Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi valitsusaja lõpul olid mõisad riigistatud, siis need anti tagasi endistele omanikele. Baltikumi valitsemise põhjooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Pilet nr.3 1. Eestlaste kristianiseerimine 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia
vaikselt kasvama. Pärast põhjasõda oli palju tühje talusid ja võimalus saada peremeheks. Kui aga sajandi vältel rahavst juurde tuli ja majanduslik olukord raskenes, siis ka hakkas tõusma abiellumise keskmine vanus. Talvel oli tähtis lumetee, millega kirkusse sõita. Enamus abielusid aga sügisel või varakevadel, sest siis pole kiire põllutöö aeg käsil. Rahvastiku sotsiaalne koosseis- Talupojad moodustasid põhiosa, aadel moodustas alla 1% kogu rahvastikust. Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja vaimulikkond olid kõige priviligeeritum kiht, samuti olid linnakodanikud ja suurkaupmehed. Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus:
Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt Tartu- ja Võrumaal, ka Viljandi- ja Pärnumaal edenes kooriliikumine MUUSIKAELU 18. SAJANDIL JA PÄRAST jõudsalt, aeglasem oli areng P-Eestis. Baltisaksa laulupidude toimumine Iseloomusta olukorda Eestimaal pärast Põhjasõda(1700-1721) 1857. Ja 1866.aatal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama Rahvaolukord oli väga raske: laastav katk, laostunud majandus, soikunud Saaremaa ühiskonna- ja kultuurielu. Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole
Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg:
Peaksime olema uhked selle üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama. Minevikus toimunu rajas meile tee praegusesse hetke. Ajalooline isik- Jakob Hurt Eliise Kass, 10.A Jakob Hurt on olnud kindlasti Eesti ajaloo ja rahvusliku ärkamisaja üks tähtsaimatest inimestest. Võin seda öelda, sest just tema oli see, kes algatas mõtte, et eestlased ei peaks otsima tuge baltisaksa ega venelaste rahvuslikest ideoloogiatest, vaid peaksid hakkama saama vaid omaenese jõule toetudes. Hurt oli see, kes eestlaste silmad avas ning nad tegutsema pani. Tema mõte oli nii tabav, et suutis liikuma panna ka kõige kindlameesed. Inimesed seadsid sihiks ühe eesmärgi ning pürgisid selle poole. Loomulikult lähtus kõik just Hurda põhimõttest. Sellega läksid kaasa ka väga paljud tollased rahvuslased. Just nii suudeti teha vägevaid tegusid ning muuta erinevaid süsteeme.
ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud
Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg:
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis.....
Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa- liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi.
objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu, F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme, kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud. On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv
aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi. Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat Balti hertsogiriiki. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti
ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater 1869 korraldas baltisaksa laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis vaatamas kuni 12 000 pealtvaatajat Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus( 1900. a. Oli neid üle 40-ne) Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist Eesti Üliõpilaste Selts ( 1883 ) 23. veebruar 1884 pühitseti sisse Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks
Suur koopaava ja kohe selle taga kolme saali esinemine viib mõttele, kas mitte Helme pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest
Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt. Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine · Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest · Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest · Mõisate tüübid: · Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele · Riigi ehk kroonumõisad- riik rendib mõisad riigiteenistused olevatele aadlikele, kellel pole mõisa · Kirikumõisad ehk pastoraad- annab toitu kirikuõpetajale ja tema perele · Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad. · Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses Mõisates majandati teraviljaga (rukis, oder) 18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim.
