osadeks. 4)Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg ja paar lauset iseloomustamiseks). Sotsioperiood on ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed Venestamisperiood (1880- 1918 Eesti iseseisvumiseni) Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks Kujunes välja kolmeeelsus (vene, saksa ja eesti) Ametliku keelena oli kõrge staatus venekeelel Baltisakslased arendasid oma kultuuri saksa keeles, eestlased eesti keeles. Nõukogude aeg (1944-1991Eesti taasiseseisvumiseni)- perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid kakskeelseteks või täiesti venekeelseteks Vene rahvastiku osatähtsus tõusis (⅓) Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida koolis õpetati alates teisest klassist Kultuurielus hääbusid murded v.a Võru- ja Saaremaal.
Tartu Ülikool avati 1632 aastal ning seal õppisid põhiliselt Soome ja Rootsi tudengid. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles ning õpilasi oli umbes saja ringis. Professoreid aga vaid kümme. Rootsi Vene sõja puhkedes viidi ülikool 1655. Aastal Tallinnasse. Seal püsis ülikool kuna 1665 aastani. Tartus sai ülikool taas tööd jätkata alles 1690. aastal. Siis õppisid seal põhiliselt baltisakslased. Rootsiga ühenduse parandamisega viidi ülikool 1699. Aastal Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuni vene võimud vallutasid pärnu ning taastati alles 1702. Aastal. Siis kahanes õpilaste arv 30-40ni. Ka kiriku elu uuendati. Luteri kiriku olukord oli peale Liivi sõda oli üsna täbar. Kirikuid oli käidud rüüstamas ning olid tõsiseid kahjustusi saanud, sammuti puudusid enamikel kirikutel kirikuõpetajad. Rahvas võttis tagasi muinasaja kombed: surnuid maeti vanadesse haudadesse,
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada.
kohalike küsimuste otsustamisel. Enamlaste poolt Vene garnisonid ning Tartu, Tallinna ja Narva töölised. Kõik teised jõud on koondunud enamlaste vastu; enamlased on valimiste selged kaotajad (67:37) ning Asutavat Kogu kokku ei lubata. 27. I 1918 enamlased kuulutavad välja piiramisseisukorra. Enamlaste tegevus: · terror (revolutsioonilised tribunalid) · tsensuur · majade natsionaliseerimine · kirikud rahvamajadeks · maa kommuunidele · baltisakslased lindpriiks 18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile 25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24
Aastavahetusel jõuti kokkuleppeni, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõlisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt. -1918 jaanuarist astuti esimesed sammud: *Loodi kontakt Vene, SB, USA, Pr saatkondadega Petrogradis *Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. -Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril. -Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine -19
Soome vabatahtlike üldjuht oli kindral Martin Wetzer. Vabatahtlikke üksusi tuli ka Rootsist, Taanist ja Lätist. Lisaks formeeriti 1918. a lõpul Balti pataljon. Pataljoni kuulusid endise baltisaksa ülemkihi liikmed, pataljoniülem oli polkovnik Konstantin Weiss. Pataljoni liikmed olid enamjaolt Eesti kodanikud, pataljoni komandokeel oli saksa keel. Pataljon võitles Viru rindel, ka sel ajal, kui Eesti sõjavägi 1919. a suvel lõunarindel sõdis Landeswehri vastu, mille moodustasid samuti baltisakslased, pataljoni liikmete endised seisuse-, lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased. 1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv
Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu.
seda nii soodsa geograafilise asendi tõttu kui ka arvamuse pärast, et väikest territooriumi on kerge vallutada. Hea asukoht kaardil ja kaubandusteede sõlmpunktiks olnud mereäärne Tallinn saidki Eesti iseseisvuse üheks kaotuse põhjuseks. Suurimateks vaenlasteks olid Eestile Saksamaa ja Venemaa. Punaarmee eesmärgiks oli endise Vene võimu taastamine Eesti aladel ja kontrolli saavutamine Läänemerel ning baltisakslased unistasid endiselt rajada siia Balti Hertsogiriik. Oleks Eestimaa asukoht olnud maailmakaardil sootuks teine, näiteks praeguse Islandi asemel, poleks meie maa nii väga ka ihaldatud. Määravaks saigi meie maa soodne asukoht. Venemaa kätte koondunud võim ja territoorium tähendasid ka seda, et Eesti Vabariigi iseseisvust enam ei tunnustatud. Kiiresti pärast eesti alade vallutamist suudeti siin kehtima panna uus riigikord. Kindlasti
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna. Leiti,et Landeswehr'i hävitamine tähendavat jäädavat vabanemist
Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood. Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma vähesel määral ka baltisakslased, nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus, ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad peamisest eestluse ja Eestimaa rahvaga seotud rahvusteadlusega. Nende areng toimus läbi Õpetatud Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts peatati, kogumistööd vähenesid, ent 1907.aastal loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas seda. Sellest
· Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla. · Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. · Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. · Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. · Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. · Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. · Linnadel säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. · Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. · Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära.
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Kuna ohverdatavaks neiuks on Bocki oma tütar, siis tormab temale päästjaks salajane austaja Siegfreid, kes otsustaval hetkel oma hääle ikkagi üles leiab. Sajandite taguse dramaatilise eneseuhkusega noormees võtab segases olukorras omalt elu. Muidu väga tuim ning elutu preili on peale sellist ennastohverdava tegu nii liigutatud, et otsustab enda mürgitada. Sündmusteahela jätkudes surevad ka saksahärrad. Ülekeev emotsioonikus ja liigne tormakus huku poole paneb baltisakslased veelgi naeruväärsemasse olukorda. Venelaste kohatud kommentaarid vihjavad ka sellele, et tegemist on vaid klassikute jäljendamisega. Kuigi keegi poleks sellist sündmuste käiku võinud ette näha, sobis see lõppuotsa täitsa loomulikult. Teatrimaja tuleb aga siiski ehitada ja saabki tõeks Ene jutt, et maja kuulub üksnes eestlastele. Valmis Draamateater lõpuks ka sai, sest kolihunnik, mis muidu keset lava seisis, veeti minema.
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks: Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti
Jakobson pidas liitlasteks vene keskvõimu ja ründas baltisaksa pastorite kõrval ka luteri usku, aga Hurt arvas, et eestlaste tulevik tugineb läänelikule Saksa põhjalisele kultuurile, milles luterlusel keskne oht.) Rahvusliku liikumise lõhenemiseni viis see kui Hurt astus Sakala toetajate hulgast välja see tõttu et jakobson kritiseeris luteri usku 3. Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon
See loeti esimest korda ette 23.veebruar kell 8 õhtul Endla teatri rõdult. Iseseisvuspäev- Moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Peaministriks sai K. Päts Iseseisvusmanivestide kleepimine tänavanurkadele, loodi relvastatud salgad, tulevahetus taganevate enamlastega 25.veeb. sakslased Tallinna all 6)Eesti vabadussõda Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 Osapooled · Kommunistlik Venemaa · Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome · Baltisakslased (Landeswehr) Põhjused · Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada · Vaikiv ajastu · Eestlased tahtsid saada iseseisvaks Ebaedu põhjused · Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. · Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda · Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut · Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel Võidu põhjused Pärast J
See loeti esimest korda ette 23.veebruar kell 8 õhtul Endla teatri rõdult. Iseseisvuspäev- Moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Peaministriks sai K. Päts Iseseisvusmanivestide kleepimine tänavanurkadele, loodi relvastatud salgad, tulevahetus taganevate enamlastega 25.veeb. sakslased Tallinna all 6)Eesti vabadussõda Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 Osapooled · Kommunistlik Venemaa · Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome · Baltisakslased (Landeswehr) Põhjused · Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada · Vaikiv ajastu · Eestlased tahtsid saada iseseisvaks Ebaedu põhjused · Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. · Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda · Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut · Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel Võidu põhjused Pärast J
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus.
