Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"balti erikord" - 319 õppematerjali

balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. – 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri)
thumbnail
1
odt

19.sajandi keskkond, balti erikord.

kogemused) · kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel · külakoolihariduse sisu muutus- rohkem pööratakse tähelepanu kirjutamisoskuse, aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. 8) Milles seisnes Balti erikord ? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kui Balti erikorda poleks olnud

What if Balti erikorda poleks olnud Balti erikord loodi, et vallutatud alad püsiksid ning Venemaa taheti muuta euroopalikumaks. Kuna eesti- ja Liivimaal elavad inimesed läksid vabatahtlikult Venemaa alla, siis oli Balti erikord neile loodud, kui soodsate tingimustega võimalus muuta enda riik paremaks. Balti erikorra ajal ei toimunud massilist venelaste sisserännet eestimaa alale, mis oleks võinud ohustada eestlaste püsimist rahvusena. Ei toimunud rahvaste segunemist, ning kõik teadsid, kes on eestlane, kes venelane. Balti erikorrata oleks suur tõenäosus olnud, et see oleks juhtunud, rahvused oleksid segunenud. Eestimaa oli väike ning nõrgem, kui Venemaa, ning venelastel oleks olnud lihtsam eesti...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Garlieb Merkel ja Balti valgustus

Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konspekt

· Koostati ka Balti provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda . · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle....

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo Kordamisküsimused §19-24

Ta laiendas ka riigi piire. Nikolai I ei tahtnud väga uuendusi teha. Tema eesmärk oli pigem äärealade venemeelsemaks muutmine ehk venestamine.Eestis üritas ta piirata ka Luterliku kiriku eesõigusi. Eesti suhtes oli kindalsti parem Aleksander. Tema kaotas pärisorjuse ja taasavas Tartu Ülikooli. Nikolai püüdis aga peale suruda vene keelt ja vene õigeusku. Eesti 19. sajandi I poolel: 5.Mida kujutas endast Balti erikord ja kellele see oli kasulik? Balti erikord oli Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riig kooseisus. See oli kasulik siinsele baltisakslasele, sest tal lubati säilitada pärisorjus, kõik asjaajamised käisid saksa keeles. 6.Miks hakati 19. sajandi algul taotlema uuendusi? Talurahvas ei olnud olukorraga rahul. Nähti, et kui näiteks pärisorjus kaotada ja talurahvale rohkem iseseisvust anda, siis teevad nad ka parema meelega tööd. Sellega pandi ka alus...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT kordamine

Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad ­aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veneaeg - Eesti pärast põhjasõda

 aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus  Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir  keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad  maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid  aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest  omavalitsus ka linnadel  Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj  välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord  tahtsid õigust Peterburist  1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal  kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused Kaubandus, tööndus, käsitöö  18...

Venemaa
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põhjasõja tagajärjed Eestile

Põhjasõja järgne aeg tõi kaasa endaga ka mud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Samuti hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikkust (ellu jäänuid oli u 150 000). Kaasnesid ka näljahäda ja haiguste levik. Maad ja linnad (Tartu, Tallinn) olid varemeis. Põllud kasvasid sööti. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord , mille tagajärjel andis tsar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada. 1. Nimetage kaks Balti erikorra tunnust. 2. Kas Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga või Venemaaga? Valige enda arvates õige väide ja põhjendage oma seisukohta kahe argumendiga. 1. Valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. Balti...

10.klassi ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa ­50 000 rubla­ eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Baltisaksa aadli piiramatu võim kohalikes küsimustes sai teostatud vaid põlisrahva allasurumisega. Teisalt aitas Balti erikord säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu Venemaa sisekubermanguga võrreldes. Pilet nr.3 Eestlaste kristianiseerimine Ristisõdade põhjused ja eellugu: 1140. aastatel hoogutaid saksi jaaanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal toimus ristisõda...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 18. ja 19. sajandil

Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel,...

Ajalugu
243 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega...

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti ajalugu

läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda

Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord : balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud en...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo KT, 10. klass. Eesti 19. saj

tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord . Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel....

Ajalugu
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun