Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"baltisakslased" - 434 õppematerjali

baltisakslased –  vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne. Baltisakslased on osa Eesti  segunes ajaloost. • Muinasusu kohta pole kirjalikke allikaid, vaid see pärandus edasi põlvest­põlve • 19. saj lõpul ärkamisaja kirjainimeste teadlik eksitustöö
thumbnail
2
doc

IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES

Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid isevalitsusliku korra asendamist demokraatliku vabariigiga,vähemusrahvaste õiguste respekteerimine KOOSOLEK TARTUS:27.11.1905 kohal u.800 saadikut kelle vahel puudus üxmeel. J.Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse seltsi saali,nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtlaseks...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kumu kunsti verstapostid

Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased , ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud. Laiemateks põhjusteks olid võõrvõim, rahvuslikul rõhumisel põhinev pärisorjuslik kord, vaene ühiskond ja puudulik kunstiharidusesüsteem. Ka Köler sai alustada oma kunstilist tegevust tänu talurahva pärisorjusest vabastamisele, millega tekkisid eeldused eesti rahvusliku kultuuri sünniks. Köler omandas hariduse küll Peterburis, ning veetis seal ka suurema osa oma elust, kuid...

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Eesti teatri ajalugu

3 Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809. aastal viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Lydia Koidula ,,Saaremaa onupojaga" 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eestlaste jaoks muutus teater populaarseks 1880...

Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Revolutsioon

1905a süvendasin revolutsioonilise meeleolusid. mõisteti surma, põgenes Sveitsi, 1907 a Mitmel pool hakati võtma üle omavalitsusi. sSoome.1910a Peterburi Vanglas, 1918- Põletati mõisaid(kokku 170, hiljem põletati okupatsioonivõimude vanglas. Ei eitanud ka viinavabrikuid),Tallinnas toimus Eesti kehva majanduslikku olikorda, tahtis üldstreik. Tallinnas ja kogu Harjumaal Venemaaga koostööd teha, baltisakslased kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas. Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut ,,Uudised'' lehe asutajaks olid Peeter hukati. 2) Sunnitöö,vanglad,avalik Speek, Karl Ast, Mihkel Martna...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Baltri Riigid

Kuidas nimetati teisiti nn. demokraatlikku blokki? 17 mehe nõukogu 4. Millal moodustati Rahva Nõukogu? 17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9. Kellest sai Nõukogude Läti Ajutise Valitsuse juht? Peteris Stucka 10. Millal kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse? 16 . apr 1919.a. 11. Kellest sai saksasõbraliku valitsuse juht? A.Niedra 12. Millal sõlmiti Nõukogude Vene ja Läti vaheline rahuleping? 1.Veebruar 1920.a. 13. Kes kutsuti vahekohtunikuks Eesti ja Läti piiriküsimustes? S.G. Tallents inglise ohvitser 14. Millised olid vaidlusalased alad Eesti - Läti piiriküsimustes? Valga ja Heinaste linna ja Ruhnu saare üle 15. Mida kujutas endast maaseaduse elluviimine? 1300 mõisat jaotati väikeomanikele ja maata talupoegadele 16...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

september ründas N.Liit Poolat ida poolt (Poola alistas 28.09.1939.a) 15.september jõudis Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel ­ interneeriti 17.september allveelaev põgenes, millele järgnes N.Liidu süüdistus, et Eesti EI suuda oma neutraalsust täita 28.september 1939.a sõlmiti Eesti ja N.Liidu vahel "Vastastikuse abistamise leping", lepingu tagajärjel toodi Eestisse 25 00 punaarmeelast. Sakslaste lahkumine Umsiedlung ­ Oktoober 1939 Baltisakslased lahkusid Eestist kodumaale. (700 a.) Talvel 1939/40 ­ N.Liidu sõjalennukid ründasid talvesõjas Soome linnasid, millega halvenesid Eesti ­ Soome suhted. Eesti okupeerimine 14-16.juuni 1940.a esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatiumile nende okupeerimiseks. Balti riigid alistusid, kuna riikides juba olid N.Liidu väed. 17.juuni 1940.a. Okupeeriti Eesti Vabariik, kui olemasolevatele tuli üle piiri lisaks 80 000 punaväelast....

Ajalugu
318 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Suhtumin ,,Suurde" Jäi tagasihoidlikuks Toetas seda poliitikasse toetajaskond Haritlaskonnad, jõukad Venelased talupojad, linnakodanlus etteheited Ei pööratud tähelepani varasematele kihtidele- töölistele ja maameestele Tähelepanuväärseim saavutus 20. sajandi algul Liberaalid: Peamiselt eeslased, aga ka vähesel määral baltisakslased ja vene kodanlased, kes ootasid kaksvalitsusepoolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. Radikaalid: Agressiivsemalt lähenejad. Sotsiaaldemokraadid:e.revolutsionäärid -peamiselt töölised, kes olid eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsemise) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 16. oktoobri veretöö: Ülevenemaaline streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised....

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ester Mägi

aasta 10. jaanuaril. Lapsepõlv Tema vanemad said kokku Keava mõisas, kus nad mõlemad töötasid ning kust nad 1905. aasta revolutsiooni ajal Tallinna ümber kolisid. Asunud Tallinna, sai tema isast kuldsete kätega käsitööline ning emast sai koduperenaine. Esteri vanematel oli kolm last, kellest noorim oli Ester. Tal oli vend Paul, kes õppis laulmist ning hakkas hiljem lavastajaks ning õde Hilda, kellest hiljem sai suure pere pereema ning kelle tütar on meile tuntud pianist Vilma Mallene. Hilda oli ühtlasi ka pere kolmest lastest kõige vanem. Esteri lapsepõlve ajal oli Toompea tema sõnul rahulik ja romantiline koht. Seal kõndisid ringi baltisakslased ning tolleagse Eesti president, Konstantin Päts, ise. Teekond isehakkajast muusikuks Oma esimesed sammud muusika poole tegi Este...

Muusikaajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Suuline arvestus

Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. *baltisakslased impeeriumi teenistuses Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et meelitada inimesi teenistusse astuma. Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VABADUSSÕDA

Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik ­ BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti kunst

EESTI KUNST Esimene avalik kunstinäitus peeti Tallinnas juba 1798. aastal, kuid esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased . Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes ­ sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama...

Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

märtsil. Seega -- 25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinnasse ja algas Saksa okupatsioon · Samal päeval (3. märtsil) kirjutati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad. H. Saksa okupatsioon veebruar-november 1918 · Omavalitsustes baltisakslased , Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse, rahvas iseloomustas okupatsioonivõimude tegevust sõnadega. ,,keelan-käsen, poon ja lasen" · K. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse, J.Laidoner lahkus Venemaale · Ametlikuks keeleks sai taas saksa keel. Saksakeelne õpetus viidi sisse koolidesse · Algas põllumajandussaaduste ulatuslik väljavedu Saksamaale, mille...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord

19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu ­ kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 1710­1850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (1855­1881), määrati kindlaks Eesti- ja Liivimaa suhe Vene impeeriumiga ja kujunes lõplikult välja nn. Balti erikord (Landesstaat). Tsaari kohapealseteks lepingupartneriteks olid küll ainult aadel ja linnakodanikud, kuid tolleaegsete seisuslike arusaamade järgi kujutasidki nemad endast...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

1905. aasta revolutsioon Eestis

Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad kehtima, ei Suure poliitika soovitud muudatusi vastu Radikaalid Saada võim enda...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses

Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood. Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma vähesel määral ka baltisakslased , nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus, ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad peamisest eestluse ja Eestimaa rahvaga seotud rahvusteadlusega. Nende areng toimus läbi Õpetatud Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts peatati, kogumistööd vähenesid, ent 1907.aastal loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas seda. Sellest...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Vabadussõda

a ­ võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased võimu haarata, et taastada balti hertsogiriik . Landeswehr loodi balti sakslaste usaldusväärsetest kodanikest, vaatamata rahvusele. Nad hakkasid tegutsema kui maavägi, ning alguses võitlesid nad Läti eest, kuid hiljem üritasid võtta võimu nii lätis, kui ka Eestis. Lätlased palusid Eestilt abi, millele Eesti ka vastas. Kui landeshwerlased Eestit ründasid, siis käskis Kindralmajor Ernest Põdder neil tungivalt taganeda, kuna nad aga edasi tungisid, siis ründasid Eesti väed neid...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konstantin Pätsi elulugu

1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Pätsil tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leidja lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelese ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine lahenes lõpuks õnnelikult. Kuid see polnud ainuke raskus. Konstantinil ja tema kaaslastel polnud piisavalt algkapitali ajalehe jaoks. Lõpuks leidus keegi ärimees, kes asjasse uskus. See oli eestlane K. Mend, kes laenas ettevõtmiseks 200 kuldrubla. ,,Teataja toimetuse asus Toompea külje all Niguliste kiriku kõrval. ,,teataja" esimese numbri ilmumine 10. novembril 1902. aastal äratas ülemaalist tähelepanu. Päts poliitiku ja riigimehena 1904...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal

luule ­ eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama ­ vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad ­ kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine ­ miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette ­ pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule ­ oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...

Kirjandus
230 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

Enamlased kartsid, et väejuhatuse jutule pürgiva baltisakslaste delegatsiooni tabamist, katkestasid enamlased valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra. Umbes 500 nimekamat baltisakslast ja paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased . Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände ­ rahvuskaaslasi on vaja kaitsta!...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ­ ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ­ ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala ­ pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ­ ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia ­ rahvateaduse uurimine. Rahvaluule ­ luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ­ ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...

Ajalugu
389 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun