Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja l...
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis.
konkreetne, vormistus rangelt reeglistatud! Publistlikud-uudis(lühike jut. Objektiivne tekst, milles antakse edasi värske teave ja mille keel on lihtne ja kõigile mõistetav) arvamus(subjektiivne, lugejat püütakse kaasa mõtlema panna) intervjuu(küsimus- vastus-vormis ajakirjandus zanr, kasut. Laialdaselt) reportaaz(jutustab vahetult siin ja praegu)Stiil-vabam, loogiline ja täpne sõnastus.kontrollitud info/faktid, üheselt arusaadav Lüürilised tekstid- luuletus, haiku, ballaad, sonett, ood, hümn Iseloom- keskenduvad emotsioonide edasiandmisel; kirjeldavas värsivormis; kirjutatud seotud kõnes; oluliseim tunnus RÜTM; kompositsioon puudub Draamatekstid-komöödia, tragöödia, draama Iseloom- Kirjutatud dialoogina, jutustavas vormis, esikohal tegevus, tegevus toimub olevikus. Klassikaline kompositsioon-ekspositsioon, sõlmitus,arendus, kulminatsioon,pööre,lõpplahendusIlukirj. Tekstide stiili iseloom.-tekst vaba
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
uuendas sonaaditsüklit klaverimuusika rikas nii sisult kui ka zanritelt LOONUD: eelistatud zanrid : kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss Reekviem tõi instrumentaalmuusikasse ballaadi loonud ka 2 klaverikontserti 4 skertsot 3 sonaati
· Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse süzee, lugu räägib kahe armastaja seiklusest · Nt: ,,Aucassin ja Nicolette"
Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
Lühikest novelli nimetatakse novelletiks. Valm Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad
KESKAEG JA RENESSANSS 1. Millal oli Euroopas keskaeg ? Keskaeg sai alguse Lääne-Rooma riigi lagunemisest V sajandil ja kestis renessanssi aluseni XI sajandini. 2. Keskaja üldiseloomustus Keskajal sai alguse uute rahvuste, kultuuride ja keelte teke. Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. ...
- novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin"
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ul...
Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine." J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu (Oleksin laululind, Õhtuõhud sõuavad sala ja Ööbik). Koorikantaat ,,Päikesele"
Chopin 1810-1849 Sündis Poolas, ema poolatar, isa prantslane. Kodumaalt lahkus peale 1830-1831 aastate ülestõusu mahasurumist. Oli sel ajal kontsertreisil(revolutsiooniline etüüd on tehtud selle eeskujul). Ei abiellunud kunagi. Hea pianist. Looming: esikohal klaverimuusika. Lemmikzanrid: prelüüd,nokturn, etüüd, ballaad, tantsurütmidega palad: mazurka, polonees, valss Peale lühiteoste on 2 klaverikontserti jt suurvorme. Nooruses ka mõned laulud nt: ,,Soov" Loomingus kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse ideed ja poola rahvamuusika. Prelüüd (tõlkes sissejuhatus) on tal eraldi teosena. Loob tsüklitena, kus igal on erinev helistik ,,24 prelüüdi klaverile" Programmiline muusika-programmiks nimetatakse helilooja poole oma teosele antud sisu seletust.
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle.
