talupoegadel kohustus teenida vene armees Paul I - vene keiser 1796-1801 vene armee teenistusse sattumine tähendas tollal kindlalt surma, teenistus kestis 25 aastat mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt asehalduskord ja taastab balti erikorra ajutine aadlike mõjuvõimu nõrgenemine pöördub sõjaväelised kohustused juba enne nekrutivõtmise algust vastutasuks selle eest, et ta BaltiSaksa aadlike õiguste olukorra taastab, tahab kehtestada nekrutikohustuse majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit
unustades ajutiselt omavahelised lahkhelid. Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile Kaitseliidule. Kaasmaks vähemusrahvusi, võeti vastu kultuuromavalitsuste seadus, mis andis Eestis elavaile muulastele avaraid võimalusi rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel. Eesti rahvusvahelist positsiooni aitas tugevdada otsus maksta baltisaksa mõisnikele tasu maareformi käigus võõrandatud valduste eest. Tänu nimetatud sammudele ja majandusraskuste ületamisele stabiliseerus kümnendi lõpus Eesti sisepoliitiline olukord tunduvalt. Mindeid uusi vapustusi ei olnud ette näha. 5 Välispoliitika VÄLISSUHTLEMISE ALGUS Eesti iseseisev välissuhtlemine algas praktiliselt juba enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. 1918
Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
sooritada. 1865. aasta sügisel õnnestus tal need eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ühes teises koolis. Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatuse ja emakeelsest lugemikust, töötades 1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis. Ta liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. 1865. aastal kirjutas ta ,,Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedel, alati oma kirjutistes rünnates balti aadlit ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi
Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.)
külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja ohvitserid, kõigepealt Vabadusristi kavalerid. Baltisakslased protesteerisid ägedalt, 1926.
Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine. Peale Põhjasõda jätkus maamõõtmine Vene võimu all ning aegapidi vahetusid Rootsi maamõõtjad baltisaksa või vene päritolu maamõõtjatega. Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud Rootsi kuningriigi valitsemisaega meie territooriumil, kuna sel perioodil avati siin Tartu
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
ümber koondunud "Peterburi rahvasõprade" rühmitus oli tihedas kontaktis Kreutzwaldi, Jakobsoni, Hurda ja teiste rahvusliku liikumise juhtkujudega. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Peale poliitikamehe oli Köler ka Eesti rahvuskultuuri eluõiguse eest võitleja. Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt...
allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget neutraliteeti, kuid Eesti lennuväljadelt Soomet ründavad Vene pommitajad muutsid olukorra keerulisemaks. Rahva poolehoid kuulus soomlastele, korraldati salajasi korjandusi jne. Eesti siseelus oli baaside aja olulisim sündmus baltisakslaste lahkumine : baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast, ühiskonna majanduslik ja vaimne potentsiaal kahanes ning kuuldused Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta tugevnesid. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 kasutasid Saksa väed lääneriikide suhtes välksõja taktikat ning aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside suurendamist ning vägede juurdetoomist.
Museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide 3 liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari
viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas. Bismarck suri 83-aastaselt 30. juulil 1898. aastal. 1.8. SEOS EESTIGA Otto von Bismarck on käinud ka Eestis. Räägitakse, et külaskäigu ajal Raikkülla Alexander von Keyserlingi juurde, kes oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik, oleva ta istutanud mõisaparki tamme ja katsunud talumeestega jõudu õllevaadi kergitamises. 1.9. TSITAADID JA ÜTLUSED: · "Noortele on mul nõuandeks vaid kolm sõna: töötage, töötage ja veelkord töötage." · "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." · ,,...tänapäeva suuri küsimusi ei otsustata mitte kõnede ega enamuse otsusega, mis oli 1848. ja 1849
peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid.
Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“ Baltisaksa juurtega Edzard Schaper sündis 1908. aastal Posenis (praegune Poznan) sõjaväeametniku perekonda. Ta alustas muusikaõpinguid Hannoveri konservatooriumis, kuid olles pärit suurest perest, oli ta sunnitud loobuma oma ambitsioonidest ja tööle minema. Ta töötas mõnda aega teatris lavastaja assistendina, kuid vahetas selle õige pea meremeheameti vastu. 1932. aastal tuli Schaper Eestisse ja abiellus Tallinnast pärit baltisakslanna Alice
2) Napoleoni sõjad, mille läbi levisid eesrindlikud ideed üle kogu Euroopa. 3) Valgustusideede levik, mis rõhutas inimeste vabadust, võrdsust, õigust haridusele 4) Rahvarahutused 2. Orjuse ja pärisorjuse kaotamise põhjused. 1) Ei motiveeri inimesi töötama 2) Ebamoraalsed, kuna mitte kellelgi ei ole õigust sundida teist enda heaks tööle. 2) Pidurdavad majanduse ja kogu ühiskonna arengut. 3. Kujutle, et oled 19. sajandi alguse baltisaksa mõisnik, kes arutleb pärisorjuse kaotamise üle. Mis oleks olnud sinu kui mõisniku poolt- ja vastuargumendid? TV lk. 18 ül. 4. POOLT VASTU Ühiskond ei arene Tasuta tööjõud kaob Talupojad töötaksid paremini Kartis kas suudab mõisat üleval pidada Turvatunne Äkki talupojad haaravad võimu enda kätte
rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e. kirikumõisad mõisad, mis kuulusid kirikule ja andsid sissetulekut kirikuõpetajale d) linnamõisad linnade käsutuses olevad mõisad (Tll, Tar, Pä) Põhilised põllukultuurid: talirukis, oder, kaer, hernes, naeris, lina. Koduloomadest ja lindudest peeti: lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härgi, hobuseid. 18
Kas levis? c) Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid? d) Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis? e) Kas need kaks juhuluuletust paistavad maarahvale kättesaadavate olnud rahvalaulu ja kirikulaulu taustal Teie arvates erandlikud või mitte? Aga baltisaksa mitmekeelse juhuluule traditsioonis? Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu. Juhuluule õitsengut
selleks oli vaja nii Venemaa kui Saksamaa üheaegset lüüasaamist maailmasõjas, nood aga võitlesid erinevatel pooltel. 1914. aasta augustikuus alanud sõda ja äge Saksa-vastane propaganda võeti eestlaste poolt esiotsa hästi vastu oli see ju kenasti kooskõlas rahva suure enamuse sakstevastase hoiakuga ja ärkamisaegsete rahvuslike müütidega. Vene riigivõimud alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti
28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele.
kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697
Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see an...
Eestimaaloli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30% *Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt *Johann Reinhold Patkul õhutas mässu kuninga vastu, sest reduktsioon tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameelt. Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses *Mõisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport
Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad ja küpsetavad mõlemad koos. Lätlased ja eestlased söövad äärmiselt viletsat leiba, mida võib tulega süüdata. Ainult peopuhkudeks küpsetavad nad nisust või puhtamast rukkist, kuid mitte kunagi püülijahust." Eks seetõttu ole ka vanarahva
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks.
Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti Hendrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab mitmeid perioode, sealt tulenevad mõned eesti keelsed sõnad ning tähelepanekud eestlaste elu kohta. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad)
Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete Põhjakorpus, hilisem Loodearmee. Aprillis toimus ka 3 Saaremaa mäss, kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusevastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha. Sama aasta juunis puhkes aga Landeswehri sõda, sest Saksa kindral Rüdiger von der Goltz oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus Võnnu lahinguga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid
viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www) Joonis . Sillapää mõisapark (sillapää mõisapark.www) Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks.
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rün...
aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu Raad säilis kohtuasutusena Poolitseivõim oli politseimeistril Kaubanduse ja käsitööga tohtisid tegeleda kõik Keised Paul I kaotas 1796 aastal asehalduskorra Algas pärisorjusest vabanemise aeg Enamik baltisaksa mõisaomanikke ei mõistnud agraarreformide vajalikkust ega vajadust muuta oma tootmine majanduslikult tõhusamaks Määrav oli tsaarivalitsuse arusaamine ja püüe reformeerida talurahva olikorda, sissejuhatavalt ja katseliselt Balti provintsides Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis 1765 aastal keisrinna nõudmisel Liivimaa maapäeva otsuse vormis välja kaks patenti, mis kehtestasid talupoegadele soodustusi talupoeg sai omandiõiguse oma vallasvarale, koormised pidid
R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine 3) Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu eriti Liivimaal 4) Talupoegade jaoks vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. ➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli
Märtsil 1889. aastal. Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas praegu on see Järva maakond Türi vald. Jüri sündis Piduri talu peremehe Rein Vilmsi ja tema abikaasa Mari kolmanda lapsena. Jüri Vilms alustas oma kooliteed 1898. aastal, Pilistvere Kihelkonnakoolis. Koolis õppis ta väga headele tulemustele ja tänu sellele jätkas ta 1901. Aasta sügisel oma haridusteed Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis teises klassis. Pärnu Poeglaste gümnaasium oli ajalooliselt baltisaksa noorukite õppeasutus. 19. Sajandi lõpuks oli kooli õppekeeleks vene keel, kuid õpilaste seas oli mitmeid eestlasi, lätlasi, leedulasi ja poolakaid. Vilmsi headeks ning vanemateks koolivendateks olid Jaan Teemant ja Konstantin Päts. Jüri Vilms astus koos klassivendadega 1904. aastal paarikümnest aktiivsest noorest koosnenud salaseltsi Taim. Vilm oli Rahvuslikult mütlev, oma poliitilistelt vaadetelt oli ta sotsiaaldemokraat. Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus kasvas tänu 1905
Eestis. Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng 6. Esimese maailmasõja põhjused.
