Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga).
Lagedi Kool Rene Tõldsep Baltisaksa kunstnikud Referaat Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma üldiselt kolmest tuntumast Baltisaksa kunstnikust: Maydellist, Haust, Senffist, nende ülevaatest.1 Baltisaksa kunstnikud 1 http://images.arcadja.com/hau_eduard_petrovich- portrait_of_lugovskoi~OM240300~10157_20091012_7677_468.jpg2 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e1/Gustav_von_Ewers_by_Karl_August_Senff.jpg 3 http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/01/Autoportree.jpg 2 Kes on baltisaksa kunstnikud? Baltisaksa kunstnikuteks peetakse Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikke, kes olid valdavalt
ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll oli baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija. Ta sündis 1858.aastal Tallinnas Võrumaalt Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal
Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
................................................................................................................... 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3
................................................................................................................... 12 Sissejuhatus 13. sajandi alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusesse. Vallutuste tagajärjel said eestlaste valitsejaiks võõrad, kellest aja jooksul kujunesid nn. baltisakslased. See määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel. Enne seda tegutsesid Eestimaal baltisaksa kunstnikud ja kui mõnel talupojalapsel õnnestuski saada kunstiharidus, siis ta enamasti saksastus. Seetõttu pole eestlaste juurte kirjeldamise järel ülearune heita põgus pilk baltisakslaste taustale. Oma referaadis käsitlen täpsemalt kahte baltisaksa kunstnikku - Eduard Karl Franz von Gebhardtit ja Karl Ferdinand von Kügelgeni, nende elulugusid, loomingut ja teoseid. Eduard von Gebhardt Elulugu Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juuni 1838 Järva-Jaani ja suri 3
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Venemaal nii riigiametnike, sõjaväelaste kui ka teadlaste rolli. Üheks olulisemaks baltisaksa suguvõsa päritoluga teadlaseks oli Karl Ernst von Baer. Karl sündis 1792. aasta veebruaris Piibe mõisas. Eestimaa rüütelkonna peamehe, Magnus Johann von Baer ja Juliana von Baer, pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Tema esimesed mälestuses pärinevad aga Virumaalt, Lasila mõisast. Selle mõisa omanik oli tema isa vanem vend. Onul lapsi ei olnud, seega jagati kokkuleppe alusel isa lapsed vennalikult pooleks
balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort. Esimesed baltisaksa draamad: Lilienfeld "Uusaastasoov" (1758), Lenz "Haavatud peigmees" (1766) ja "Koduõpetaja" (1774); Klingeri näidendi "Torm
Retsensioon Dr. Bertrami teosele ,,Tartu tudengid 50 aastat tagasi" Doktor Bertram pöördub lugeja poole tõdemusega, et Tartu linn on muutunud. Seesuguse väitega võib raamatut alustada ükskõik mis ajal, ka praegu, 200 aastat hiljem, kuid härra Bertram keskendub siiski 19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpilasest ning seda nii välimust kui ka läbi lugude iseloomu tutvustades ja kirjeldades. Raamat koosneb kolmest jaost, milles omakorda on kirjas pildikesi tolleaegsest Eestist. Esimeses osas on pigem üldpilt, et lugeja saaks silme ette korraliku kujutluse ajastust ja ajaloost, mis teises jaos, kus kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas kohati kehva elu ja annavad edasi kujutelma, kuidas varem aega veeti. Tahes-tahtmata tekitavad lood võrdlusmomendi tänapäevaga ning ehk kõige parem...
kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. 3
Küsimus nr 18 -Balti erikord ja asehalduskord 1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole
Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt. Tegemist oli vähemusega. Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur. Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et ainult aadlid jms saavad ühiskonda uuendada. Kuna 1802 oli taasavatud tartu ülikool, siis neil aastal väärtustas baltisaksa ühiskond väga haridust. Üks haritumaid rahvakilde euroopas. Valgustatuse ja hariduse alusel tekkiski neil arusaam, et ainukesed õiged asjade korraldajad ongi nemad. Need kes kritiseerisid olid vabade elukutsete esindajad. Literaadid. Vene keskvõimu ja balti aadli suhe oli kahemõtteline, aadel oli 18saj astunud juba rõõmuga tsaari teenistusse. Teisalt aga püüti saavutada siinsete provintside autonoomiat. See
Ludwig von Luce(põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks, oma tugevate kohalike eripäradega. 1983. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid,
aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning
- Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes. · Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim . - Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik. · SELTSILIIKUMINE- hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi. · Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris) · Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati
Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus. Käsitööga tegelemine sai vabaks ja kaubandusega võidi tegelda laiemalt. Tekkis trükiavaldus järjest suurema kandepinnaga. Teater muutus baltisakslaste seas väga populaarseks. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 oli väga oluline nii eesti kui ka baltisaksa kultuuri jaoks. Algul oli olulisem baltisakslastele oli nende kultuurikeskus. Ülikool oli saksakeelne ja meelne. Alternatiivile Tartule oli Miitavi Lätis (Kuramaa rüütelkond), kuid otsustati ikkagi Tartu kasuks. Ülikool polnud sõltuv kohalikest rüütelkondadest, kuna allus otse vene haridusministeeriumile. Suured muutused tartus linna suurenemine, elanike kasv, hoonete juurde ehitamine, linnapildi muutumine. Tartu Ülikool saavutas kiiresti kõrge teadusliku taseme
Mõisate peatüübiks kujunes niinimetatud rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi. Tollal käis mõisate loomine ja hävitamine tihti käsikäes, sest 17. sajandi arvukad sõjad (Poola- Rootsi sõda, Rootsi-Vene sõda) laastasid ja hävitasid neid parajal määral. 18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma rüütlimõisa. Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõis ja talu Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega. Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks
Adam Johann von Krusenstern - 19. november 1770 Hagudi mõis 24. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil.
· Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks · 1721 kirjutati alla Uusikaupungi rahulepingule Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome Rootsi loovutas venemaale eesti ja liivimaa
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku
Saaremaal 30% maast · Riigi sissetulekud kasvasid renditulust ja provintside valitsemise kulud kaeti tuludest · Balti aadel sai mõisad rendile ja pidi osa tulust riigile loovutama · Liivimaa aadli tugev vastuseis murti aadli omavalitsuse allutamisega kindralkubernerile 11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? · Balti erikord baltisaksa aadli ja linnade privileegid ning omavalitsus Venemaa koosseisus · Kehtisid endised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir · Vene keskvõim oli huvitatud vallutuste püsimisest kohaliku baltisaksa aadli toetusel · Kohalik aadel sai tagasi Rootsi riigistatud mõisad; aadlimatriklid tagasid poliitilised ja majanduslikud eesõigused 12. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukorrast lähtudes.
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist
pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta. Esimestest Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinold Kreutzwald. Mõlemad tundsid suurt huvi eesti keele vastu. Faelmannile tuli mõte kirjutada eeslaste rahvus eepos nagu soomlastel, Kreutzwald teostas selle ja avaldas 1857.- 1861
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe.
Järgmine Balti erikorra nõrgenadmise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. Aadlike omavalitsusest teostasid rüütelkonnad, mida oli 4: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium.
Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige Põhjasõda tõi eestlastele kaasa suured muudatused. Kui Rootsi kuninga Karl IX valitsusaega hakati talurahva seas nimetama ''vanaks heaks Rootsi ajaks'' , sest toimus mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine ja rajati talurahvakoole. Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord.
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8
Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal
TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli ilus nagu tollel ajal pärane. Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga.
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslased hakkasid huvi tundma eesti keele ja kultuuri vastu, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor
aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille
18. Talurahvale oli viinapõletamine rangelt keelatud. 1820. aastatel jõudis Euroopas alanud teraviljahindade suur langus ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra. Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis Baltisaksa aadlile oli omane ülim lojaalsus Vene keisrikojale, kuid sealjuures rõhutati oma baltisaksa identiteeti. Mehed olid pühendunud poliitikale ja mõisamajandusele, naised abielule, perekonnale ja kodule. Baltisaksa pereseaduse järgi oli mees pere pea, naise eestseisja, kes haldas ühist vara. Mõisnike perekonnad olid küllaltki lasterohked, keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel omandati korralikumalt alles hilisemas lapsepõlves. Kogu maal moodustasid mõisnikud vaid ligikaudu 1% rahvastikust ja nii tuli maa-aadlil
klass AJALUGU KULTUURIELU 18.SAJANDIL KULTUURIELU 18. SAJANDIL 1.Millised kaks kultuurilises mõttes erinevat ja eraldatud ühiskonda moodustus? Talurahva kultuur Baltisaksa kultuur 2. Mis mõjutas talurahvakultuuri kuni 19 sajandi keskpaigani? Kristlik religioon ja kirik 3. Mis vahe oli talupoegade, mõisnike ja linnakodanike jumalateenistustel? Peeti eri keeltes jumalateenistusi, luterliku põhimõtte järgi pidi see olema rahvakeelne. 4. Kuidas mõjutasid eestlased Baltisaksa kultuuri? Mõisnike lapsed omandasid eesti keele olles ümbritsetud ammedest, lapsehpidjatest ja teenijatest. See avaldas oma mõju baltisakslaste saksa keele hääldusele kui ka sõnavarale. 5. Kuidas arenes rahvaharidus võrreldes Rootsi ajaga, miks? Rootsi ajaga võrreldes toimus tagasiminek rahvahariduses. Riik ega mõisnikud polnud talurahva harimisest huvitatud. 6. Millised olid hariduse edasiandmise kolm varianti?
Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk.
Selleks olid maapäevad, need olid rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas, kui Vene väed 1710. aastal vallutasid Tallinna. Kogu Eesti ala oli ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas
kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11
Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid. Taoline pugemis viis andis aadlikele poliitilisi ning majanduslikke eesõigusi. Samuti kaitses see neid väljast saabunud uustulnukate eest. Poolehoid saavutati kiire ajaga ning baltisaksa aadli piiramata võim tundus mõlemale osapoolele mugav. Erikord tuli kasuks meie rahvale. Muutused aitasid säilitada siinse kultuuri ja omapära, sest ei sekkutud siinsetesse asjaajamistesse venestamis poliitikaga. Samuti võimaldas see meil areneda jõudsalt edasi ning luua tihedamaid sidemeid läänega. Balti erikord püsis suure Vene impeeriumi kartuses oma kiirelt võidetud alad veelgi kiiremini kaotada. Selle takistamiseks vajati kohalike poolehoidu, mis ka saavutati. Ei
I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga
eesõigust kätte võitlema. Laikmaa ateljeekooli näol oli tegemist esimese eesti kunstiõppeasutusega. Seega Laikmaa mitte üksnes ei loonud kunsti, vaid hoolitses ka eesti kunsti järelkasvu eest. Ta ise olla öelnud: Mina olen üksik kartul, aga minust peab saama pesa, minu õpilaste kaudu. Laikmaa Provintsiaalmuuseumis avatud näitus oli esimene eesti kunstniku näitus Eestis. Tema oli ka üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida. Laikmaa teeneks oli eesti kunstipubliku kasvatamine, kunsti tutvustamine tavainimesele, selgitamine, et kunst on vajalik. Kui rääkida Ants Laikmaast, siis rääkida kunstnikust, rääkida pedagoogist, rääkida kunstielu organisaatorist. Need on kolm tahku, millest tema puhul on võimatu mööda minna ning millest rääkides ei saa üht eelistada teisele. Laikmaas kui mitmekülgses inimeses oli
ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten", mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt
endaga kaasa tõi. Balti erikord on balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene keisririigi koosseisus Läänenere- äärsetes aladel Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal, mis kehtestati 1710. aastail kapitulatsiooniga ja kinnitati alles 1721. aastal. Samas Balti erikord hakkas juba välja kujunema Rootsi ajal, kus balti aadlikud astusid võimudele vastu opositsiooniga. Balti erikord seisneb baltisaksa aadli nõutud privileegidele kehtestatud korrale Venemaa valitseja Peeter 1. poolt. Balti aadlikud nõudsid, et nad saaksid mõisad endale jätta ja jääks püsima nende aladel senised seadused ja maksukorraldused. Sellega kaasnes eestlastele pärisorjuse süvenemine ja õiguste maha surumine. Venemaa tuli baltisaksa aadlike nõudmistele vastu, kuna niimoodi võidab kohaliku balti aadli poolehoiu ja jäävad püsima vallutatud alad. Balti aadlike abiga saab Venemaa muuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
