Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
Baltisaksa kõrgkultuur Eestis Eduard Gustav von Toll Baltisakslasteks nimetatakse pärilikke aadlisuguvõsasi. See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse e...
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oom...
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Iseseisev Eesti riik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitasid kaasa mitmed poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, kuid mis täpselt tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni? Kindlasti tuleb eelduseks lugeda ka rahvusliku ärkamist. 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvus on põhjus, miks ühtne Eesti riik sai üldse sündida. Eestlased hakkasid ennast tundma ühe rahvana, mis tähendas et eestlus muutus tähtsaks ja eesti eest hakati seisma. Korraldatud suurüritused nagu laulupidi, folklooripäevad jt suurendasid aina enam rahva enese teadvust. Sellega saab väita, et ilma rahvusliku ärkamiseta ei oleks toimunud ka paljusid järgnevaid tegureid, mis aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ning mille toimumata oleks Eesti riik arvatavasti jäänud sündimata. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud rahvuslik haritlaskond, mi...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
1. Millised positiivsed tagajärjed olid Balti erikorrast eestlaste jaoks? Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 2. Miks vene valitsus suhtus Balti erikorda soosivalt? Vene võimule oli tähtis baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud kindel olla oma vallutuste püsivuses. Poolehoiu võitmiseks alustati mõisate tagasiandmisega endistele omanikele. 3.Milliseid koormisi pidid talupojad kandma mõisa, riigi, kogukonna ja kiriku ees? Mõisa ees teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatöödeks. Arvestati rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nek...
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
19.Sajandi lõpp Ado Grenzstein ja venemeelne kultuur Laulu- ja mänguseltside kavas lihtsameelsed komöödiad Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rah...
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast P...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil · Eestlased Põhjasõjas · Asustus 18. sajandil · Talurahva olukord peale Põhjasõda · Usuelu · Rahvaharidus Eestlased Põhjasõjas Põhjasõja-aegsetes rahvapärimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel sõdisid, polnud aga eriliti vastupanuvõimelised, kuna neil puudus vajalik väljaõpe ning nende kasutada olid vaid venelastelt sõjasaagina saadud mõõgad ning vanad püssiloksud. Olles viimane suurem sõda Eesti territooriumil, jättis Põhjasõda rahva mällu väga sügava jälje. Vene võimu alla sattumine oli eestlaste jaoks suur kaotus, veel pikka aega oodati lootusrikkalt Rootsi võimu taastumist. Asustus 18. sajandil Rootsi valitsusaja lõpul, aastatel 1696-1697 tabas Eestit senini suurim näljahäda, millele lisandusid tüüfus ning düsenteeria. Kõik see kaha...
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lah...
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi ...
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
Marie Udam Identiteediproblemaatika Siegfried von Vegesacki teoses ,,Balti tragöödia" Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal (FLKU.05.076) Tartu 2011 ,,Võõras rahvas sinu üle, võõras rahvas sinu all sa oled sakslane, sa oled üksi." Nii tundis peategelane Aurel Siegfried von Vegesacki romaanis ,,Balti tragöödia". Aurel teadis, et ta on sakslane, kuid ei suutnud end 19. sajandi lõpu ja 20. alguse Liivimaal siiski leida. Korraga puhusid tuuled nii idast kui ka läänest. Määravaks sai aga see, mida arvasid Baltikumi tulevikust paikkonna põliselanikud ,,Balti tragöödia" kontekstis eestlased ja lätlased. Milline oli baltisakslase roll ja identiteet ülemöödunud sajandi Baltikumis? Kes olid baltisakslased? Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. saj...
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. ...
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõp...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema ...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
