enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud majanduslikest muredest vabad õpinguaastad[3]. Nii sai Paul Rauast esimene eesti väljapaistev kunstnik, kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötama kodumaale. Esimesena portreteeris ta oma metseeni Natalie von Uexküllist. Järgnevail aastail kujunes Paul Rauast baltisaksa ringkondades otsitud portretist. Paul Raud oli tänu oma aktiivsele vennale tihedas seoses tollase eesti kunstieluga. 1904. aasta sügisel viibis ta viimase juures Tartus ning tutvust näiteks Karl-Eduard Söödi ja Gustav Suitsuga. Tõenäoliselt just Suitsu vahendusel ilmus 1905. aastal Noor-Eesti I albumis Paul Raua "Muhu rauga" reproduktsioon[4]. Tallinnas kirjutas Paul Raud retsensiooni Ants Laikmaa ateljeekooli näitusele ning haarates ka ise kinni
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Pärast Põhjasõda kapituleerusid baltisaksa rüütelkonnad ja linnad äärmiselt soodsatel tingimustel tsaar Peeter I ees. Seda püüti mõnede monarhide poolt küll kaotada, kuid aadli positsioon ning võim säilis tegelikult mitu sajandit. Tsaari poolt kehtestatud laialdased privileegid on Venemaa heaolu seisukohalt taunitavad. Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi
Selleni jõudmisek oli muusikahariduse levikule ja pidusid korraldavatele seltsidele vajalik ka asjakohase kirjanduse (muusikaõpetused, laulikud, noodiraamatud jne.) avaldamine kooride ja orkestrite tarvis. J.V.Jannsen oli esimene selleski sektoris ning oli juba varakult hakanud rahvale lauluvara muretsema.Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke laule. Enne esimest üldlaulupidu ilmus Friedrich Kuhlbarsi ,,Laulik kodus ning koolis".Muusikateooria õpikuks koolmeistritele oli Andreas Erlemanni ,,Muusika õpetus", millel oli oma osa laulupeo ettevalmistusel. Pärast laulupidu sai eestikeelne muusikakirjandus uut hoogu. Lauluvara, mis sel viisil koolide ja kooride käsutusse jõudis oli muidugi valdavalt saksa
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele,
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda.
4. Maapäeva ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimule saamisega läks võim kohalikul tasemel eestlastele, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, loodi rahvusväeosad, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, poliitiliste vastaste tegevus keelustati. 5. manifest riigipea või kõrgeima riigivõimuorgani eriakt, millega pöördutakse rahva poole tähtsa poliitilise sündmuse või tähtpäeva puhul ( Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mis tahtis liita Baltikumi Saksamaaga, et luua Balti Hertsogiriik, selleks kukutati Läti Ajutine Valitsus ja astuti vastu Eesti rahvaväele ning sellest kujunes välja Landeswehr'i sõda. Vabadussõda Venemaa ei tunnistanud Eesti iseseisvust, seega Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.11.1918 - 2.02.20 toimunud sõda. Vastasteks olid Nõukogude Venemaa väed, Landeswehr ja Saksa väekoondised. 6
Ajaloomuuseum) 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Tegevus Eestimaa hüvanguks Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn Peterburi patriootide Philipp Karell, Friedrich Nikolai Russow, Johann Rudolph Berendhoffiga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinienud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni "esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis
*Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja
kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased. Balti erikorda kaitses ka baltisaksa aadli nende väikese arvuga võrreldes üleproportsionaalselt suur esindatus Venemaa eliidi hulgas kahe järgneva sajandi vältel. Paljud Balti provintsidest pärit aadlikud tegid sõjaväelist karjääri (neist väljapaistvaimana Napoleoni vastu peetud sõjas silma paistnud väejuht Michael Barclay de Tolly), silmapaistvalt kõrge oli parema hariduse ja keelteoskusega baltisakslaste osatähtsus Vene diplomaatilises korpuses; mitmed baltisaksa aadlikud tõusid Venemaa ministriteks ja
7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13
moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus 1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla. · Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. · Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. · Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. · Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. · Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. · Linnadel säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel.
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene
sakslased lahkusid eestist. 1918.dets-ks jõudis punaarmee hõivata üle poole eesti mandriosast (Rakvere,Tartu,Võru,Valga) Kaitsevägedel õnnestus anda tagasilöök:võitlema tulid ka koolipoisid, välisabi saabumine, mis tõstis rahva meeleolu ja andis enesekindlust. 7.jaan.1919-vastupealetung. Sõjategevus viidi väljaspoole Eestit. Landeswehr'i sõda-palgasõda- Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik. Tartu rahuleping(olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos)- 2.veebr.1920-lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed maj. probleemid. Venemaa tunnustas Esti iseseisvust ja loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika
3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel.
Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865. aastal saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülikooliõpetaja kutse. Liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Hakkas 1865 saatma kaastööd ,,Eesti Postimehele", hiljem ka liberaalseile vene ja saksakeelseile ajalehtedele. Ründas kirjutistes balti aadlit ja kirikut kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi, see tegu tõi talle kaasa rahva poolehoiu, kuid teravdas lahkhelisid aadli ja pastoritega; viimaste mõjul
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas
riik riigi sees peetri jaoks ebanormaalne seisund, vallutas jupi, aga ei saa seda eriti kontrollida, venemaa ja eesti vahel tollimaks ka, mis piirab veidi kauba liikumist saab sellest siiski kasu, sest nii saab riiki läänestada saab hulganisti euroopalikke haritud inimesi oma teenistusse (baltisaksa aadlikud) riiki ei saa muuta euroopalikuks, kui pole inimesi, kes teaks, mis euroopa on baltisaksa aadlikud töötasid peterburis ja valdavalt räägiti saksa keelt, õukondades levis prantsuse keel Aadlimatrikltie sisseseadmine matrikkel oli nimekiri perekondadest protsess algab 1740. aastatel tegija olid siis, kui olid matriklis kirjas võisid venemaal tähtis isik olla, aga eestis neid privileege ei olnud fikseeriti ära, kes on pärisaadli seltskond
KARL XII noor rootsi kuningas (15) kes juhtis rootsivägesid küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. põhjasõjas. PEETER I oli venemaa väejuht kes alistas rootsi pühjasõjas. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks BALTI ERIKORD oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev KATARIINA II oli venemaa keisrinna kes lõpetas balti erikorra. GEORGE VON lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides BRAUNE oli Katariina II poolt määratud eesti kuberner. ANTON THOR HELLE poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal
mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Eesti Rahva Muuseumi kogud Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti
kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus Tallinnas "Estonias", seejärel paljudes Eesti linnades ja ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku. Venestuspoliitika takistas igati rahvuslikke organisatsioone ja ajakirjandust. Sai selgeks, et Eesti rahvusliikumine ei saa oma võitluses baltisaksa mõisnike vastu tuge Vene tsaarivõimult nagu algul loodeti. Vahtre, L. 2000. Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn:Virgela. Laar, M., Tilk, M., Hergauk, E. 1997. Ajalugu 5. klassile. Tallinn: Avita. kuulamast!
kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912)
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833
LOOMING EESTIS ■ Ühed esimesed eesti soost kunstnikud läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Eestis paiknev kunstielu oli sajandi alguses väga elav, aga selle loojateks ja tarbijateks (kuni 20. sajandi alguseni) jäid siiski baltisakslased. ■ Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes – sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Iseloomulik oli baltisaksa kunstnikel kujutada Eesti talupoegi nende igapäevastes tegevustes. Tuntumad baltisaksa kunstnikud olid Carl Timoleon von Neff ja Oskar Hoffmann. „Jüripäev. Teel laadale“ „Talumehed kõrtsis“ “Eesti naine lapsega” Johann Köler ■ Elas aastatel 8. märts 1826 – 22. aprill 1899. Üks esimestest eesti verest maalikunstnik kel oli akadeemiline kunstiharidus. Sättis aluse Eesti maastiku- ja
2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus
Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa piiramatu võim. Positoovne: siinne kultuur oli näoga lääne poole, hoidis ära vene mõisnike kolonisatsiooni Katariina2poliitika baltikumis (1762-1796) · Katariina2 eesmärk oli kaotada ära senised baltisaksa aadlike privileegid, köita siinsed alad tihedamalt Venemaaga. Keskseks tegelaseks oli Riia kindral kuberner G.Browne. Ta suhtus talurahvasse positiivselt, püüdis nende olukorda parandada ja kooliharidust edendada.
aastal Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis baltiaadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetatakse Balti erikorraks. Balti erikorra põhijooned on .. 1. Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused 2. Kindralkuberneril oli õigus neid ukaase, mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta väljakuulutamata 3. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir 4. Säilisid rüütelkonnad Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse - baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke. Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud (nt. õigus osaleda maapäeval, õigus omada rüütlimõisaid). Et võita baltiaadli poolehoidu viis Peeter I läbi restitutsiooni - reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele
Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18
Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V
Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja koduõpetajana Peterburis, järgmine aasta omandas ta saksa keele ja kirjanduse ala gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865 hakkas Jakobson saatma kaastööd Eesti Postimehele, pärast ka liberaalsetele vene ja saksakeelsetele ajalehtedele. Oma kirjutistes ründas ta balti
EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist
Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võimalik paremaks muuta seisusliku ebavõrdsuse säilides. Merkeli tegevuse käigus kaasnes Liivimaa talurahva muinasaja idealiseerimine. 1.3 Miks hakati rahvusliku ärkamise ajal muinasühiskonda
määratlus + näide). Kirjamehed ja naised antsid eestlastele julgust vastu hakkuks, näiteks L. Koidula kirjutas laulu ,, Mu isa maa minu arm´´ kus ta kutsus inimesi endaga kaasa ja ütles eestlastele, et ärge kaotage lootus vabaks saamast meil on veel võimalus. Poliitiliste nõudmiste tekkimine o Millised olid Jakobsoni ja Hurda peamised poliitilised seisukohad?- Jakobson kritiseeris saksapäraseid kirikuid, ründas ka baltisaksa aadli ja luterliku kiriku positsiooni ühiskonnas. Pööras rohkem tähelepanu majanduslikule seisule Eestis. o Hurt- Pööras rohke tähelepanu vaimsetele väärtustele. Andis eestastele jõudu kasvamiseks. Kogus rahvus luulet. o Too kolm näidet 1881. aastal Aleksander III esitatud märgukirjas sisalduvate poliitiliste nõuete kohta. (Vali sellised kolm, millest lõpuni aru saad ja seletada oskad
.lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega.
