Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"baltisakslased" - 434 õppematerjali

baltisakslased –  vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne. Baltisakslased on osa Eesti  segunes ajaloost. • Muinasusu kohta pole kirjalikke allikaid, vaid see pärandus edasi põlvest­põlve • 19. saj lõpul ärkamisaja kirjainimeste teadlik eksitustöö
thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse ­ majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. Koostööd venelastega tõrjuti Tallinna linnavolikogu valimistel baltisakslased välja ning Päts sai Tallinna abilinnapeaks. Sotsiaaldemokraatia Tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suurematesse Eesti linnadesse. Töötati illegaalselt: pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Enda koostatud etteütlus

Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. 5. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. 6. 25-aastane valgepea-merikotkas lendas Lõuna-Ameerikast Kanadasse. 7. Mees seisab sinimustvalge ukse juures, julgemata sisse astuda. 8. Ühiskonnas võiks rohkem tammsaarelikku tööarmastust ning vaimsust olla. 9. Esimese maailmasõja lõppaastal tahtsid baltisakslased luua Balti hertsogiriigi. 10. Üleeilne Postimees kirjutas rahvamassi tungimisest ÜRO hoonesse. 11. Mongoolias ristiti tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal Ulaanbaatari lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teatrilugu

Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist ­ kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kunsti sünd - essee

a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süzee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks...

Kunstiajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

· Eesti aadelkonna (eliit, ülikkond) kadumine (hukkusid, sulandusid jne) ­ kujunes välja uus aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega ­ koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine ­ võiduristimine...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest. Academia Gustava Carolina - 1690 Tartus avatakse taas ülikool "Academia Gustavo- Carolina" nime all. Õppejõudude enamus, aga ka suurem osa üliõpilaskonnast on nüüd rootslased. Reduktsioonist nördinud baltisakslased eelistavad välismaa ülikoole. Ühtekokku on mõlemasse rootsiaegsesse ülikooli immatrikuleeritud üle 1600 üliõpilase. 1695­1697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710 aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12....

Kultuurilood
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muistne vabadusvõitlus ja keskaeg

Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks ­ KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt ­ Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud KaguSoome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada VanaLiivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1) asjaajamine kuluks jäi saksa keel 2) usk ­ luteri 3) tollipiir Venemaaga jäi püsima 4) Baltisaksa mõisnike õigused jäid püsima Eesti Vene riigi koosseisus...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõukogude okupatsioon (konspekt)

Nõukogude okupatsioon Tunnikonspekt § 36 Eesti ajalugu II Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel ­ Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid ­ baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat ­ Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
odt

19.sajandi keskkond, balti erikord.

Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased . Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keele isikupära ja selle säilitamine

Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tagasi tundub, et eestlust häbeneti, laideti maha. Ühelt poolt on see arusaadav, sest enamustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulusid just baltisakslased ning harva juhtus seal olema ka mõni eestlane. Teise suurrahva, venelaste, võimu aegadel kujunes aga eesti keel üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. See oli etapp, kus olime tüdinenud võõrastest meie maal ning mis tingis eestluse populaarsuse tõusu. Eesti keele kasutamine ahenes nii haridusasutustes, avalikus elus, ajakirjanduses ning see tõkestas igapäevast elu. 1918...

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti ajalugu 20.saj algul

venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond. Enamlased ehk VSDTP äärmuslased. Baltisakslased kaotasid valimised, kohalikku omavalitsust said juhtima eestlased. Rahvuskultuur: emakeele nõue ­ lubati avada eestikeelseid erakoole ja 1-2. klassis eesti keelt õpetada. Esimene Eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. Vanemuine. Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti. Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga lisaks sellele, et ssaaks sisse tuua oma sõjaväe baasid ja saaks tuua sõjaväe, lisaks...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti rahvastik ja asustus, Eesti rahvaarv ja selle muutumine

Vabatahtlik ­ sundränne Immigratsioon ­ immigrant Emigartsioon ­ emigrant. Migratsion Eestis 1 Väljaränne 19.saj lõpp, 20.saj algus maa ja töö otsingul Venemaale ( u 200 000) ja USA (u 10 000) Pärast Eesti iseseisvumist 1918 naases Eestisse u 40 000 eestlast. 1920 aastate 2 poolel lahkus majandusliku ebastabiilsuse tõttu palju eestlasi USAsse ja Kanadasse ja Austraaliasse. Migratsioon Eestis 2 1939 lahkusid baltisakslased 1939 ­ 1944 lahkus Eestist poliitiliste pagulastena 70 000- 90 000 inimest. 14.juuni 1941 ja 25.märts 1949 küüditati Eestist u 30 000 inimest. Pärast 2 MSi lõppu sisseränne NSVL teistelt aladeslt. Pärast taasiseseisvusmist 1991 on Venemaale tagasi läinud u 70 000 inimest. Samal perioodil on 10 000-15 000 eestlast suundunud elama teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerikasse. Viimastel aastatel on sisseränne kahanenud 1000-2000 inimeseni aastas. Väljaränne on suurenenud...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Baaside ajastu

2) uputati metallist, kuid väideti et seda tegi tundmatu allvee laev, mis sõitis vabalt ringi eesti territoriaalvetes ja mille vastu eesti valitsus ei võtnud midagi ette, see aga ohustavat NSVL julgeolekut. Muutused Eesti elus 1) Baaside aladele jäänud Eestlased pidid kodust lahkuma. 2) 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist baltisakslased Hinnang valitsuse Valitsus tegutses õigesti, sest vastasel juhul oleks alitsus riskinud kogu eesti tegevusele rahva eludega. Sõja võidu võimalus oli väikene isegi liitudes nii Läti kui Leeduga. Venemaa oli võitmiseks liiga suur ja liialt hästi relvasatud. Milline oli 1939. aasta Baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita 2 olulisemat sündmust mis mõjutasid Eesti ajalugu....

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne

Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.­1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju. Vabameelsuse võidulepääs, valgustuslike ideede levik ja Napoleoni sõdade aegsed...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele soovis kindral luua Läti aladel Saksamaa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutati Ulmanise valitsus. Eesti väejuhatus oli aga Ulmanise valitsusega liidusuhetes. Juunis algasid eestlaste kokkupõrked Landeswehriga. Neljapäevases heitluses Võnnu (Cesise) all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide survel rahu...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Vabadussõda powerpoint

Suudeti vallutada ka Pihkva ja sealne sõjategevuse lõpp tõi kaasa Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. Põhjakorpus Landeswehr'i sõda Lätis moodustus sakslaste abil kaks kaitsejõudude tuumikut: Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlikke Rauddiviis. Lätis olev Saksa vägede juhi Rüdiger von der Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja see õhutas eestlaste viha sakslaste vastu. 1919. a juunis Võnnu lähistel kohtunud Eesti ja Saksa eelosad pidid koos enamlaste vastu pöörduma, kuid viha üksteise vastu sai võimule. Esimestes kokkupõrgetes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Mõlemad pooled kasutasid vaheaega uute rünnakute planeerimiseks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga, kuid pärast neli päeva kestnud lahingutegevust...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated: * propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga * nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele Ajaleht: Uudised...

Ajalugu
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun