nendeks siis dzässiklubid või kontserdilavad. Kui paljud Eesti muusikataevasse lendavad tähekesed lähevad õhku täis, siis vaatamata paljudele konkursivõitudele on Sofia tagasihoidlik ja ehe. Sofia Rubina jääb tänaval tihti tundmatuks, aga ometi teatakse ta nime kogu Baltikumis. Samuti käib ta vähemalt korra kuus mööda Euroopat kontserte andmas ja vallutab edetabeleid muu hulgas ka Jaapanis. Sofia repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. Juudi päritolu Sofia käib kaks-kolm korda aastas Iisraelis, põhiliselt küll teiste jazz- muusikutega. Talle meeldib oma juuri uurida. Kuigi perekond ei pidanud juudi tavadest väga rangelt kinni, mäletab Sofia lapsepõlvest, et kodus peeti ikka sabatit, siis kutsuti sõpru külla.
ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles Chopin õele. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Looming Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Rahvamuusika looja. Lõi neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842 (esimene instrumentaalballaadide meister, tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed). Chopin on kirjutanud 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Chopin kirjutanud ka valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Looming 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsot 16 poloneesi 2 kontserti klaverile ja 21 nokturni sümfooniaorkestrile 26 prelüüdi sonaat tsellole ja klaverile 27 etüüdi 4 eksprompti 4 ballaadi
Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 1957, 1971, 1983, 2001, 2003 · "Väike luuleraamat" 1964 · "Rändaja õhtulaul" 1998 · "Laps ja tuul" 2000 Ka ajakirjanduses lastelaule. Kodu- ja loodusluuletused, igatsuslaulud ning ballaadid põhinevad hardail lapsepõlvemälestusel ja panteistlikul loodustundel. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). Enno luuletusi: Marjule
tseremoniaalsed laulud(kindlatel tähtpäevadel , sündmustel) , rituaalsed amaanilaulud(palutakse neilt abi haigete tervendamiseks) , nalja ja lastelaulud , mängulaulud. amaan nõid , preester. Euroameerika muusika Kõige rohkem on avaldanud mõju Briti kultuur. 80% inimestest räägib inglise keele. Seda nimetatakse angloameerikaks. Muusika traditsiooni kuuluvad Briti päritolu ballaadid ja mereteemalised laulud. Algselt esitati neid laule ühehäälselt ja ilma saateta. 19. Sajandist alates levis mitmehäälne laul ja pillisaade(akordion , kitarr , suupill , viiul , bandzo). 19. Sajandil sai populaarseks kauboilaulud. Kasutati saateks kitarri , suupilli , bandzot. Muusikastiil hillbilly arenes 20. Sajandil. Populaarsem pill fiidel(3-5 keelt). Mängiti tantsu saateks. Hiljem lisandusid bandzo ja kitarr. Hillbillyst arenes välja kantri ja vesteri stiil.
See on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest kuni 2 m pikkune puhkpill. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Arvatakse, et didgeridoo- mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad. Suurem osa Austraalia praegustest elanikest on briti päritolu. Koos nendega tuli Austraaliasse ka nende kultuur. Seal levisid inglise ballaadid, vanadest eeskujudest lähtudes võrsusid uuel kodumaal uued rahvalaulud. Austraalia professionaalne muusika on arenenud Euroopa muusikakultuuri eeskujul. Tekkisid sümfooniaorkestrid ning ooperikultuur. Sydneys asub praegu maailma omapärasemaid ooperihooneid.Tänapäeva lauljatest on tuntud Joan Sutherland (1926-2010) Austraalia aborigeenide muusika- ja tantsuteater Descendance Descendance on üks maailma suurim Austraalia pärismaalaste tantsukompanii, kes on
esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus ,,Korallid Emajões" 1986 mõtestab elu ja selle ohte. Poeemid ja ballaadid "Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler" on eesti luule väärtuslikuimad. ,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega. Olla inimene tähendab tema jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse (kujundi ja vormi lahutamatu tervik)
Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5. George Gershvin- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Rapsody in Blue,, Sündis Ameerika Ühendriikides. Loomingu eripära: Ühendas jazz'i ja bluusirütme; sümfoonilise jazz'i rajaja; kasutas nö ,,mustade muusikat,, ; keerukad rütmid, meloodiarikkus, tähtsal kohal vokaallooming. Looming: 1),,Rapsody in blue,, 2)klaverikontsert 3) ooper ,,Porgy ja Bess,, 4) ,,Ameerikane Pariisis,, 5) Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, -sündis ühel rongisõidul ameerikas, algselt kandis nime ,,American blue,, . Jazz'i mõjutustega teos; klaveri osa kiirem, orkestri osa aeglasem; kirjutatud ooperi ,,Monday's Blue,, jaoks.