jõulisem lõpp. Pärast sõnu tõlkides ja seda laulu kuulates tulid mul pisarad silmi kuna see laul on väga kurva sisuga. 9. Te Quiero Puta! - Vaieldamatult albumi parim laul. Paljudes foorumites olen ma kuulnud et puhkpillid rikuvad laulu. Minu arust puhkpillid ongi need, mis laulu uuele tasandile viivad. Tore, et Rammstein julges katsetada uusi asju, sest nad said sellega edukalt hakkama. Lisaks veel pool teksti hispaania keeles, super! 10. Feuer & Wasser - Ballaad. Ilus küll, kuid aeglustab tempo plaadi lõpus ja see mulle eriti ei meeldi. Täpselt sama moodi nagu Reise Reise puhul, et album lõpetati ballaadidega. 11. Ein Lied - Ballaad, ning mitte enam metali sugemetega ballaad, vaid lihtsalt ballaad. Võibolla albumi alguses oleks olnud hea rahulikuga alustada ja siis järsult rajuga lõpetada. Album tervikuna on hea. Selliste erinevate lugude nagu Stirb nicht vor mir, Zerstören ja Te Quiero Puta
tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming. Kui aga eepiline tegevus saab valgustuse autori meeleolude ja mõtete ning tundmuste läbipõimumise kaudu, tekib lüro-eepika. Suurel osal eesti lüro-eepilisest luulest on ballaadi tunnused. See nõudlik luuleliik esineb müütiliste ja ajalooliste muistendite kõrval. Ballaad kui luuleteos jutustab elusündmustest nähtuna lüürilise isiksuse silmaga. Inglismaal anti nimetus ballaad rahvapärasele ja kergesti lauldavale laulule. Kangelaslaul on ka "Robin Hood". Õilis röövel ilmub tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv. Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb
Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. . Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule .Kasutanud palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu.Tormiste kodus la...
Keskaegne linnakirjandus François Villon 2. Villon pani toime mitmeid kuritegusid, mistõttu võime temast kohtuprotokollidest palju lugeda. Ta oli pidevalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse ning 1455. aastal haavas surmavalt üht preestrit. 1456. aastal varastas Villon 500 kuldeküüd ning põgenes Pariisist provintsi. Seejärel kirjutas ta „Väikese testamendi“, milles ta jättis mulje, et on lahkunud armuvalu tõttu. Villon osales d’Orleansi Charlesi poolt korraldatud luulevõistlusel ja võitis esikoha. Pärast järjekordset vangistust pani mees kirja „Suure testamendi“. Ta mõisteti poomissurma, kuid talle antakse armu ning saadetakse pagendusse. Villon ei kirjuta omast kogemusest, vaid võtab eeskuju enda eelkäijatest. Mees on eelkõige paroodiline luuletaja, kuid tema paroodia ei ole keskajale omane lõbus bufonaad, vaid normide halastamatu purustamine. 3.a) „Väike t...
märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide ...
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus". Mina tunnetan selles luuletuses veidi masendust, kuid ka uue alguse ja parema ootust. Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud
VELJO TORMIS 1930 Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakool...
sel inimesel on miljoneid või koguni miljardeid. Mõned miljardärid, aga lähevad täitsa segi peast ning ostavad asju kokku ja võtavad liisingusse nii kaua, kuni nad lõpuks pankrotti lähevad. Seega ei saaks kindlasti raha kohta öelda, et mida rohkem, seda uhkem. Aga muusika? Kas on nii, et mida rohkem anre ja stiile muusikas on, siis see on uhkem? Vahest on ja vahest ka mitte. Oletame, et paneme näiteks 5 erinevat muusikastiili kokku: barokk, ballaad, rokk, räpp ja heavy metal. Sellest tuleks üks täielik ''segasummasuvila''. Ma julgen kindlalt väita, et lihtsalt rokk on palju suurem kaunistus maailma muusikale, kui panna kõik need eelmainitud stiilid kokku. Siinkohal saangi kindlalt väita, et selline väide nagu ''mida rohkem, seda uhkem,'' ei pea kohe kindlasti paika. Vahest on tõesti nii, et mida rohkem keeli oskad, juukseid peas on, autosid on jne, on tõesti uhkem, kuid üldjuhul on see vastupidi. Selle ütluse ''mida rohkem,
Oscar Wilde 16. oktoober 1854 Dublin 30. november 1900 Pariis Oscar Wilde'i isa, William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Üksildane laps, kellel olid teistest lastest erinevad teadmised. Teda ei sallitud, kiusati koolis. Suur ego, tal oli alati vajadus olla tähelepanu keskpunktis. Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis, ülikoolihariduse sai Oxfordis Magdaleni kolledzis. Tal oli palju naisi ja ta suhtles ainult väga ilusate naistega. Wilde leidis, et inimeses peab kõik ilus olema. Abiellud ja sai ka 2 last. Hiljem armus Wilde Lord Alfred Douglasesse, kes teda julmalt ära kasu...
muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Ta tegi kindlaks Andromeeda udukogu ( meie Linnutee naabergalaktika) kauguse (450 000 parsekit [1 valgusaasta= 0,3 parsekit). See oli esimene Galaktikavälise objekti kauguse õige määramine. Ernst Öpik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina. 1936. aastal avaldati tema teosed Eleegiline ballaad, Kiri, Muistend I–II ja Nägemused I–II. Öpiku nime kannab ka üks väikeplaneet.
leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida. SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID · Kõige kuulsam on noore Schuberti loodud ballaad "Metshaldjas"Goethe tekstile. · Sisust: läbi pimeda metsa ratsutab isa, kellel kaasas haige ja palavikus laps, kes näeb viirastusi metshaldjast, kes kutsub teda oma (surnute)riiki. · Keerulisus: mitu tegelast 1. jutustaja erapooletu tegelane, alustab ja lõpetab loo. 2. haige laps dramaatiline tegelane, laulmismaneer on ärev, kaeblev. 3. metshaldjas intonatsioonilt rahulik ja meelitav. 4. isa kõnelähedane laulmine, rahulik ja rahustav
aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest
14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24.Nimeta poeemi peamised tunnused! Mitmeosaline, süzee 25.Mis on ood? Ülistav kiidulaul 26.Mis on pastoraal? Karjaseluuletus 27.Mis ülesanne on esimesel valmiosal? Esimeses esitakse sündmus 28.Mis ülesanne on teisel valmiosal? Teises osas esitatakse moraal ehk õpetus 29.Nimeta kuulsaim valmimeister maailma mastaabis, antiikajast ja kuulsaim eestlastest
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
Romantism sai alguse 19.sajandi teisel kümnendal. Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal . Eeskujuks võeti gooti stiil . Näiteks väljendus see arhitektuuris. Tähelepanu pöörati üksik isikule, näiteks kunstnikud , heliloojad. Olid vastandlikud tunded oli kord õnnetu armastus ja siis õnnelik armastus jne. Muusikas väljendub romantism astelises liikumises, kasutati terve pilli klaviatuuri. *Võeti kasutusele ühed ja samad motiivi. *Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja ol...
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
_ Mis on romaanis ,,Meie aja kangelane" romantismile iseloomulikku. Spliin, üksik salapärane, fatalist, Kaukaasia, looduskirjeldused, _ Missugune on romaani peategelane? 12. H. Heine _ Kes oli Heine rahvuselt Saksa juut _ Mida Heine kirjutas?"Reisipildid" ballade, proosat, luuletusi, luuletsükleid _ Nimeta Heine luulekogusid. ,,Laulude raamat" _ Mis on luuletaja lemmiksümbol? MERI (lained, torm) _ Miks peab Heine paguluses elama? Sest ta pooldas demokraatiat _ Millest kõneleb Heine ballaad ,,rahvinna Jutta" krahvinna on paadiga Reini jõel ja jões on sõdurite laibad, kelle ta hukata on lasknud, ja kes teda nüüd kummitavad ja ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" (Lorelei)? Lorelei on sireen, kes hukutab oma häälega jõel sõitva laevniku 13. A. Mickiewitz _ Mis maa luuletaja Mickiewitz oli? Poolekas, pidas end Leedukak _ Kust ta sai ainet loominguks? Kodukandi rahvapärimustest _ Miks on oluline teos ,,Ballaadid ja romansid"? Sest autor ironiseerib seal
Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947
Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" (autorid Kersti Kuusk ja Imre Sooäär) jäi Riiga- sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub
või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks.
Kirjanduse mõisted . Veeda india kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara Sanskriti keel - indoaaria keel , milles on kirjutatud enamik india kirjanusest Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid...
Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga. Põhjamaine publik on lõpuks üles köetud ja saalis valitseb kaos. Kontserti üritatakse lõpetada vähe levinud looga ,,Nüüd elage hästi minu sõbrad", mis on tegelikult Metsatöllu liikmete kõrvalprojekti Tsõdsõpujaleelo repertuaarist
LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" ...
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur-
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin Tekkinud žanrid: concerto grosso, prelüüd, fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat, ballett Helilo...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!''
"Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere) 1973 "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv) 13 1974 "Laulja" meeskoorile, orelile ja löökpillidele (Kristjan Jaak Peterson) "Pikse litaania" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep) "Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa) "Kaks eesti runolaulu" kahele mezzosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski) 1975
Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati Mikalai esituses Ballaad g-moll op 23 Kai Ratassepa esituses Hällilaul des-duur op 57 Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa esituses Fantasia f-moll op 49 Vaheaeg Toivo Nahkuri esituses Polonees-fantaasia As-duur op 61 Age Juurika esituses Impromptu Fis-duur op 36 Ralf Taala esituses Skertso b-moll op 31 Lembit Orgse esituses 3 masurkat C-duur op 24 nr 2
Nii möödund kõigest pilgul kinnisel, ta hetkeks peatub hoone künnisel, kus juudil tolmud rõivaid ripub varnas. „Siin pidasin kord oma pulmapeo …“ mees mõtleb vist ning äigab üle näo, kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas. Arvamus: Inimene, kes on kogu oma elu teinud tööd ja näinud vaeva on nüüd üksik. Teised hoiavad tast eemale ning ei tunnusta teda. Luuletus paneb mõtlema ning tekitab nukra tunde. Blasfeemiline ballaad Pastiche a la Villon Nikolai Triigile pühendet Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, su kitsas redel viipab otse taeva! Et kiita kõigile sind pillitorust, mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva. Puupakust porsunust sind voolind höövel, paraadiks võikaks valmistand sind peitel. Nüüd uniselt su konksus ripub röövel või metsakratt, kel karukriimud reitel.
Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Miljöö - teose aeg-ruum
Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik" IV loominguperiood raskemeelsed ja traagilised luuletused, mis põhinevad elusündmustel. Meeleolu on väsinud, kurb ja traagiline. Kõnekujundid: Isikustamine "vasemal surusid mäed" "paremal ahistas laine pais" "orjavits veristas käed" Metafoor "orjavits veristas käed"-orjus Epiteet "lahtine haav" "Agulis" Pärineb kolmandast loominguperioodist. Ballaad jutustab agulis elavatest inimestest ja nende kehvast elust. Aguli kirjeldus: vanad pruuni värvi majad. On kosta hõikeid lähedalasuvast tehasest. Tube üüritakse välja ja naised koristavad, aga tube puhtaks ei saagi, igas sopis on ise lehk. Mõndades tubades on sooritatud enesetapp, mõnedes elavad haiged või hullud. Lutikad. Värava juures on lapsed. Inimestel pole kusagil abi loota. Sõnum on, et agulielu on kehv, kuid ükskord saab see läbi. Keegi ei anna agulis elavatele
Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a.Berliinis, temast jäid maha naine ja kolm last. 1992. aastal maeti helilooja põrm kodumaa mulda, Kullamaale isa kõrvale. Käina alevikus, Rudorf Tobiase sünnikodus, asub nüüd helilooja muuseum, kus on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust. Teosed: ,,Joonase lähetamine", eesti sümfooniline muusika esiteos (avamäng ,,Julius Caesar"), Kalevipojast inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" ja ,,Kalevipoeg põrgu väravas", Kantaat ,,Johannes Damaskusest", Saksamaal valmisid ,,Capricco eesti rahvaviisi ,,"Vares vaga linnukene'' teemal" HUVITAVAID FAKTE: Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel. Rudolf Tobias mälestussammas asub Haapsalus
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
