Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja akrobaatilistes hüpetes. 1992. aastal Albertville'i olümpial olid kavas samad alad. Ballett ja akrobaatilised hüpped kuulusid endiselt näidisalade hulka, mogulis aga selgus esimene olümpiavõitja. Esimesteks olümpiavõitjateks tulid ameeriklanna Donna Weinbrecht ja prantslane Edgar Grospiron. Lillehammeris 1994. aastal lisandusid olümpiamängude kavva vigurhüpped. Lumelauasõit Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla.
Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu
a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3
Armastatud seltskonna tantsuks sai valss. Uued muusikazanrid: 1. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosalin programmiline teos sümfoonia orkestrilt. 2. Programmiline sümfoonia nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9
konservatooriumi kasvandik mille lõpetas 1865 , lõputööks kantaat ,,Rõõmule" (Schilleri tekst) 1866-1878 Moskva periood. Õpetas teoreetilisi aineid Moskva Konservatooriumis (avati 1866 Nikolai Rubinsteini poolt), kirjutas õpikuid, esines artiklitega ajakirjanduses. Loomingus väga viljakas periood.Tähtsamad teosed 1-4 sümfoonia, programm-sümfoonilised teosed, viis ooperit , neist tuntuim ,,Jevgeni Onegin", ballett ,,Luikede järv", 1. klaverikontsert , Viiulikontsert, Variatsioonid rokokoo teemale, klaveripalade tsüklid ,,Aastaajad". ,,Lastealbum","Mälestusi Haapsalust", kolm keelpillide kvartetti. 1876 algas kolmeteistkümneaastane kirjavahetus metseen Nadezda von Meckiga. 1877 kriisiaasta mille põhjustas lühike abielu ja sellele järgnenud pikk lahutusprotsess. 1878 aasata lõpul lahkumine Moskva Konservatooriumist ja ärasõit Moskvast. 1878-1884 välismaa periood
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber ,,EROICA". V sümfoonia on ,,SAATUSESÜMFOONIA", VI ,,PASTORAALNE". IX sümfoonias aga teeb ta midagi enneolematut- IV osa esitab koos sümfooniaorkestriga KOOR ja SOLISTID! Tekst pärineb F.Schilleri oodist ,,RÕÕMULE". Selles osas kõlav muusikamotiiv on valitud EUROOPA LIIDU HÜMNIKS. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL"
piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika. Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett, näiteks "opus Number Zoo". Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile. Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest fraasi, millest saab foneetiline materjalipank. Näiteks "Sequenza III". Teos on soololauljale. Laulja peab kasutaba ka ebatrasitsioonilisi hääle tekitamise viise.
Itaalia · Jacopo Peri- esimeste ooperite ,,daphne" ja ,,Orpheus ja Euridyke" autor · Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid ,,Orpheus", ,,Odysseuse kojutulek" ja ,,Ariadne" · Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja · Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas
Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor.Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö hüüded, Männid, Orus).Sümfooniline poeem ,,Koit" on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid. Eduard Tubin (1905-1982). Esimene eesti ballett ,,Kratt", kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga.Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse.Kõige kuulsam 5. Sümfoonia rahvusliku traagika sümfoonia Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks
Ajalooline draama ajaloolised sündmused on keskmes Publitsistlik draama aktuaalsete probleemide otsejooneline esitus Sündmusdraama tegelased avanevad sündmuste kaudu Miljöödraama Näidend kujutab tegevusruumis valitud elulõike mitmekülgselt ja ulatuslikult, ühte kindlat ei valita välja. · Tantsuteater o Ballett varvastants, loo jutustamine on seotud tantsu, muusika ja kostüümidega. Sai alguse 16.saj Itaalias. (N: Tsaikovski, Tubin) o Moderntants 20. saj, balletile vastu, Isadora Duncan ja Martha Graham o Kaasaegne- e nüüdis- e postmodernetants liigub tantsu ja argikäitumise piiril. Mart Kangro, Teet Kask, Katrin Essenson Teatraalset käitumist analüüsinud V. Halizev eristab kaht käitumistüüpi
aastatel viib ekspressionismini.(intensiivse, sageli üle pakutud väljendusega kunst). Ekspressionism kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimese sisemaailma tumedamaid külgi, on vastand impressionismile. Esimene laine enne I -ms. ja teine enne II ms. Ekspressionism on surutud inimeste stiil. Kasutusele tuli atonaalne muusika (puudub kindel helistik).Heliloojatest silmapaistvamad: Schönberg "Kammersümfoonia op. 9" , Stravinski ballett "Tululind" .Saavad alguse avangardse suunitlusega muusikafestivalid (1921) ja Rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu rajamine 1922.a. Alates 1920 a. selginemistendentsid mis viivad Prantsusmaal neoklassitsismini.(kus vastukaaluks romantismile rakendatakse barokk -ja klassikalise stiili võtteid ja vorme, ent helikeel on kaasaegne.(Prokofjev, Stravinski, Reger) Bachi "motoorika" suur mõju viib omalaadse neobarokini- suure huviga kontsertstiili vastu
teos. Monteverdi on siin leiutanud mitmeid muus.lisi võtteid, mida hilisemad ooperiloojad läbi aegade kasutavad: näiteks orkestri kõlavärvide kasutamine dramaturgia osana, samuti teatud tegelaskujude või situatsioonidega seotud muus.liste kujundite ehk juhtmotiivide kasutamine. Väikese saateansambli asemel kasutab ta enam kui 40 mängijaga orkestrit. Leidub ka esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuus. ajaloos. 1.3. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus. Akadeemia, mis tegeles kreeka-rooma luule uurimisega ja pani vanakreeka kirjanduse eeskujul aluse uuele lavazanrile, kuhu kuulusid luule, muus., tants, maali- ja kostüümikunst. Erinevalt firenzelastest polnud aga tulemuseks ooper vaid mütoloogiaaineline õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist on rohkesti ka vokaalnumbreid
Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa.
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli impressionistide sõpruskonnale pigem vanem sõber ja toetaja nende võitluses oma kunstile eluõiguse saavutamise eest. Kunagi ei omandanud päris impressionistlikku pintslitehnikat Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna 4 tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused andsid selleks ohtralt võimalusi. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid nägusid ja poose, tihtipeale ilmneb ta töödes mingi sapine joon. Impressionism oma värvide ja varjundite, kõige hetkelise ja muutuva eelistamisega sobis peamiselt maalikunstile. Siiski leidus ka meister, kes püüdis impressionismi sobitada skulptuuriga. See oli prantslane Auguste Rodin (1840-1917). Rodin tõi skulptuuri näiliku viimistlematuse, lausa elavalt
Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel Jean-Jacques Rousseau (,,Külanõid", 1752) ning Philidor (,,Tom Jones",1765) ja Monsigny (,,Desertöör", 1769). 1780. aastatel muutub o.c muusikaliselt arendatumaks, ooperis esinevad ka ulatuslikumad aariad, orkestripartii on mitmekesisem ja rohkem välja töötatud (osaliselt ka Glucki Pariisis ettekantud ooperite mõjul). Näit Grétry ,,Richard
· Romansid. Kõige südamelähedasem T-le endale oli sümfooniline muusika (selline muusika, mis suudab tabada inimhinge varjundeid). Sümfoonilise loomingu tipuks on 6. sümfoonia: ,,Pateetiline". Ise öelnud, et sellesse pani kogu oma hinge. Tema loomingu kõige viimane teos. Väljapaistvamad instrumentaalkontserdid on klaverikontsert nr 1 ja viiulikontsert. Rõõmsama meeleoluga. Balletid: ,,Luikede järvest", luikede ilmumisel kõlab ,,Luige stseen". ,,Pähklipureja" on muinasjutuline ballett. ,,Lillede valss". Tsaikovski on viibinud Eestis, tema pink Haapsalus. Viibis seal 1867. Sellest ajast valminud instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust". Koosneb kolmest klaveripalast. Esiteks ,,Lossivaremed", teiseks ,,Naljand" ja kolmandaks ,,Sõnadeta laulust". Sergei Rahmaninov (1873-1943) Teda nimetatakse ka viimaseks vene romantikuks. Lisaks heliloojale ka pianist ja orkestri dirigent. Sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Väga musikaalne pere
Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti) a) kaks tähte võib olla liitsõnade liitumiskhal (nt pannkook, plekkpurk) b) liite ki/-gi ees (nt lillgi, pottki) c) liidete liitumiskohal (nt keskkond, modernne) d) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt valss, marss, pulss, kirss) * veaohtlikud!!
loomishetkest ja aastatel 19211923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori aset?itjana. Teatri- ja filmikunst Eestis kujunes teatrielu keskuseks Tallinn.Seal asus kolm t?htsat teatrit, n?iteks Estonia.Estonia laval v?is n?ha nii s?nalavastusi ja operette kui ka oopereid ja ballette. 1907. aastal etendati esimene operett Herv? "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett L?o Delibes'i "Copp?lia".Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti balett Eduard Tubina "Kratt" j?udis lavale 1944. aastal.1944. aasta Tallinna pommitamises h?vis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal. Teisi teatreid oli ka mujal Eesti linnades.Samuti v?isid inimesed k?ia n? iteringides.Eesti N?itlejate Liit koondas teatriinimesi. 1924.aastal linastus Eestis esimene t?ispikk m
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Loore langes kui lund. Ja ma läksin Sind kandes ja me mõlema und. Teispool kivist terrasse keegi muigavat näis. Nagu hiilivaid kasse varje kannul meil käis. Nii me läksime. Kuhu, ei me teadnudki veel. Sõnad lämbusid suhu. Lõhnas vaik ja kaneel. Kuskil kilkasid pantrid. Kuskil lehvis üks tiib. Oli kutse tas kramplik. Järvel tiirles amfiib. Veel üks kiljatus kaikus. Veel üks löök lõikas vett. Siis see haihtus. Jäi vaikus. Jäi puude ballett. Kesk akaatsiasalu tuulde suudlesin Sind. Tõmbles vaiblevas valus Sinu siupäine rind. Viies tippu me pinge, iga sõõm oli lõõm. Nendest jäigi me hinge mingi rahutu rõõm. Jalavõrude vase tummaks aeg teha võis, kuid on ulmadest rase Sinu leek-ihu õis. Jälle kohtume, kohe siis ent hargneb me tee. Laskub kohinal lohe, viib me õndsuse mee. Mina rüüpan, Sa kallad, mina aiman, Sa tead, milleks öö langeb alla, milleks piinad on head.
orden Kauba nimi: kakao Meie Mark Ürituse nimi: Pimedate Ööde festival Ürituse nimetus: maailmameistrivõistlused, laulupidu Kohanimi täiendina: Tallinna kilud, Muhu seelik, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi katk, Türgi saun, Mulgi kapsad(mulgikapsad) Taime-ja loomanimetused: peipsi siig, damaskuse roos Loomatõunimetused: tori hobune, kolorado mardikas Hõimud: papua hõimud Lavateose pealkiri: ballett „Luikede järv“ Kirjandusteose pealkiri: „Tõde ja õigus“ Kunstiteose pealkiri: „Poiss kalaga“ Filmiteose pealkiri: „Viimne reliikvia“ Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik
· Looming: 6 sümfooniat, sümf. poeemid (,,Romeo ja Julia"), 3 klaverikontserti, oopereid (,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand"), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ,,Uinuv kaunitar"), klaveri-, kammer- ja vokaalmuusika. Uusajal valitses ilmalik muusika, keskajal vaimulik. Muusikas vallandus emotsionaalsus. Arenes homofooniline muusika (mitmehäälsus, kus domineerib meloodia hääl, teised saated moodustavad saate.) Uusaeg sai suurteoste ajastuks. Ooper, ballett instrumentaalmuusika - kõik need jooned ei pääsenud maksvusele kohe uue ajastu alguses. Muutusid ka muusika propageerimise võimalused, hakati kasutama avalikke kontsertsaale ja ooperiteatreid. Muusika läbis kolm stiiliperioodi: 1. Barokk 17.saj 18.saj I pool 2. Klassitsism 18.saj II pool 19.saj algus 3. Romantism 19.saj 20.saj Barokk Koos eksisteerisid vana ja uus kunst. Jätkus vaimuliku koorimuusika arenemine, kuid üha enam arenes ilmalik muusika
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristot...
Lösungen Arbeitsbuch c Lösungsvorschlag: Liebe Frau Plaum, mein Name ist Julia Müller und bin 14 Jahre alt. Ich habe Ihre Anzeige ,,Casting für Film: Tänzer und Tänzerinnen gesucht" gelesen und möchte sehr gern beim Casting mitmachen. Acht Jahre mache ich jetzt schon Ballett und ich bin ziemlich gut. Außerdem bin in meiner Schule in der Zumba-AG und manchmal mache ich auch ein bisschen Breakdance. Ich tanze wirklich total gern und möchte sehr gern bei dem Film mitmachen. Ich schicke Ihnen auch ein kleines Video. Dort können Sie mich tanzen sehen. Um wie viel Uhr findet das Casting denn statt? Muss ich einen Tanz vorbereiten? Ich freue mich auf Ihre Antwort! Viele Grüße Julia Müller (Telefon: 0889992263) 8a 2c3b4a5d
Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett, poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6. Südamerütmi ja vererõhu ööpäevane jälgimine 7. Vere analüüsid jt uuringud S/V ülekoormussündroomi teket soodustavad tegurid. a. treenimine ja võistlemine haigena. liiga intensiivne jõuvastupidavustreening noorukieas c. kõrgenenud vererõhule kalduvad noorukid, eriti kui nad tegelevad jõu-või jõu-vastupidavustreeningugad
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
LISAD Lisa 1 Intervjuu Anu Ruusmaaga Nimi ja sünniaeg: Anu Ruusmaa, s. 28.03.1960 Elukutse/amet: professionaalne balletiartsiti kutseõppe, Eesti kaasaegse tantsu esimene põlvkond, koreograaf, tantsija, tantsuõpetaja Tere! Tere Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? 43 aastat. Stiilid klassikaline ballett, modern, kaasaegne, ajalooline tants. Räägi enda vigastustest, millised on raskemad, millised kergemad? Jalalabad on nõrgad - väänasin jalgu välja, kuid jalad paiste ei läinud hüpermobiilsuse tõttu. Enne balletikooli oli seljavalusid, mis võtsid jalust maha, tekkinud arvatavasti sünnitraumana. Noore õpetajana tekkis ülekoormusena stressimurd, püstijalu läbi põetud luumurd puusas,
pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub, et temal on sellele talule õigus. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. Kitzbergi loomingu tipuks on tragöödia "Libahunt" (1911/1912). Näidendi aluseks on Kitzbergi varasem jutustus. "Libahundi" lavastusega avati 1911 Pärnus Endla teatri hoone. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. "Libahundi" tegevus toimub pärisorjuse ajal, kuid mõis jääb siiski taustaks. Konflikt hargneb külas, talurahva keskel. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta kasupere alandlikku, tundevaest ja rõõmutut meelelaadi. Tekib jällegi armastuskolmnurk perepoja ja kahe kasutütre vahel. 1912 lavastati Vanemuises karakterdraama "Kauka jumal". Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
tuntuimaks teatrikriitikuks. Lavastas esimese eestlase poolt kirjutatud ooperi ,,Vikerlased". Esitati ka palju Euroopa tippteoseid. 30.- date alguses kerkis eile uus põlvkond lauljaid, kes olid väga kõrgel tasemel: Karl Ots, Ida Loo-Talvari. Operetid saavutati uus tase, püüti jõuda psühholoogilise joonega operetina. Tuntuim operetisolist oli Milvi Laid. Ballett arenes kõige aeglasemalt ja viletsemalt. Esimene lavastus 1922. aastal. Rahel Olbrei moodustas tantsurühma. Teiseks suureks teatriks oli Vanemuine Tartus. Nüüd jäi Vanemuine oma tegevuses veidi Estonia varju. Lühikest aega oli teatav mõõnaaeg, mil ei suudetud enam endisel tasemel jätkata (peale Männingut). Vanemuine oli ka mitmezanriline teater ooper, operett, sõnalavastus. Operetti lavastati muusikalisest zanrist rohkem. Ooperit ei esitatud regulaarselt.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Mixed choir Segakoor Classical music Klassikaline muusika Folk music Rahvamuusika Rock music Rock muusika Piano Klaver Violin Viiul Guitar Kitarr Accordion Akordion Organ Orel Drum Trumm Ballet Ballett Drama Sõnalavastus Musical Muusikal Puppet show Nukuetendus Actor/actress Näitleja/näitlejanna Stage Lava Conductor Dirigent Orchestra pit Orkestriruum Seat Iste Stalls Esimesed read