1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes"
Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid arendas Chopin täiusele. BALLAADID Arvult on neid neli, loodud ajavahemikul 1831-1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat.
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
Ta suri 12. augustil 1827. Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra. William Wordsworth Ta sündis 7. aprill 1770. Romantismi suur luuletaja. W. Wordsworth koos Samuel Taylor Coleridge'iga aitas käivitada romantistliku ajastu inglise kirjanduse. 1798 avaldasid nad ühise lüürilised ballaadid. Wordsworth'i peateoseks peetakse üldiselt Prelude. 1797. aastal lähestikku elanud W. Wordsworth S.T. Coleridge ja R. Southey hakati hiljem kutsuma ,,Järvepoeetideks". Wordsworth oli Inglismaa poeedist laureaat alates 1843 kuni oma surmani. Ta suri 23. aprill 1850 George Gordon Noel Byron Byron sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Inglise romantistlik luuletaja. Tal olid kompjalad, mis takistas tal seltskonnaelust osa võtta.
Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923 1927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930 1935 1943 MURELIKU SUUGA. 1917 SONETID. Luuletusi 1912 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1917 19431954 1918 EELÕITSENG
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB.
Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele
Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Ta lõi ka neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte,
Lütseumis, hiljem Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis; Euroopas reisimine; ülestõus Varssavis ja kolimine Pariisi; elatus klaveriõpetajana; luhtunud kihlus Maria Wodzinskaga; halvenes vaimne ja füüsiline seisund ning suri hiljem tuberkuloosi; suur klaverivirtuoosi ja komponist; peenekoeline tämbriline õhustik, tundlik, nõtke, erakordselt nüansirikas, täis kaunistusi; loomingusse kuulusid etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromtid, 2 klaverikontserti, ligi 20 soololaulu; Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Roncole külas; Busseto peakiriku organisti õpilane, hiljem abiline; eraõpingud Vincenzo Lavigna käe all; elu Milanos; sügav kriis ebaõnnestumiste, laste ja naise surma tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju
Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ja 12 keelega kitarr. Tal on palju plaate, enamusel neist on ameerika ballaadid ja rahvalaulud. Oma muusikaliste saavutuste eest on ta saanud paju auhindu. Praegu on ta 91aastane ja veel mõni aasta tagasi andis kontserte. < 12 keelega kitarr < bandzo http://www.youtube.com/watch?v=VucczIg98Gw http://www.youtube.com/watch?v=QSWQfCkduu0&feature=related Bob Dylan on 1941. aastal sündinud ameerika folkmuusik. 60ndatel läks ta Minnesotast New Yorki, alustades seal oma lauljakarjääri. Kui ta 1965. aastal
klaverimäng, kostüümid, rekvisiidid.Loomulikult ei puudnud ka temale omased ülevõlli momendid, kus ta ütleb midagi natuke siivutut või toob lavale inimese publikust.Kontsert oli mitmekülgne.Oli kuulda võimast tantsumuusikat, mis Lady Gaga õhutusel rahva tantsima pani.Sellega koos loomulikult ohtralt meestantsijaid ja valgusshowd.Pärast igat laulublokki võis näha Lady Gagat uues ahhetama panevas kostüümis ja uues lavapaigutuses.Kontserdi lõppu jäid Lady Gaga ballaadid klaveri saatel, mis panid õhtule ilusa punkti.Meeldis, et Gaga suhtles rahvaga.Ta rääkis oma elus, milline ta oli väiksena ja kuidas ta on jõudnud sinna, kus ta on praegu. Samuti ta lasi rahval otsustada mis kostüümi ta selga peaks panema. Tervet kontserdit saatis story, mis aitas lugusi paremini mõista ja ennast nendega kaasa häälestada.Meeldis veel kogu ürituse kvaliteet- nii heli kui ka lava. Kõik oli hästi kuulda ja näha
Fred- Georg VELJO TORMIS Pääro 2017 VELJO TORMIS 7. august 1930 – 21. jaanuar 2017 Eesti helilooja BIOGRAAFIA 1937-1942 elas Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama 1942-1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde 1943-1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakka...