ladina ja kreeka reeglite all. Joachim Gottlieb Schwabe elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine. Kuulsaks sai ta eesti keeles luuletava poeedina ja kalendrite autorina. Ta oli olulise kalendri "Eesti-Ma Rahwa Kalender" toimetaja. Kolm Schwabe luuletust: "Laul", "Lapse uinutamise Laul" ja "Kewwade laulda" , olid väga populaarsed. Surmajärgselt ilmus Schwabe "Eestimaa talumehe laul", milles ta kritiseeris Eesti maarahva rõhumist. AEGADE möödudes astusid baltisaksa pastoritre asemel eestlased, kõigist ei luba ettekandeks antud aeg rääkida. Tuleme 18.saj 20.ndasse. Eduard Leppik asutas Väike-Maarja vallas 1963.a koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum. Muuseumis tegutsemine viis Leppiku intensiivsele kogumistööle ja ka kogutud materjali ülevaadete koostamisele. Selle materjali põhjal avaldas ta kuni 20.saj lõpuni ajakirjanduses 333 kirjutist. Kadrina vallas elamise ajal tegeles Leppik
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18
Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert Faehlmann aastatel 1840–1852 Õpetatud Eesti seltsis oma eesti muistendid, mis osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati
"vanker". 1883. aasta lõpus ilmus Grenzsteini maleõpetus iseseisva 40-leheküljelise brosüürina, mida trükiti 2000 eksemplari. 1884 toimus Tartus esimene turniir Eestis. Turniiri alustas 14 mängijat, kellest võistluse lõpetas 11. Neli kuud kestnud turniiri võitis üliõpilane C. Kupffer. Väikeste sisemiste turniiride kõrval toimusid kirimalematsid linnade maleseltside vahel. Enam kui kakskümmend aastat tegutsesid baltisaksa maleringid ametlikult registreerumata ja põhikirjata. Tõsisemad organiseerumispüüdlused ilmnesid 1880ndatel aastatel. Tallinna 12 baltisaksa malekoondise põhikiri kinnitati ametlikult 1887. Kolm aastat hiljem organiseerusid ametlikult ka Tartu baltisaksa malehuvilised. Eesti päritolu huvilised ei suutnud esialgu veel baltisakslastega konkureerida, küll aga jõudis kompositsioonmales
Ka mõisad olid XVIII saj algul viletsas seisukorras. Tollased mõisahäärberid ei erinenud oluliselt talupoegade rehielamutest: õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk,
juristiks õppinud Jaan Tõnisson ,,Postimehe" toimetajaks. ,,Postimees" levis eelkõige Lõuna-Eestis. 1901.a hakkas Tartu ülikoolist juristihariduse saanud Konstantin Päts (1874-1956) välja andma ajalehte ,,Teataja", mis asus erinevalt ,,Postimehe" aatelisusest pöörama tähelepanu majandusküsimustele. Samasuunaline oli 1903.a ilmumist alustanud Peeter Speegi ,,Uudised". 19. Sajandil kujunes rahvusvahelises elus välja kolm peamist poliitilist voolu: 1)Konservatism Alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus 2)Liberalism Mõõdukad, rahvusidealistlikud, osalt ka radikaalsed. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts 3)Sotsialism Sotsiaaldemokraatia. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu ning seadis eesmärgiks õiglasema, soitsialistlikuma ühiskonna.Juhtivaks marksistlikuks tegelaseks oli Mihkel Martna. Marksistlikud ideed olid juba paarikümne aasta eest Saksamaalt Eestisse jõudnud.
,,Uudiste" ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtisid kodanikuvabadused. Nõuti vähemusrahvuslaste õiguste respekteerimist. Pooldajaid tuli noorte, intelligentsi ja tööliste hulgast. Kriis ühiskonnas. Rahvale oli jäetud otsustamisõigus vaid valdade tasandil. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Eestlased pidasid nende kehtestamist hädavajalikuks. Vastuolud olid maal, kus baltisaksa ülemvõim oli jäänud murdmata. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Puudus võimalus midagi muuta, vaja oli reforme, kuna aga keskvalitsus ei teinud midagi, siis võis karta sotsiaalset plahvatust revolutsiooni. Seda kiirendas Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga aastail 1904-1905, kus mobiliseeriti ka tuhandeid eestlasi. Revolutsiooni puhkemine. Teated Verisest Pühapäevast tsaari Nikolai II-e palvekirja esitava
16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul baltisaksa aadlik, kes osales tulihingeliselt Rootsivastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Forselius rajas Tartu lähedale piiskopimõisa Koolmeistrite & köstrite ettevalmistamise seminari Stahl koostas esimese eesti keelse grammatika reeglistiku Andreas ja Adrian tõlkisid ja toimetasid lõunaeestikeelse Uue Testamendi Mõisted Sigmund II Augusti privileeg Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse
Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Kuusalu pastoril Eduard Ahrensil, kes koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. 13. Estofiilid: millega tegelesid, kuulsamad estofiilid Rosenplänter ja Masing, Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. lk. 150 Eelärkamisaeg on seotud baltisaksa haritlastega, kes leidsid, et igal rahval on õigus oma rahvuskultuurile. Eestis tekkisid estofiilid – balti-sakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ning püüdsid neid arendada. * Üks esimesi estofiile oli J. H. Rosenplänter: 1) Ta töötas üle 30 a Pärnus kirikuõpetajana. 2) Lavastas Pärnus eestikeelseid näidendeid. 3) Andis välja õpikuid. * Otto Wilhelm Masing: 1) Andis välja eestikeelse aabitsa. 2) 1820. aastate I poolel andis välja maarahva nädalalehte.
poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus
suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G.Forselius õpetas lastele lugemist talurahvakoolides; organiseeris rahvakoolmeistrite seminari; seal sai õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 õpetajat; käis Rootsi kuninga juures oma kahe parima õpilasega (I.Jaak ja P.Jürri); hukkus tormis Heinrich Stahl baltisaksa pastor; Tallinna toomkiriku õpetaja; koostas esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent Johann Hornung kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika Andreas ja Adrian Virginius isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise
otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat. Oma kõnes rõhutas J.Hurt, et eestlased peaksid igas olukorras oma rahvuse säilitama ning raja endale vähemalt ühe parema kooli (sellega viitas ta Aleksandrikooli rajamisele) Ärkamisaja küpsusiga ja vastuolud ·Eesti Põllumeeste Selts sai loa tegutseda, millele pani aluse taaskord Jannsen. Lühikese ajaga lisandus Viljandi ja Pärnu Põllumeeste Selts
Katariina II 1762. a suvel tõusnud Vene troonile valitseja, kes taotles Baltikumi privileegide kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind.
"Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid.
Polonees - poola aadliballi avatants, pidulik sammumine, ¾ taktimõõdus. Üks enamtuntumaid teoseid - Polonees A-duur Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi "Suur Briljant valss" Es-duur valss A-duur Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (17541838) tütar.) 16 poloneesi polonees As-duur 21 nokturni nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 27 etüüdi Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 4 eksprompti
Sealsamas kinnitas ta, et sakslased on meie maal võõrad. 20 . sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku, publitsistlikku ja teaduslikku tööd väljaspool oma kihelkonda , peamiselt Tartus . Revolutsiooni ja vägivalda Villem Reiman ei pooldanud, ent 1905 astus ta karistussalkade poolt surmamõistetud meeste kaitseks . 1905 . aasta lõpul sai temast Eesti Rahvameelse Edukonna rajajaid ja vaimseid juhte. Sel ajal sõnastas Villem Reiman avalikult nõude asendada baltisaksa härrakirik vaba rahvakirikuga koguduseliikmete omavalitsuste alusel. Kolga-Jaani kirikuõpetajana 1905 alustas Villem Reiman koos J. Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis
nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2.Liivimaal ja Venemaal tollipiir 3.Jäi kohalik võim 4.Saksa aadlike privileegid 5.Seadused jäävad kehtima 6.Sama maksukorraldus 7.Jääb saksa keel ja luteri usk. Vene võimu kindlustamine baltikumis Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. 1.Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. 2.Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali 3
masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk (TallinnPeterburi liin valmis 1870. aastal), mis sidus Eesti Vene impeeriumi siseturuga (Eestis asusid Venemaa pealinnale lähimad jäävabad sadamad) ja lõi head eeldused tööstuse ja kaubanduse arengule. Eesti tööstusse investeerisid Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Sveitsi ja baltisaksa ärimehed. 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus
Paraku on kangelasi rohkem, kui neid jõutakse avastada ja maailma ette tuua, kuna kord sarnaselt juhtunud lood ei köida kaua uue ja tundmatu järele janunevat rahvast. Teise maailmasõja ajal esines teiste rahvaste seas täiesti omaette rühmitus, kuhu paigutati kõik soosimatus olukorras viibijad: pagulased. Neil oli päritolu, ajalugu, keel, ent nad ei võinud kuuluda maale, kus kord sündinud oli sõda. Sama saatuse löök tabas üht baltisaksa kirjanikku-luuletajat Ursula Calenbergi. Kuigi ta oli laps, elas ta kaasa kõik piinarikkad katsumused, millega ta pere kokku põrkus: neil oli nälg, riietepuudus, koduigatsus ja palju muud häda, ent mitte iialgi ei kaotanud nad oma inimlikkust ja väärikust, seistes kaljuna tormidele vastu. Kuigi neil endal oli vähe, mida teistele hädalistele anda, jagasid nad meeleldi kõike, mida leidus, et elada, et kuidagimoodigi hakkama saada ja teisi aidata, kellel võis veelgi raskem olla.
meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt.
Lisaks sellele on Oskaril suur kohustus oma pere ees, kes tema koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab. Samuti nõuab ka armastatu vanaisa temalt elutõsidust ja püsivat töökohta, mis annaks kindlustunde tema lapselapsele. Suureks probleemiks on ka ametikoht, mis on suhteliselt ebakindel koondamiste tõttu. See kõik takistab põgenemist koos oma armastatuga. Oskari vestlus Erika vanaisaga pani teda mõistma, et see armastus on lubamatu. Armastatu vanaisa oli baltisaksa parun, kes elas minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erika. Vanahärra on põhimõttekindel inimene, tema arvates on noored eestlased valmis loobuma oma esiisade traditsioonidest ja jumalast. Oskar osutubki just selliseks noormeheks ning seetõttu ei ole ta nõus nende abieluga. Peale otsustavat vestlust Erika
Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega. Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a.
3. Milline oli korporandi elu Riias? 4. Kas Kuusiku kirjeldatud EW oli arhitektuuri loomiseks soodus keskkond? 5. Milline arhitektiisiksus koorub Johanist? 6. Kuhu asetus Johani-sugune arhitekt 1920.-30. A Eesti ühiskonnas? 7. Kuidas Kuusik portreteerib kolleege? Stalinism baltisakslased pidid hakkama tööd tegema, kasulik oli õppida kindel ja tasuv amet nt arhitekt. 1939 Umsiedlung(ümberasumine) raames Hitler kutsus molotv-ribbetropi pakti raames sakslased tagasi Saksamaale. 13 baltisaksa väga head eestiaegset arhitekti lahkusid, sh E. Jacoby – 2. põlve arhitekt, E. Kphnert – vanalinna pmberehitused, K. Bölau – tötab 30. Eesti riigiehituspoliitik, R. Natus – nõmme klinker ja tellis. Sakslased taganevad, venelased tulevad peale – Suur põgenemine 1944 – H. Johanson, E. Haabermann, O. Siinamma, E. Lohk, E. Kesa Saadetakse eestisse kaadrigrupp venemaa eestlasi: O- Keppe, P. koido, K. Tihase, V. Meigas
Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid
aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631. aastal palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati 1632. aaastal 15. oktoobril. Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Kuna Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ning ei suutnud baltikumile mõju avaldada tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule.
kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse
Pätsi autoritaarne võim). 4) Riigi sekkumine majandusse. 5) Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? · Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