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10
esimest korda mainitud 1510. Aastal, mil klooster vahetas Palmse Harjumaale jääva Nabala mõisa vastu. Alates 1676. aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende, kui ühe kõige põlisema baltisaksa aadlipere käes, püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni (1925). Tõenäoliselt püstitati esinduslik võlvitud soklikorruse ning hoone keskosas kõrge keskrisaliididiga härrastemaja Palmsesse vahetult pärast Pühjasõda. Praegune Palmse mõis valmis lõplikult 1730. aastaks. Hoonet ümbritses muruväljakute ja broderiikirjaliste lilleparteritega kahel erinveal tasapinnal barokkaed. Kunstliku tiigini viivad sirged teed
lähetamisega praktilist know-how-d, misläbi paraneb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime. Erialane täiend- ja väljaõpe toimub lähetatud kogenud praktikute juhendamisel. Henning von Wistinghausen esimene Saksa suursaadik pärast iseseisvumist. * Esimene Saksa Suursaadik pärast Eesti riiklikku iseseisvumist 20. augustil 1991. * 2 septembril 1991 esitas Tallinnas oma volikirja * Oli sellel ametikohal kuni aastani 1995. * Ta on pärit baltisaksa perekonnast, kelle kodumaaks oli 300 aastat Eesti. * Põhitöö kõrvalt on ta koostanud ja avaldanud uurimusi Eesti ajaloost * Ta on kirjutanud raamatu " Vabas Eestis ". Oma mälestustes, mis hõlmavad nii Leningradi Saksa peakonsuli aega kui ka Tallinna-aastaid, vaatleb Wistinghausen Eesti kui endise Nõukogude liiduvabariigi nüüdisaegseks demokraatlikuks turumajanduslikuks õigusriigiks muutumise protsessi ja Eesti naasmist maailma riikide ühendusse.
·B.Russow Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks
Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Pastor Masing oli hea keeletundja. Ta valdas saksa, eesti, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning sai aru veel 4-5 keelest. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku Õ-tähe. Johann Heinrich Rosenplänter Johann Heinrich Rosenplänter oli baltisaksa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 18131832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der estnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Rosenplänter sündis Valmieras postijaamapidaja pojana. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Töötas kirikuõpetajana Toris ja 1809. aastast kuni surmani Pärnu Eliisabeti koguduses.
Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas
käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli
Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp. Kasutusele võeti mitme vapiväljaga kilp. Ajalooline perekonnavapp oli sellel esitatud põhikilbi veeranditel või südakilbil, ülejäänud 13 osadel kajastati vapiomaniku karjääri, sugulussidemeid jms. Tiitli saamist rõhutasid vapile lisatud tiitliandja, valitseja vapisümbolid. Lisaks baltisaksa ja valitsevate riikide rahvusaadlile olid Eestis esindatud veel Lääne-Euroopast, eriti Saksamaalt, pärit aadlikest palgasõdurid ja mõisnikud. Paljud neist omasid vappi juba kodumaal. Tänu nendele rikastus siinne vappide valik näidetega saksa, prantsuse ja soti heraldikast. (Saare 2006, lk 63) 18. sajandi teisel veerandil tekkis taas vajadus korrastada aadelkonna koosseisu, sest mõisate omamise kaudu üritasid mitteaadlikud imbuda aadlike sekka. Aadliseisuse korrastamiseks andis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
