PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms
konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated: * propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga * nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele Ajaleht: Uudised
Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist. Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust. Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904. aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia 20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid (illegaalsed). Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid tudengid, gümnaasiumiõpilased. Uudised (1903), Tartus, Peeter Speek.
Talvesõda o Kuigi siinsete rahvaste poolehoid kuulus jäägitult Soomlastele, ei saanud valitsus midagi teha ja pidi jääma erapooletuks, ka Rahvasteliidu erakorralisel täiskogul, kus NSV Liit maailmaorganisatsioonist välja heideti. Samuti ei suutnud Eesti valitsuse arglikud protestid takistada Eesti lennuväljadelt startivaid Nõukogude pommitajaid Soome poole. o 7.okt, tehti teatavaks Saksamaa avaldus kutsuda kodumaale kõik baltisakslased. See tõestas Venemaa ja Saksamaa vahelise salasobingu olemasolust. o Okupatsioon Leedu o 14.juunil.1940 nõudis NSV Liit ultimatiivselt Leedu valitsuse väljavahetamist, siseministri ja julgeoleku departemangu juhi kohtu alla andmist ning Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Kuna neil polnud teist võimalust pidid nad ultimaatumi vastu võtma o 15.juunil ületasid 300 000 punaväelast Leedu piiri ja hõivasid kogu riigi.
rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. Esimeste laulukooride loomine Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga
...................................... Peep Reimer 8 4. EESTI POLIITILINE ARENG 20.SAJANDI ALGUL: 1. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine 20.sajandi algul: · Sajandivahetusel toimus Eestis poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja selged grupeeringud ja kerkisid esile uued juhid. · Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond: - Konservatiivideks: kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest
Tänapäeval on Eestil tihedad suhted läänemaailmaga ning üleminekuinimest tähistavateks moesõnadeks on saanud võsajänki ning võsainglane. Kuigi sõnad kadakasaks, pajuvenelane, võsajänki ja võsainglane näitavad, et kõigil sõnadel on seos puudega, mida peetakse kiiresti kasvavateks ja raskesti väljajuuritavateks, polnud esimesel sõnal kadakasaks seost kadakapõõsaga. Sõna võtsid kasutusele hoopis baltisakslased, nimetades nii põlglikult neid eestlasi, kes püüdsid kangesti saksa moodi olla. Sõna algkuju oli kate-saks, mis alamsaksa keeles tähendas hurtsiku- või onnisakslast. Eestlastele ei öelnud see sõna midagi ning nii kohandati see kõige lähema tuttava sõnaga. Mina arvan, et sõnade valesti tõlgendamisel on suurem tähendus, kui esmapilgul võib tunduda. Valedel alustel tekkinud sõnad levivad ja omandavad tähenduse suuremal ühiskondlikul tasandil
õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata; valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir; säilusid Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja
Baltisakslased Vene impeeriumi teenistuses I. Vene impeeriumis elavad sakslased 1. Kolonistid: Põlluharijad, kõige arvukam grupp, kes oli kohanenud Venemaa agraaroludega ja leidnud endale arvestava koha impeeriumi majanduselus. 2. Linnasakslased: Eelkõige Peteruris ja Moskvas elavad sakslased,kes tegelesid käsitööga, kaubandusega jms eluvaldkondadega. nemad olid elulaadilt ja mentaliteedilt kõige lähemal venelastele. 3. Riigisakslased: Venemaal elavad Saksa riigi kodanikud 4. Baltisakslased: Eelkõige Läänemere kubermangudes elavad sakslased, kes omasid erilist rolli keisririigi enamikes eluvaldkondades. Esimesed balitsakslased astusid Venemaa teenistusse juba 16. sajandil, kuid oluliseks murrangusündmuseks oli kindlasti Põhjasõda ja endiste Rootsi ülemere provintside ühinemine Venemaaga. Ukaasiga pandi paika üsna lihtne kord, kuidas oli võimalik baltisakslastel vene sõjaväeteenistusse astuda, kord nägi
aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Berliinis peeti otstarbekaks moodustada Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne Balti (hertsogi)riik. Baltisakslased olid alustanud ettevalmistusi selle loomiseks juba 1917. aasta lõpul. Aprillis 1918 Riias peetud Baltimaade maanõukogu (Landesrat) koosolek, kus väheste eestlaste-lätlaste kõrval domineerisid baltisakslased, pöördus Saksa keisri poole palvega osutada abi riigi loomisel. Eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat, nende esindajate protesti ei peetud miskiks. Balti riigi loomine jäi siiski venima, sest baltisakslaste kavad tekitasid vastuseisu ka Berliinis. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogi- riigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.
Taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Luterlaste poolt üle võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi. Tartus avati jesuiitide gümnaasium, selle juures avati tõlkide 2.Hariduselu ja kirjasõna Rootsi ajal: Forseliuse õpetajate seminar asutati 1684a. Tartu lähedal. Selle ülesandeks oli ette valmistada köstreid ja koolmeistreid talurahvakoolidele. Tartu Ülikool Avati 1632a. See oli põhjamaade teine ülikool, milles algul õppisid rootslased, hiljem baltisakslased. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud? B.G.Forselius Asutas esimese õpetajate seminari, oli selle juht ja pidaja. Heinrich Stahl Koostas esimese eesti keelse grammatika õpiku. Johan Skytte Oli Liivimaa kuberner, kes asutas Tartu Ülikooli 3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
*kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele.
novembril 1918 astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Olukord oli kriitiline. Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti omariiklusega ja veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28. novemberil 1918 algas Vabadussõda. Jõudu kogunud Eesti väeosad alustasid nüüd ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel hoogsat vastupealetungi. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilastest moodustatud väeosad. Eestlaste kõrval võitlesid enamlaste vastu ka siinsed venelased ja baltisakslased. Raskel hetkel tulid Eestile appi Soome vabatahtlikud. Ühiste jõududega löödi veebruari alguseks 1919 sissetungijad tagasi. Kevadel tuli Eesti vägedel tagasi tõrjuda uus Punaarmee rünnak. Sõda jätkus veel ligi aasta. Sõja ajal toimusid lahingud juunis 1919 Põhja Lätis peale tungiva Saksa Landeswehr´i vägedega. Võnnu all 23. juunil 1919 saavutatud võitu tähistatakse tänaseni võidupühana. 2. veebruaril 1920 sõlmiti
adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (18551881), määrati kindlaks Eesti- ja Liivimaa suhe Vene impeeriumiga ja kujunes lõplikult välja nn. Balti erikord (Landesstaat). Tsaari kohapealseteks lepingupartneriteks olid küll ainult aadel ja linnakodanikud, kuid tolleaegsete seisuslike arusaamade järgi kujutasidki nemad endast
7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti – Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana- Pärnus , hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8. Mis rahvad said Eestimaa esimesteks vähemusrahvusteks? Rannarootslased, Baltisakslased. 9. Mis uus nähtus tekkis Eestis keskajal ja nimeta neist tähtsamad? Uueks nähtuseks 13. sajandil olid linnad: Tallinn Vana- ja Uus-Pärnu, Paide ja Viljandi 14. sajandi esimesel poolel veel Rakvere ja Narva. 10. Nimeta Jüriöö ülestõusu põhjused? Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Eestlaste katse taastada muistne iseseisvus. Talupoegade tahtmine kaasa rääkida oma
loodus- ja mõistuspärasust, reaalainete, emakeele, uute keelte ja kehalise kasvatuse tähtsust. Suuresti olid 18. sajandi valgustusideed Eesti hariduses vahendatud Venemaa poolt, mille kõrgklass toona aktiivselt prantsuse kultuuri järgis. Teisalt olid paljud kodu- ja kirikuõpetajad saanud hariduse Saksamaa ülikoolides, kus valitsesid ratsionalismi- ja muud valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme langes viljakale pinnale. Ent Baltikumi enda koht saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks. Põhjuseks oli oma õukonna puudumine ning see, et Tartu ülikool oli 1710. aastal sunnitud sõja tõttu oma tegevuse katkestama
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aad...
palju. Peamiselt õpetati lugema mitte koolis, vaid kodus. Seega oli vaja emakeelset trükisõna. Eestikeelse ilmaliku kirjandusega saigi väga populaarseks maarahva kalender, mis ilmus 1731 ja mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja astroloogilisi ennustusi aastaks, mida väga usinasti jälgiti. Pärisorjuse kaotamine Eestis Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit, mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Selleks, et kohalikud baltisakslased saaksid paremini pillavat elu nautida, pidi tõstma talupoegade koormisi. Peagi sai selgeks, et vana süsteemiga jätkata enam ei ole võimalik. Kuna talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Venemaa mainet, sest siinsete alade suhted Euroopaga olid avatumad kui vene talupoegade suhted Euroopaga, siis käivitas keiser Aleksander I reformid. 1802 võeti Eestimaal vastu seadus, mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine- kui talupoeg oli oma
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...
rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Pettunud ja põdura tervisega noormees lootis siiski mõistmisele tulevikus. Kristjan Jaak Peterson suri 1882. aastal Riias tiisikusse. Ta on maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad
analoogi, kus ainet õpetatakse ajaloo keskselt nagu filosoofiat püütakse õpetada. Ei õpi me ju matemaatikas kõige pealt rooma numbritega liitma ja lahutama, vaid ikka kohe araabia numbritega; samuti ei õpetata meile arvude esteetilisi omadusi; ei õpi me ju astronoomias planeetide asupaiku leidma Ptolemaiose süsteemi järgi, vaid ikka mõne kaasaegsema järgi; ei õpi me ju ajaloos kõige pealt seda, millise hinnangu 19. sajandil baltisakslased Eesti muinasaegsele alistamisele andsid ega seda, kuidas Nõukogude ajal Vabadussõda mõisteti, vaid ikka seda, kuidas kaasaegsed ajaloolased neid ajaloo sündmusi käsitlevad; ei õpi me ju bioloogias Linn eelkäijate kombel punastsõstart nimetama "Grossularia, multiplici acino: seu non spinosa hortensis rubra, seu ribes officinarium", vaid ikka Linn kombel "Ribes rubrum"; ei õpetata ju meditsiinis palavikku jäävannidega ravima või
RAHVASTIKU RÄNNE EESTIS Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Rände põhjused..........................................................................................................................4 Väljaränne Eestis....................................................................................................................... 5 Ränne II Maailmasõja ajal......................................................................................................... 6 Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal......................................................................................... 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ...
Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt näitasid huvi eestlaste vastu üles baltisakslased, peamiselt kirikuõpetajad, kelle meelest pidi ilmtingimata muutma talupoegade ja mõisnike omavahelist koostööd, ühiskonna seadustikku ning maailmapilti. August Wilhelm Hupel Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis
Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas taluomanikud, jõukad linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed vastuolud Eesti ühiskonnas jättis käsitlemata. Tõnisson oli vastu ka baltisakslaste tugevale positsioonile asjade korraldamises. Tal õnnestus lasta ennast valida Tartu linna volikokku ja temast sai opositsiooni juht, kuna Tartus olid võimul baltisakslased. Pööras ka väga suurt tähelepanu eesti keelele, sest tol ajal rääkisid haritlased kodus pigem saksa keelt, kuid Tõnisson rääkis nii kodus, tänaval eesti keelt. Kuigi saksa ning vene keeled olid rohkem peenema rahva keeled. Selline käitumine oli ootamatu, kuna tegemist oli haritud mehega. Tõnissoni võib pidada Hurda järgijaks. Konstantin Päts (1874-1956) õppis samuti TÜ õigusteadust, kuid üheaegselt ülikoolis ei käinud
töötavalt kuulsalt eesti soost maalikunstnikul Johann Kölerilt. Võrumaal koolmeistri peres sündinud ja vennastekoguduse vaimus üles kasvanud Hurt oli tollal veel Tartu ülikooli teoloogiatudeng, kes oli juba tähelepanu äratanud oma tegevusega Õpetatud Eesti Seltsis. Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel. Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani. Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine
Konstantin Päts(1874-1956). Lõpetas Tartu ülikooli õogusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Yallinnas. Koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi (e. Vilde, A.H. Tammsaare). Esikohale seati mkajandusliku ja poliitilise võitluse. Leiti, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Majandusliku olukorra parandamiseks oli vaja tõrjuda baltisakslased välja nii majandusest kui poliitikast. Hakati tegema koostööd venelastega ja saavutati ka esimene tõsine võit, milleni tartlased polnud küündinud. 1904 a. Linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes baltisakslased valitsusest välja. Peagi hakkasid ajapikku levima veelgi radikaalsemad ideed. Majanduse arendamise vajadust rõhutati. Sotsiaaldemokraatia kujunemine
· eitasid Eesti iseseisvust, tahtsid jääda Venemaa koosseisu · ei andnud talurahvale maad · suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased baltisakslased olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa tahtis pühenduda Läänerindele, nii et rahusaavutamine oli mõlema riigi huvides. Siiski olid Saksamaa pakutud rahutingimused liiga rasked, Venemaa ei nõustunud nendega ja seetõttu läbirääkimised katkesid.