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637.a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl sobitades eesti keele saksa keele reeglistikuga. 1686.aastal ilmus esimene eestikeelne piibel (Uus Testament) 1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis ja Eesti kultuuriloos 19.sajandil Venemaa oli huvitatud Eesti ja Liivimaa rahumeelsest intergeerimisest Venemaa koosseisu. Baltisakslased kaasati impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Balitsakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt olulised kaaderireserviks. Baltisakslased olid abiks Napoleoni sõdade ajastul. (1812-1815 võttis sõjast osa 550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly. 19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama
artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad. Julius Eckhardt (1836-1908) pärit Volmarist, juristi perest ja õppis juurat, hiljem töötas ajakirjanikuna. Uurinud Vene-Saksa suhteid, baltisakslasi. Ka Vene-Saksa kultuuri suhetega tegelenud. Avaldanud kogumikuna 1860. aastatel ja hiljem ,,Kulturstudien zu Liefländische Geschihte". Näidata, millist olulist osa Venemaale esindanud baltisakslased, euroopaliku kultuuri vahendajatena. Kaasaegsed ideed baltisakslaste kaudu Vene riigile. Ja et Vene huvides ka seda olukorda säilitada. Mida edasi, seda teravam venelaste suhtes. Winkelmann (1838-1896) Saksamaalt pärit, TÜ üldajaloo dotsent 1865-1869, ÕES-i president 1867-1869. Heidelbergi ülikooli professor. Ajaloo bibliograafiat koostanud. Peterburgi teadusliku akadeemia toetus. See koondab kirjeid, mis Liivimaa kohta kuni aastani 1877, teine trükk ajaloo bibliograafiast 1878. Vene
Päts. Konstantin Päts (23.veebr.1874-1956) sündis Pärnus ehitaja peres, õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas. Ta koondas lehe ümber advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pungi, kirjanikud Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare. Tallinlased seadsid esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse nende arust oli eestlaste rahvustunne nõrk majandusliku olukorra tõttu. Et parandada seda, oli vaja tõrjuda välja baltisakslased. Ei tohtinud hoiduda ,,suurest poliitikast": liidus vene demokraatlike jõududega võib saavutada edenemist ülevenemaaliste reformide tulemusena. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. ,,Teataja" ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatud ega klassivõitluse olemasolu ja vajalikkust, tänu sellele leidis leht endale pooldajaid haritlaskonnas,
on eestis ainuskõrgema võimu kandja 15 nov 1917 Enamlaste mõju Eestis hakkas kahanema: *ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu *eitasid Eesti iseseisvumist *ei andnud talurahvale maad *rakendasid vägivalda *suhtusid eitavalt kirikusse *koostöö teiste poliitiliste jõududega 2) Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918 a algul: *enamlased kuulutasid saklased lindpriiks-neid ootasid arreteerimine ja väljasaatmine *Eestis elavad Sakslased ja baltisakslased olid ärevil jatahtsid abi paluda Saksamaalt *Venemaal toimusid läbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Saksamaa rahutingimused olid riiga rasked, Venemaa ei nõustunid (*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma. 23 veb 1918 loeti iseseisvus avalikult ette Pärnu „Endla“ teatris.
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine;
EESTI VÄLISPOLIITIKA II MS ALGUSES: sept. 1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept. 1939 NL ründas Poolat Sellega oli Poola vastupanu mõttetu. 28.sept. BAASIDE LEPING Saaremaale, Hiiumaale, Paldiskisse, Haapsallu Nõuk. Sõjaväebaasid Vastupanu mõttetu. Samal päeval Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa- Nõukogude piiri ja sõprusleping Oktoober 1939 Nõuk. Väed saabusid. Hitler kutsus baltisakslased Saksamaale.Need inimesed loobusid Eesti kodakondusest ja võtsid Saksa oma. Pärast BAASIDE LEPINGUT muutus Eesti sisuliselt Nõuk.protektoriaadiks ehk sõltuvaks riigiks. Sisemine elu jäi samaks, seadused jäid kehtima, Vene võim ei sekkunud otseselt, vaid kaudselt. 3. november 1939- 12. märts 1940 Soome Talvesõda.Protetktoriaadistaatus oli 1940a. 14. juuni 1940- NL ultimaatum Leedule. SISU: Balti riigid teevad salajast koostööd ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel.
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
· Sõpru pole EESTI VABARIIGI LÕPP (1939 aasta EESTI) · MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Nõukogude Venemaa-GER kokkulepe 23.august.1939, et ei tungi üksteisele kallale · salaprotokollid · NV huvisfääri-EE, FIN, LV, osa POL · NVl vabad käed, autoritaarne riik NV-EE VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT 28-september.1939 · EE tuleb 25 000 punasõdurlast · Paldiskist lahkuti · EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni.1940 RUS ENSV-le ultimaatiumi = vahetada välja valitsus, tuua EE-see sõjaväelasi · 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on vasakpoolsed · 21.juuli.1940 tuleb kokku uus volikogu, EE= ENSV, Päts vabastatakse presidendi
klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. Näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. 19. sajandil jõudis mitmetes koolides lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool
aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1905 aasta revolutsioon · korraldati streike ja miitinguid · nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. · osaleti oktoobri üldstreigis · Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. Konstantin Päts · 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. · 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele
venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond. Enamlased ehk VSDTP äärmuslased. Baltisakslased kaotasid valimised, kohalikku omavalitsust said juhtima eestlased. Rahvuskultuur: emakeele nõue lubati avada eestikeelseid erakoole ja 1-2. klassis eesti keelt õpetada. Esimene Eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. Vanemuine. Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti. Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...
maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega.Pärast Tartu Ülikooli muutmist vene
Kultuuritegelasi, rannikul elavaid ja majanduslikumalt edukamaid, poliitikud. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreerujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi c)Eesti rahva kultuur jagunes kaheks: kodueesti ja väliseesti d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt. e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati. f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis. Nõukogude okupatsioon Muutused, tunnused Saksa okupatsioon 1940-1941 aeg 1941-1944 Rahvuskomissaride Eesti valitsuse nimi Eesti omavalitsus Nõukogu ENSV Eesti ala nimi Kindralkomissariaat
Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud: Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik. Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad
Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. Eestimaal võisid vaid immatrikuleeritud aadlikud omada rüütlimõisaid ja osaleda maapäeval. Kirik läks rüütelkondade kontrolli alla. Baltisakslased olid mõjukad Peterburi õukonnas. Suur osa Vene ohvitseridest olid sakslased. Vastutasuks oli baltisaksa aadel täiesti tsaaritruu. Põllumajandus ja talurahva olukord Peterburi läheduses ja riiklikud tellimused Vene armee varustamiseks vilja ja viinaga avasid aadlile uued võimalused. Viinaköökide jääkidega nuumati härgi, keda müüdi Peterburi. Sõnnikuga väetati põlde ja saagikus kasvas. Muutus mõisnike eluviis. Ehitati mõisahäärbereid. Aadel riietus siidi ja sametisse
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore? Kirikute ja koolide juurde 18. Kus õppisid esimesed eesti koorimuusika loojad? Nad olid asjaarmastajad, õppisid ise (?) 19. Mille asutas J. V. Jannsen 1865. Aastal tartus?
Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide efektiivne kasutamine, vägede ülejuhataks valiti Johan Laidoner, välisabi saamine (briti laevastikueskaader tallinnas, soome vabatahtlikud), paranes ka vägede varustamine (annetused, abi Soomest ja Inglismaalt) Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana.
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Nähes, et enamlastega ei ole võimalik koos töötada, langetas Maapäev ,,Estonias" otsuse, et eesti tuleb lähimal ajal iseseisvustada. 1918 aasta jaanuaris oli Asutava Kogu valimised, kus enamlased said umbes 38% ja olid ikka suurima toetusega partei, aga enamlased kartsid et asutav kogu kuulutab eesti iseseisvaks-nad katkestasid valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra(nimekamad baltisakslased ja eestlased küüditati Siberisse) Iseseisvuse väljakuulutamine 19 veebr kasutas Maapäev juhust, et eesti iseseisvaks kuulutada. Selleks loodi Eesti Pööstekomitee, kuhu kuulusid Päts, Vilms ja Konstantin Konik 23.veebr 1918 pärnus ,,manifest kõigile eestimaa rahvastele" 24 veebr 1918kuulutati välja eesti demokraatlik vabariik, teatati erapooletust vene-saksa sõjas, moodustati eesti ajutine valitsus(eesotsas Päts)
Ajaloo kontrolltöö I 1. Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakes...
elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad. Weizenberg polnud päris kõrval ka rahvuslikust liikumisest ta oli näiteks kirjavahetuses Fr. R. Kreutzwaldiga, C. R. Jakobsoniga
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi ära üle 10 tunhande inimese Iseseisev töö 1. Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ? Baltisakslaste ümberasumine algas 18. Oktoobril 1939. Kuna Molotovi-Ribbentropi pakt jättis Eesti ja Läti Nõukogude Liidu huvisfääri, siis kutsus saksamaa juhtkond kõik baltisakslased ajaloolisele kodumaale. 2. Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940? Seitsme kuuga lahkus Eestist ja Lätist üle 60 000 inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks? Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.?
vabrik Waldhof, erinevad sõjatehased, tööstustööliste ja ettevõtete arv kasvas, laevatehased Tallinnas 7. Too näiteid Eesti kultuuri arengu kohta 20.sajandi algul. 1) ERM 2) Haridusseltsid, nt tekkis MHG 3) Majandusühistute tekkimine 4) “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone 5) Laulu- mänguseltside arenemine teatriseltsideks 8. Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid? Too näiteid. Kohalikud saksalased olid reeturid,sest sõditi sakslastega. Sakslasi vallandati ametikohtadelt, osa küüditati Venemaale, osadelt võeti maad ära. Vene riigivõim oli saksavastane 9. Kui palju eestlasi võeti Vene sõjaväkke? Mis kasu sellest tõusis hiljem? Umbes 100 000. Vabadussõda, Eesti vabariigi väljakuulutamine. Järgnevatel võitlustel (vabadussõda), olid olemas kogenud, haritud sõjaväelased/ohvitserid. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