kunst, viis). · 1826 Odes et ballades. Tubli samm romantismi suunas. Hugo ballaad on väga kirev ja fantaasiaküllane: keskaeg, muinasjutulised olevused, lummutised, deemonid jne. Kristlikud müüdid klassikalise antiigi vastu. Trubaduuride luule ja muusika ning luulemuusika järgimine. · 1829 Les Orientales. Võimaldas veelgi laiendada süz'ee- ja väljendusvahendite valikut. Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" (idamaise), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo "tegelikud" idamaad oli Hispaania. Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus. See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute detailidega, ka oma ajaloolistes romaanides. · 1856 Les contemplations (Autrefois ja Aujourd'hui). Hugo lüürilise luule tipp. Poeesia uus tähendus: inimese horisont avardub
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat" vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming ,,Rapsody in blue,, ooper ,,Porgy ja Bess,, , ,,Ameerikane Pariisis,, . Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, 7. C. Orff ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. Sai tuntuks laste muusikalise arendamise metoodikaga, heliloomingus on kaalukaimad lavalised kantadid- oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draama iseloomulikke jooni ühendavad etendused: ,,Carmina Burana", ,,Catulli Carmina", ,,Aphrodite triumf" (triloogia ,,Triumfid"). 8. Avangardism ja selle olemus, näiteid komponeerimis- ja loomemeetoditest, tuntumad esindajad.
1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena. Söödi luulet iseloomustab romantika ja realismi põimumine, tundesiirus, huumor ja kohatine ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare
Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Pildid: Pildid: Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks Väikevormid klaverile: etüüdid, ballaadid, prelüüdid, eksprompt, minuett, tantsulised palad: valss, masurka, plonees 19.sajandi klaverivirtuoosid: Chopin, Liszt Instrumentaal kontsert – kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire) kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust- sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“
Lisztiga head sõbrad, kuigi üheala esindajad, innustavad teineteist, ei ole konkurendid. Väikevormide meister. Peamine elatusallikas klaveritundide andmine, Pariisi hinnatuim klaveri pedagoog. Sureb tuberkuloosi. Looming Puhtalt klaveri spetsiifika. Parandas pidevalt käsikirju, täiendas. Klaverimuusika tundlik, nõtke, nüansirikas, täis kaunistusi. Eelkõige oli väikevormide meister etüüdid, tehnilised palad, prelüüdid, nooturnid, valsid, poloneese', masurkad, ballaadid, ekspromptid, 2klaverikontserti, u 20 soololaulu. Richard Wagner Elu sündis Leipzigis, juba varakult huvitus kirjanduse ja teatri vastu ja proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 asus ta muusikat õppima Leipzigi ülikool. Sellel perioodil loomingus on tunda Beethoveni ja Mozarti mõjusid. 1832 kirjutas ta oma esimese ooperi(libreto)- zanr mis kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötades koolmeistrina Würtsburgis ja muusika direktorina Magdeburgis
Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteo...
Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline, nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. Klaveriloomingu äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi. Zanr, mis kujunes tema loomigus juhtivaks. Töötas koolmeistrina ja muusikadirektorina
Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi.Ajakirjas Rolling Stone on öeldud, et "Elvis muutis rock'n'roll'i popkultuuri rahvusvaheliseks keeleks". Nimelt oli tema see, kes ainuisikuliselt muutis 1950-ndate keskel muusikalisi ja kultuurilisi suundumusi. Tema plaadid, lavaliikumine, ellusuhtumine ja riietus muutusid rock'n'roll'i kehastuseks. Elvise esituses kõlasid võrdselt nii kiired ja käredad rockabilly ja rock'n'roll'i laulud kui ka aeglased ja meelad ballaadid luues oma laulude valiku ja esitusviisiga aluse kõigile järgnenud rock'n'roll'i viljelenud muusikute stiilile. Ta laulis kuulsaks mitme USA neegerlaulja (näiteks Little Richardi ja Chuck Berry) loomingu ning aitas sellega kaasa nende omaksvõtmisele valgete noorte seas. Mitmed muusikud nagu Jerry Lee Lewis, Roy Orbison, The Everly Brothers ja Buddy Holly alustasid oma karjääri Elvisest inspireerituna.Elvise isa Vernon Elvis Presley sündis 10. aprillil 1916 Fultonis Mississippi osariigis
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning eb...
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
Metsosopran- keskmine Alt- madal, soe Kontraalt- harvaesinev Meeshääled: Kontratenor- kõige kõrgem Lüüriline tenor- kõrge Kangelastenor- dramaatiline Operetitenor- tenore di buffa Bariton Bass buffo- kõrgem Bass profondo- väga madal ITAALIA MUUSIKAKULTUUR Suur mõju Euroopa muusikale Muusika on sageli Itaalia rahvusliku identiteedi aluseks Santa Lucia muusikute/ muusika pühak Rahvamuusikas on 2 olulisemat laululiiki Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont.
Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Underi portree EUROPA 1996 margil on Ants Laikmaa 1904
19231927 sahhariini pakkuv. halja Ja sääl seesama juudilastest mustav - kesk kollapäeva nurme - oksa õite- · 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST õu. vahutust! PÄEVAST. Luuletusi 19231927 Niisama ruttavatelt tõukeid pihta saan. Uus paradiisiaiast esimese päeva · 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid Ja teed tuulesõõm 19271929 kurbporist täpitavad lumeläätsed. Maju mins läbistab, mul külvab hinge · 1930 LAGEDA TAEVA ALL. lakkuv imetluse rahutust: Luuletusi 19271930 seesama enne laternate läitmist videv nad põrmu varisesid. Mina tohin elada! · 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi tund
8. klaveritsükkel Chopini loomingu üldiseloomustus Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline.
PRANTSUSMAA KAVA * Prantsusmaa muusika * Lauljad * Pillid * Tantsud * Operett * Ballett * Videonäited * Pildid * Kasutatud materjal PRANTSUSMAA MUUSIKA Prantsuse rahvalaulud Ühehäälsed salmidest koosnevad soololaulud. Nende hulgas on ballaade, tantsulaule, tavandi, töö, kalendri kui ka religioosseid ja rituaalseid laule. Traditsioonide poolest erineb teistest piirkondadest Korsika saar, kus on levinud mitmehäälsed polüfoonilised laulud, mida esitab tavaliselt meestrio. Sansoon Prantsusekeelne ilmalik laul, mille termin võeti kasutusele juba 15. 16. sajandil. Enamasti on need armastuslaulud, mis võivad olla meloodilised ja sentimentaalsed kui ka kiiretempolised ja lõbusad. Kunstmuusika Kunstmuusika juured ulatuvad kristlike lauludeni. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas 12. 13. sajandil Norte Dame'i koolkonnas Pariisis oma õitsengu. Ühehäälse ilmaliku laulu edasikandjateks said Lõuna ja PõhjaPrants...
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
http://www.youtube.com/watch?v=Fyi4Ylxmq3M http://www.youtube.com/watch?v=g9gfVXxGK_c Andrea Bocelli „Ave Maria“ http://www.youtube.com/watch?v=XOcxhz6Msnk Itaalia päritolu on kuulsad heliloojad: Monteverdi, Donizetti, Rossini, Vivaldi ja Verdi Kuula: Vivaldi „Suvi“ http://www.youtube.com/watch?v=VC3qO2V1AXY Rahvalaulud: 1) hälli-, laste-, kalendritähtpäevalised, tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www.youtube.com/watch?v=xX4SzE_GDRE Rahvatantsudest: Tarantella – 6/8 t/m kiire tants http://www.youtube.com/watch?v=BMSHwIZX2cg Kuula: tarantella Respighi balletist „Võlulaegas“ http://www.youtube.com/watch
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks. • Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. • 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad mazurkarütmid • Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski, korraldama laulupidusid. Esimene laulupidu toimus 1884.a. Soome tuntuim helilooja Jean Sibelius. • 8. detsembril 1865 sündis armastatud soome helilooja Jean Sibelius. Soomes tähistatakse sellel päeval soome muusika päeva. • Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika
2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus poola helilooja ja pianist. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. 9. Chopini looming nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromptid 2 klaverikontserti 20 soololaulu 24 prelüüdi (,,Vihmapiiskade prelüüd") 27 etüüdi 10. Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. LUULEKOGUD 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1963 – ÄÄREMAIL
Veljo Tormis Keiu Lindeburg · Sündinud 7. augustil 1930 Kõrveaia kohas, Aru külas, Kuusalu lähedal Harjumaal. · Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahv...
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvas...
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
Ave Alavainu Elulugu · Sündis 4. oktoobril 1942. aastal Tartus · 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasut...
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