seda lepingut ka baaside lepinguks NB! Ajajärku 1939. aasta sügisest kuni 1940. aasta suveni nimetatakse Eesti ajaloos baaside ajastuks. 18. oktoobril 1939 hakkasid NSVLi sõdurid üle piiri Eestisse tulema, kokku 25 000 meest (Eesti sõjaväes oli 15 000 meest). Sõjaväebaasid rajati saartele, Paldiskisse, osalt ka sisemaale . 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist (ja kogu Baltikumist) Hitleri kutsel Saksamaale kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus Õppida ise hallist kaheosalisest õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §13 (lk. 57-61), §15 (lk. 66 "Majanduskriis"), §16 (lk. 74-75 "Majandusolud"). Teada tuleb järgmisi teemasid ja märksõnu: · uus olukord Eesti-Vene majandussuhetes · oma rahandussüsteemi loomine, välisvõlad · 1920. aastate alguse majanduslik tõus ja selle lõpp (Vene turu kadumine, vale laenupoliitika)
Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku
veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased võimu haarata, et taastada balti hertsogiriik . Landeswehr loodi balti sakslaste usaldusväärsetest kodanikest, vaatamata rahvusele. Nad hakkasid tegutsema kui maavägi, ning alguses võitlesid nad Läti eest, kuid hiljem üritasid võtta võimu nii lätis, kui ka Eestis. Lätlased palusid Eestilt abi, millele Eesti ka vastas. Kui landeshwerlased Eestit ründasid, siis käskis Kindralmajor Ernest Põdder neil tungivalt taganeda, kuna nad aga edasi tungisid, siis ründasid Eesti väed neid
Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus eestlased 68 protsenti. Teistest rahvustest on suurima esindatusega venelased (26%), ukrainlased (2,6%), sakslased (1,9%) ning valgevenelased (1,5%). Eesti ühiskonna rahvuslikku koosseisu on poliitilised sündmused tugevasti mõjutanud. Nii lahkusid teise maailmasõja eelõhtul siin elanud baltisakslased ja sõja lõpupäevil rannarootslased. Pärast sõda aga asus Eestisse hulgaliselt slaavi rahvuste esindajaid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest. Enamik sisserännanuid saabus siia nõukoguse majandus ja propagandapoliitika tagajärjel. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 algas massiline tagasiränne NSV Liidu järglasriikidesse, mis mõne aja möödudes ammendus. Viimastel aastatel on välja ning sisserändajate hulk kahanenud ning nende omavaheline suhe on olnud enam-vähem võrdne.
sõjategvuse vaenlase territooriumile. Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi sunniti võitlema võõraste lippude all. Võõras mundris Eesti vabaduse eest võidelda polnud võimalik. Mõlemad totalitaarreziimid kasutasid eestlasi ära oma eesmärkide huvides. Eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939 1940 Saksamaale, rannarootslased 1943 1944 Rootsi, juudid hävitati, vene enamusega vallad Petserimaal ja Narvataguses ning Jaanilinn (kokku 2334 ruutkilomeetrit ja u. 40 000 elanikku) liideti 1944.aasta lõpus isegi NSV Liidu seadusi rikkudes Venemaaga. 1945.aasta alguses elas ENSV-s kõigest 800 000 inimest, nendest üle 97% eestlased. Maa oli laostatud, linnad ja tööstusettevõtted varemeis. Transpordivõrk oli purustatud, ligi pooled põllud söötis
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu ...
EKS 1872- eestikeelne kirjasõna - suur lõhe Hurt ja Jakobson, erimeelsused, rivaalitsemine, erinevad meetodid radikaalne Jakobson ja Köler - venemeelsed, kirikuvastased, majanduse arendamine, põllumeesteseltsid, sakala, mõõdukad Jannsen ja Hurtsik - baltisaksapoolsed, kirik, hariduse ja keele arendamine, Postimees EESTI 19. SAJANDI II POOLEL - Manasseini revisjon baltisakslased kaebasid et ei suuda eestlasi ja lätlasi ohjeldama manassein läks asja uurima 50 k kaebekirja baltisakslaste kohta taheti piirata bs võimu - Venestamisega kaasnenud ümberkorraldused saksa ametnikud asendati venelastega vene keel kui riigikeel TÜ venekeelne õigeusu levitamine nimede venestamine - eestlaste suhtumine venestamisesse venestamise poolt - Jakob Kõrv (whoo shee)
kui neil kunagi varem oli olnud. · Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel olid kohalikud baltisakslased. · Kehtima jäi luteri usk. · Kohalikuks asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel. · Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul
· Eesti aadelkonna (eliit, ülikkond) kadumine (hukkusid, sulandusid jne) kujunes välja uus aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine
Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. *baltisakslased impeeriumi teenistuses Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et meelitada inimesi teenistusse astuma. Kõige silmapaistvam ohvitser oli Barclay de Tolly. Olulist rolli etendasid baltisakslased vene impeeriumi diplomaatilises teenistuses ning kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
Võõrlaevadelt käidi rannikuelanikelt vett, toiduaineid ja kariloomi nõudmas Eesti jäi sõjategevuse vahetuks tagalaks Krimmi sõja ajal peremehetsesid inglased ja prantslased Läänemerel Sõjaaastatel täitsid elanikud erakorralisi koormisi Vene korra murranguline uuenemine vajas 18. sajandil asjatundjaid, keda Venemaal ei olnud. Siis kutsuti kokku välismaalasi ning anti neile privileege. Baltisakslased said kõrge positsiooni 18. saj Venemaal, nad osalesid sõjategevuses, diplomaatilises teenistuses ja kõrgametnikkonnas, nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19. saj tugevnesid baltisakslaste sidemed ühinenud Saksamaaga, mis muutus Venemaa välispoliitikale ohtlikuks, avalik arvamus ründas järjest rohkem Balti erikorda Barclay de Tolly oli üks edukamaid kindralväejuhte VenePrantsuse sõjas 18121814, ta organiseeris
Raamat lõppeb lõbusa seigaga professor C-st, kes ühel ballil mõnusalt aega veedab ning kogemata ohvitserile varbale astub. Ta ei vabanda teo eest ning ta saadetakse peolt koju. Kottpimeda Tartu tänaval koperdab ta tudeng Blaule otsa, kes pakub abi, kuid C otsustab tänavale pikali jääda. Seesugune humoorikas lugu raamatu lõpus vihjab baltisakslase naermisele, kohati ka iseenda üle. Dr Bertram on isegi kirjutanud, et kombeks on lahku minna naljaga, mis näitab, et loomu poolest olid baltisakslased veidi vabamad ja hindasid huumorit, samas eestlane on pigem tagasihoidlik, tõsine ning oskab enda üle naerda, kuid lahkuminek ei pea alati muhedalt lõppema. Kuigi autor tundub baltisakslaste poolel olevat, siis annab ta ka saksa-eestlasele omamoodi ja humoorika kõne. Parimaks näiteks ongi professor C, kelle rääkimise stiili saab jupikeste lausetega silme ette ja kõrvu kujutada. Tema ütlustest peegeldub saksapärane eesti keel: ,,Öelke o m a söprale, et ma ei tule felja
lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11. Eesti Vabadussõda. Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 OSAPOOLED * Kommunistlik Venemaa * Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome * Baltisakslased (Landeswehr) PÕHJUSED * Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada * Vaikiv ajastu * Eestlased tahtsid saada iseseisvaks EBAEDU PÕHJUSED * Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. * Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda * Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut * Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel VÕIDU PÕHJUSED * Pärast J
(maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes. * Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi
Eesti sai esimest korda iseseisvaks. 2. Järjesta sündmused alates varasemast! a Kommunistide riigipöördekatse 6 b) K. Pätsi riigipööre 5 c Landeswehri sõda 3 d) Tartu rahu 4 d Eesti Vabariigi väljakuulutamine e I maailmasõja algus 2 f I maailmasõja lõpp 1 3. Kas väide on tõene või väär! Kui tegemist on vale väitega, siis paranda väide õigeks! a Landeswehri sõja kaotasid eestlased. Väär – baltisakslased kaotasid b Eestlaste üks edukamaid lahinguid Vabadussõjas oli Paju lahing. Tõene c Tartu rahuga paika pandud Eesti piir kehtib ka tänapäeval. Väär – ei kehti (petseri) d Pärast I maailmasõja lõppu sai Eesti olla paar aastat iseseisev enne kui algas Vabadussõda. Väär – Eesti sai alles siis iseseisvaks kui vabadussõda oli läbi. e Alles pärast Tartu rahu sõlmimist algas Eesti tõeline iseseisvusaeg. Tõene
päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast. Kõrgaeg 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