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15) Oma esimese sümfoonilise poeemi pühendas Eugen Kapp ,,Estonia" orkestrile ning dirigendile R. Kullile. 1938. aastal loodud tantsusüidis kasutab Eugen peale eestilike elementide ka vene, poola ja hispaania rahvatantsule omaseid kujundeid. Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest". Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile". Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" dramatiseeringule Tallinna töölisteatris. Eugeni koorimuusikast omandas suurema tähelepanu ,,Tütarlaste laul" naiskoorile ja
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kujutav kunst I-Maalikunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal,
Kultuur ladina cultura harimine, hoolitsemine (Cato Vanema rmt: "De agri culturae") Cicero:"me saame oma hinge eest ka niimoodi hoolitseda, nagu põllu eest. Palju definitsioone, näiteks: Melville Herskovich (1895-1963): "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Kuid kaks kultuuri põhidefinitsiooni: 1)kultuur kui esteetilise kvaliteedi 2 standard: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". (ooper, ballett, kirjandus, kunst). 2) (seostub Herderi ja 18. sajandiga) tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olümpiamängud, keegel, nooleviskamine, hollandi juust, gooti kirikud, Iron Maideni muusika. Ühiskond Ühiskond on inimeste grupp, kes elavad ühises eluruumis ja vajavad üksteist eksistentsiks ja heaoluks. Metsikud, primitiivsed ja loodusrahvad. Metsik, linnainimesele vastanduv, kannibal, pikkade juustega, vb rõivasteta
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
3. keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel; 4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. Märkus 2. Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetustes
Arvati, et eesti keel rikub saksa suurkujude teosed ära. Eesti keel on madal ja eestlastel pole kultuuri. Keelatud olid juutide, kommunistide ja natsivaenulike autorite teosed, samuti parajasti Saksamaaga sõdivate maade tänapäevanäidendid. Saksakeelsed etendused sõjaväelastele. Eesti klassikat mängiti päris palju ja repertuaari oli küllaltki hea valida. Olulisemad tähised: · Saksa aja suurimaks teatrisündmuseks kujunes I eesti ballett, E. Tubina ,,Kratt", mis lavastati nii Vanemuises 1943, kui ka Estonias 1944. · Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu ,,Lõunatuul" (1942, alg ,,Idatuul"), Hugo Raudsepa ,,Sündmused agulis" (1942 alg ,,Uued rajad") ja ,,Vaheliku vapustused" 1943. · Klassika: Tammsaare, Vilde, Kitzberg, Koidula: Shakespeare, Moliere, Lessing, Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas:
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Hiller. Tõsise ooperi reform- 18 sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, nende hulgas Händel, muuta napoli stiilis opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan“(1761), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda,
Hoiak üldistatud suhtumine kellegi suhtes (meeldib hiina toit, ei meeldi ballett) inimese, asja vms Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi Väärtus püsiv motiveeriv veendumus, ei räägita konkreetsetest objektidest vaid suhtumistest (perekondlikkus, kollektivism-individualism) Eestlased on suhtele, rahale ja päritolule orienteeritud. Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu.... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak psühholoogia?, väärtused sotsioloogia? Hoiaku ehitus SP: hoiak on pilt + suhtumine + EKSAMIL: Hoiak koosneb 3 asjast: tegu 1) Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) (nt tean, et on olemas balbiino)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