Korraldati balle, kontserte ja muid pidustusi. Kanti ette ka tõsisemaid teoseid, samuti laulumänge. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Levis muusikaõpetus. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad6. Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? 19.sajandil kujunes välja baltisakslus-mitte üksnes poliitilis-geograafiline, vaid ka rahvuslik identiteet. Just emamaast eraldatuse läbi tekkinud vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele.7. Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. 1. Missugune oli hernuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit).
41 Kross seda võtet Timo puhul ei kasuta, mistõttu ei teki ka võõrastavat efekti. Timot saadavad n-ö aadellikud tegevused: ta ratsutab, laseb märki, mängib klaverit. Samas on teda kujutatud kui ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab
aastal. Kir ik u valmimine Praegune Kaarli kir ik v1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck. vUus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kir ik praegu Kir ik u projekt vKiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (18261883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kir ik u stiil
märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud võimalust, kui tunnustada Landeswehr'i Läti riigi sõjaväena. Eestit häiris Lätis kujunenud olukord ja teades Landeswehri õigeid eesmärke, otsustas toetada seaduslikku Läti valitsust. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa
elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal.
läksid Peterburi Kunstide Akadeemiasse õppima alles 19. sajandi keskel. Kuigi siinne kunstielu oli juba sajandi alguses väga elav, jäid selle loojateks ja tarbijateks kuni 20. sajandi alguseni siiski baltisakslased. Tuntumad kunstikogud olid von Liphartidel Raadi mõisas ja von Stackelbergidel Vääna mõisas. Kuigi perekonnad viisid lõviosa kunstist kaasa Saksamaale, on osa nende kollektsioonist tänaseni säilinud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Põhiliselt 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid.
kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hakkasid saksa pastorid ka eesti kooride ühiskontserte organiseerima. Alguse tegi Anseküla pastor Martin Körberg, kes kutsus ümbruskonna lauljad 1863. aastal
Kreutzwaldist sai kiiresti seltsi aktiivsemaid liikmeid, ta esines koosolekutel ettekannetega rahvaluule ja arheoloogia alal, tegi kaastöid ÕES toimetiste sarjas. Esimeseks õpetlikuks raamatuks rahvale oli 1840 ÕES tellimusel ilmunud mugandus "Wina-katk", milles ta sündmustikku ja tegelaskujusid Eesti oludele kohandades püüab näidata alkoholi kahjulikku mõju. 1830- te lõpus alustas ta ka publitsistlike kaastöödega erinevatele saksakeelsetele lehtedele. 1837-1843 oli ta baltisaksa nädalalahe "Das Inland". Samasse perioodi (1842) mahub aga ka Kreutzwaldi ülimenukas (kordustrükkidega kokku üle 20 000 eksemplari) tõlketeos, saksa rahvaraamatu "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" mugandus. Eesti rahvale mõeldud esimesi aimekirjanduslikke, üldharivat sisu pakkuvaid kogumikke oli ka Kreutzwaldi "Sipelgas" I (1843; II 1861). Sellelaadseid trükiseid avaldas ta hiljem Tartu suurtrükkal Hans Laakmanni tellimusel ja kirjastusel, näiteks "Maa- ja merepildid" IIII
ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid mitmesugused seltsid, mis asutati baltisaksa ja Soome seltside eeskujul kogu maal; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo; selles osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaatajat. Esimesed Eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus (1870), Viljandis (1871) ja Võrus (1874); 1900. aastal oli neid üle 40. Kõige arvukam oli ülemaaline kirjanduslik-kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas
VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
· Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner.(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile)
Jakob Hurt haaras plaanist kinni ja võttis ettevõtmise juhtimise enda peale. 1865 lõpetas Jakob ülikooli ja siirdus seejärel koduõpetajaks Hellenurme tuntud teadlase Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi Jakob Hurt katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei
Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise
õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedele. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Pastrotite mõjul jäi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
