformiga muutus Eesti väiketalude maaks. PÕLLUMAJANDUSE ÜLDPILT 1930. AASTAIL Põllumajanduse areng oli stabiilne, külvipind ja loomade arv kasvasid isegi kriisiaastail. Suurenes põldude saagikus, Eesti maaviljelus jõudis Euroopa keskmise taseme lähedale rukki ja kartuli osas. Üha rohkem kasutati traktoreid, kombaine, kuid hobune jäi ikkagi asendamatuks
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamin...
Uputati mentalist, kuid väideti, et seda tegi tundmatu allveelaev, mis sõitis vabalt ringi Eesti territoriaalvetes ning mille vastu Eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut. Muutused Eesti elus 1.Baaside aladele jäänud eestlased pidid kodust lahkuma. 2. 1939.a oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased. Hinnang valitsuse tegevusele 3. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16.06.1940 esitas NL Eestile noodi, milles öeldi, et Eesti on jämedalt rikkunud pakti tehes sõjalist koostööd Läti ja Leeduga, mis ohustavat NL julgeolekut. Samasugune noot esitati ka Lätile, 2 päeva varem oli esitatud Leedule. Ultimaatumites nõuti: · uue valitsuse moodustamist, kes täidaks ausalt pakti
Jannseni eestvõtmisel pandi alus püsivale eesti ajakirjandusele, Peterburis hakkasid 5 tegutsema eestimaalaste õiguste eest võitlev rühm, küla- ja kihelkonnakoolide rajamine sai hoo sisse jne. Kujunev eesti rahvus oli majanduslikus kitsikuses ja poliitiliste õigusteta. Maaomanikeks olid väga suures enamuses mõisnikud, ka kohtus, koolis ja kirikus võidutsesid baltisakslased. Eesti rahvuslik liikumine kujuneski enamikus võitluseks mõisnike ja balti erikorra vastu ning sai majanduslikuks ja kultuuriliseks murranguks. Rahvusliku liikumine saavutas oma tulemuse omariikluse tekkimisega 1918. aastal, seega rahvuslikust liikumisest rääkides on vaatluse all periood 1850 1918. 19. sajandi keskpaigani tegelesid rahvuskultuuri küsimustega vaid üksikud haritlased, kuid tugevnev, juba rahvahulkadel põhinev liikumine algas 1860ndatest.
Seda üritati ka läänes selgitada. Eestist ei lahkutud enne 1939 aastat, sest Eesti oli siiski nende kodumaa. 1925 anti võimalus tagasi saada 50 hektarit maad, aga nad ise ei harinud, vaid andsid rendile. 1926 võeti vastu seadus, kus lubati mõisnikele maa kompenseerida, kuid see ei tähendanud, et seda kohe tehti, sest raha ei olnud. Riik andis välja 60- aastase kehtivusega võlakirjad, millega taheti kompenseerida ära võetud maad. Osaliselt nende maade eest ka maksti, aga siis läksid baltisakslased Hitleri kutsel Saksamaale, seega ei pea Eesti tänapäeval midagi maksma. Mõisnikud jäid ilma ka mõisahoonetest, sest ka need võeti ära. Osadesse pandi koolid, lastekodud, vanadekodud, mõnda vallamaja või rahvamaja, aga kõiki ei saadud kasutusele võtta ning need jäid lagunema. Veel jäi neid suurelt lagunema Nõukogude ajal. Pärast Eesti Vabariigi teket tuli kohe paika panna rahandus. 1919 kehtestati mark ja penn kui ainsad kehtivad rahaühikud. Üks mark oli 100 penni
teateid maailmast aasta poliitilistest sündmustest ülevaateid kaugetest maadest nõuandeid ilukirjanduslikke lugemispalu · Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile
– teateid maailmast – aasta poliitilistest sündmustest – ülevaateid kaugetest maadest – nõuandeid – ilukirjanduslikke lugemispalu Põltsamaal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus, mis sisaldas A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile
lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja taotleda riigivõimude luba. Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi ka eesti soost maalikunstnikult Johann Kölerilt. Kahjuks suhtusid baltisakslased Aleksandrikooli ideesse tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti arlamendiks". Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed.
Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste
sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna
+ Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze's 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine + Õppetöö saksa keeles + Parrot- esimene rektor + Struve- struve meridiaan täheteadlane + Baer- embrüoloogia + Pirogov- arst + Morgersten, Mantoiffel, Krause, Punge Seltsiliikumine + Turni liikumine, Kotzebu teater- näiteringi seltsid, lauluseltsid Estofiilid- baltisakslased, keda huvitas eestlaste kultuur + 1838.aastal ÕES e Õpetajate Eesti Selts Eestlastest haritlaste teke + Faehlmann, kunstnik Johann Köler, tsaari ihuarust Philipp Karell, Kreutzwald (Vidri Rein Ristimetsast), Kristjan Jaak Peterson Margapuu Hilary Karu 41 D 11 EESTI AJALUGU ÄRKAMISAEG
detsembril 1924, toimus 1. detsembri riigipöördekatse Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus, kiirendada Kaitseliidu taaasloomist, isamaaline kasvatus, Balti Liidu loomist. Mõni lubadus suudeti ka ellu viia. Jaan Teemanti esimene valitsus tegutses alates 15. detsembrist 1925 kuni 23. juulini 1926. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus (seda kasutasid baltisakslased ja juudid) Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon EKP eesmärgid põrandaalune, eesmärk valitsuse vägivaldne kukutamine, proletariaadi diktatuur, iseseisva Eesti muutmine Nõukogude Liidu osaks.
detsembril 1924, toimus 1. detsembri riigipöördekatse Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus, kiirendada Kaitseliidu taaasloomist, isamaaline kasvatus, Balti Liidu loomist. Mõni lubadus suudeti ka ellu viia. Jaan Teemanti esimene valitsus tegutses alates 15. detsembrist 1925 kuni 23. juulini 1926. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus (seda kasutasid baltisakslased ja juudid) Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon EKP eesmärgid – põrandaalune, eesmärk valitsuse vägivaldne kukutamine, proletariaadi diktatuur, iseseisva Eesti muutmine Nõukogude Liidu osaks.
Euroopa suurriikide sekka. - ,,Kogu Venemaa imperaator" Venemaa keisririik - Näljahäda ja katk 1709-1711. Hukkus üle poole Eesti-ja Liivimaa elanikkonnast, veidi vähem sai kannatada Kuramaa Venemaa aken läände - Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi - Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve.
Loataotlemise alguseks võib lugeda ,,Vanemuise" seltsi juhatuse vastavat otsust 16. märtsil 1867 aastal: ,,Eestseisus võttis vastu J.V.Jannsenist ette pandud nõu juunikuus 1869 aastal üht priiuse mälestuspüha ühe laulupidu viisil." Jannseni avaldusele loodeti peatset positiivset vastust, nagu see oleks toimunud normaalse ajaarvamise juures. Samas tekkis aga kartus, et Liivimaa rüütelkond võiks loasaamisele vastu töötada, sest baltisakslased hakkasid aru saama säärase peo suurusest rahvuspoliitika areenil. Liivimaa kuberner A.G.Fr von. Oettingen oli aga baltisakslaste toetaja ning oli ägedalt laulupeo plaani vastu. Kuid 1868 aasta jaanuaris lahkus kuberner ametist ja ta asemel sai uueks kuberneriks üks venestunud välismaalane. 1868 aasta märtsis arvas Jannsen, et nüüd oleks aeg anda sisse uus avaldus, sest vanale polnud ikka veel vastust tulnud ning ähvardas juba tõsine ajapuudus.
Maailm pärast Teist maailmasõda Ida ning Lääs Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ning majanduslikku vastasseisu idabloki (NSLV ja liitlased)ning lääneriikide vahel aastatel 1945-1990. Põhilised vormid olid võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus propagandat kasutades, võitlus mõjusfääride eest, majanduslik võitlus, dipolmaatiline võitlus ning ka salateenistuste tegevus. 1945. Moodustati ÜRO, et kindlustada organisatoorne sõjavastane tegevus. USA persident Harry Truman esitas doktriini, et võidelda NSL Liidu mõjusfääri laienemise eest maailmasõjast kurnatud Euroopa ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõj...
jaanuaril 1919. Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, ,,Põhja Pojad" lõunarindel. Kümneid vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed. Pataljon võitles Viru rindel Punaarmee vastu. Balti pataljon võitles Eesti sõjaväe koosseisus ka 1919. aasta suvel, kui Eesti sõjavägi juunis ja juulis võitles Põhja-Lätis Saksa Rauddiviisi ja Landeswehr'i vastu. Landeswehr'i liikmed olid samuti baltisakslased, Balti pataljoni liikmete endised seisuse-, lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased. 18. veebruaril 1919 algas Eestis Läti kodanike mobiliseerimine. 31. märtsil formeeriti Põhja- Läti brigaad, mille koosseisus oli 2 jalaväepolku, 3 suurtükipatareid, partisanipataljon ja kaks ratsaväeeskadroni. 1919. aasta juulis anti brigaad Läti ülemjuhatuse alla. Märtsis 1919. loodi Eesti valitsuse ja Ingeri rahvuskomitee lepingu alusel ka ingerlaste (Narva
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. T...
.....................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada.
kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt
jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe. HUVITAVAMAD RETSEPTID 1. RÄIMED KODUSES MARINAADIS 500 g räimi, 2 spl soola, nisujahu, muna, õli, 300 ml vett, 2 porgandit, 1 sibul, 2 tera vürtsi, 5 tera pipart, 2 tera nelki, 2 spl suhkrut, 2 spl äädikat Kui ostad räimerümbad siis jäta need mõneks tunniks soolduma. Terved värsked räimed
jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe. [sook] 15 Kokkuvõte Sain väga palju teada taimede hõimkondadest. Õppisin tundma erinevate hõimkondade eripärasi ja tunnuseid. Lisaks sain teada, et enamus Eesti taimedest on söödavad. 16 Bibliograafia taimestik: , Vikipeedia 1, 201, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taimestik 1: , Vikipeedia, 2015
Poliitilised olud peale revolutsiooni ● Sõjaseisukord tühistati alles 1908. a ● Jätkus tsensuur ● Poliitilised meeleavaldused olid keelatud ● Ainsa legaalse organisatsioonina jätkas ERE. ● Vene esimene Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti 4 eestlast ● Paraku rahvusvähemuste poolt esitatud ettepanekud toetust ei leidnud ● Kohalike omavalitsuste valimistel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrval tõrjuda Eesti kultuuri areng 20. saj - edukas ● Tekkisid esimesed kutsekoolid ● Eesti rahva muuseum hakkas koguma kultuuripärandit ● Loodi rühmitus Noor-Eesti ● Jätkus laulupidude traditsioon. Meeskooridele lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Suurenes eesti algupärandi osakaal ● Esimesed kutselised teatrid ● Sport tõusis maailma tasemele
märkimisväärsem ettevõtmine Peterburi eestlaskonna ajaloos: oma kirikuhoone püstitamine aastail 1859-1860 Ofitserskaja ja Malaja Masterskaja tänava nurgale aadressiga Ofitserskaja nr 5457. Kiriku all oli kirikuteenri korter, leskede kodu ja surnukabel. Kiriku kõrval Ofitserskaja uulitsal asus koguduse maja, mille alumisel korrusel elas kirikuõpetaja, teisel olid üüriruumid ja abiõpetaja tuba 58. Kuigi Peterburis elavad baltisakslased püüdsid algul eesti koguduse juhtimist enda kätte haarata, püüdsid algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses
maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga
See oli paratamatus, milles oli palju valikuid oma teha. Kui nad olid vagunitega teel Venemaale, valvas neid vaid üks relvastatud punaarmeelane ning paljud hüppasid enne Vene piiri rongist maha - Hinnang oma tegevusele tagantjärele: 5. Vastupanu, leppimatus · Metsavendlus o Juba 1941; massiliseks 1944 · Soome toetamine o 1939 1940 Talvesõda; 1941 1944 Jätkusõda o nn soome-poisid (JR200), kokku 2300 o suvel 1941 loodi Erna salk, juulis 1941 Eestisse · põgenemine o 1939 baltisakslased o suvi-sügis 1944, kokku ca 80 000 inimest o pärast sõda hirmust kaugemale (Austraalia, Kanada) 6. Kokkuvõtteks · uus riigikord, senise täielik hävitamine · rahvastik vähenes ca ¼ võrra · purustused (Narva, Tartu) · uus ideoloogia
tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme 9 langes viljakale pinnale. Ent Baltikumi enda koht saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks.
1) keegi ei toetanud Eestit 2) ta oli autoritaarne riik ja demokraatlikud riigid ei tahtnud ennast siduda autoritaarsega. 20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925 loodi Kultuurkapital ehk KULKA kultuuri finantseeriv asutus. (toetused ja stipendiumid) 1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased. Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles) algharidusest sai kõrgharidus ja kehtestati kohustuslik haridus tasuta 6 klassi. Kirjandus Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Muusika tuntuks said uued helikunstnikud (nt Eevald Aava ooper ,,Vikerlased") Kunst asutati ühing Pallas, mille eesmärk oli edendada ja tutvustada kunsti Film 1924 esilinastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" Sport Kristjan Palusalu suured saavutused
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning pidid andma vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Nsvl pidi müüma Eestile relvastust soodukaga, Eestilt sõjaväebaasid. Kaarel Eenpalu asemel valitsusjuhiks Jüri Uluots. 7. oktoobril baltisakslased läksid minema. 1940. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. 14. juuni esitas Moskva Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse kohest väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile. Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile," mille
[4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis
Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat USA, Pr & Ingl suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...
elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev. EM ja LM säilitati see, kuna siinsed baltisakslased avaldasid survet, sest ei tahtnud tasuta tööjõust ilma jääda. Reduktsioon Aja jooksul oli Rootsi võim väga palju maid ära kinkinud/annetanud, eriti oli see toimunud 17.saj keskel pärast Gustav II Adolfit, kui tulid suht nõrgad valitsejad. Seetõttu olid vähenenud ka riigile maavalduste pealt tulevad sissetulekud, riigikassas raha järjest vähem, et raha juurde saada Karl XI otsustas 1680 läbi viia reduktsiooni maade tagasivõtmine riigile.
Leedu NSVLle. 2. NSVL alustab Baltimaade alistamist - baaside aeg Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda
Oktoobris hakkaski NSVL vägede sissetoomine Eesti aladele. Eestlased olid sunnitud lahkuma aladelt, kuhu baasid rajati. Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond). '39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased, kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest. Need saklased paigutati Poola aladele, Lääne-Preisimaale (poolakad tõsteti oma kodudest välja ilma varanduseta jms, pidid ise hakkama saama ja uue elukoha leidma). '39 aasta sügis '40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum
minaretid, kust hüütakse palvetama. Erinevalt kristlusest puudub. Pilet 10 1. Eesti Vabariigi loomine 1918-1920 1918. a algul võeti juhtivate Eesti poliitikute salanõupidamisel vastu otsus Eesti iseseisvus esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati iseseisvusmanifest ning see kiideti Maapäeva vanemate nõukogus heaks. Asutava kogu valimistel Eestis said enamlased loodetust vähem kohti ning nad nimetasid valimised kehtetuks. Kuna enamlaste surve tõttu olid kohalikud baltisakslased pöördunud Saksa välisministeeriumi poole palvega Eesti okupeerida, kuulutati baltisakslased lindpriiks ning kehtestati erakorraline olukord. Inimesi saadeti Siberisse ning arreteeriti. Saksamaa ja Venemaa läbirääkimised olid Brestis jõudnud ummikusse ning 18. veebr otsustasid Saksa väed kogu rindel pealetungi alustada. Tekkinud olukord andis Maapäeva vanemate nõukogule võimaluse tekkinud võimuvaakumit ära kasutada ning üritada iseseisvus välja kuulutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
