Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
membraan. 36. Kes algatas bakterite fülogeneetilise uurimuse? (Carl Woese) 37. nimeta gram- ja gram+ baktereid. Peptidoglükaanvõrk on kas 1-3 kihiline (graamneg.) või 15-40 kihiline (graampos.). Peptidoglükaani sünteesi pärsivad beetalaktaamsed antibiootikumid (penitsilliinid, tsefalosporiinid). Seega mõjuvad need AB ainult aktiivselt kasvavale rakule. Peptidoglükaani hulk ja paigutus on eri tüüpi kestaga bakterites erinev. Grami järgi värvides eristuvad erineva rakukesta ehitustüübiga bakterid, g(+) ja g(-). Grami järgi värvumine sõltub põhiliselt rakukesta polüsahhariidkihi (peptidoglükaan või pseudopeptidoglükaan) paksusest. G(+) bakteril on paks mitmekihilinepeptidoglükaankest. Peptidoglükaaniga (muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped. (Mycobacterium, Corynebacterium). G(-) bakterite rakukesta ehitus Rakukest on mitmekihiline. Peptidoglükaanis on tetrapeptiidid seotud otse
Mida suurem on spetsialiseerumine, seda enam piirdub organismi elu kindla piirkonnaga, kus seda toiduobjekti leidub. Taimede ja loomade toitaine sisaldus kui toit. Tänu tselluloosist rakukestale sisaldavad taimed Lehekülg 13 rikkalikult kiudaineid. Seega on süsiniku suhe teistesse tähtsatesse elementidesse väga suur: taimedes 40:1; bakterites 8:1; seentes, udemesööjates, rohusööjates ja kiskjates 10:1. Erinevalt taimedest ei sisalda loomsed koed strukturaalseid süsivesikuid ega kiudu, kuid selle eest suures koguses rasva ja proteiini. Üleminekul tootjalt tarbijale toimub massiline süsiniku põletamine. Osadel liikidel on kujunenud võtted, kuidas omastada süsinikurikast toitu paremini. Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist
Kuna lipiidid on veeslahustamatud, siis tuleb need organismis lahustavaks muuta. September-detsember 2008. a. Lipiidid jagatakse liht- ja liitlipiidideks. Liitlipiidid on samas ka rasvad. liitlipiidid Glükolipiidid fosfolipidid Lipiidide omadusi määrab esiteks glütserooliga liitunud rasvhapete süsinikuahela pikkus. Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi
ensüümis, nimelt kinaasid. Kõige sagedamini kantakse ATP fosfaadirühm üle alkoholide fosfaadirühmadele, kusjuures vabaneb ADP. Aminohapete ja rasvhapete aktiveerimise korral kantakse üle adenosiinmomofosfaat, kusjuures vabaneb mõni pürosfaat. Nende omaduste tõttu arvatakse ka ATP koeensüümide hulka. IIIc FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine. Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites kulgev protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Kõrgemate taimede ja vetikate korral avaldub fotosüntees väliselt CO2 neelamises ja O2 eraldumises keskkonda. Kõrgemad taimed, vetikad kasutavad Co2 redutseerimiseks vajaliku vesiniku allikana vett. Vees sisalduv hapnik eraldub seejuures keskkonda. Jan van Helmont alustas fotosünteeri uurimist 17saj, möötes taime kasvades pinnase massi.
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus. Volutiini koguvad bakterid, pärmid, vetikad jne. Polüfosfaadid on ortofosfaadi lineaarsed polümeerid. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Polüfosfaadi moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkide järkjärgulisel liitmisel pürofosfaadile. Pärmides ja ka bakterites on näidatud, et lisaks P varuna võib volutiin osaleda ka fosforhappe jäägi doonorina substraatide (näiteks suhkrute) aktiveerimisel kinaasireaktsioonides. Polüfosfaadi arvel saab sünteesida ka ATPd. Selle kogujaid võimalik kasutada ka vee puhastamisel fosforist. Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1. Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil.
Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) lükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. FOTOSÜNTEESFotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks.Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel:6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist Fotosünteesi kiirus sõltub: valguse intensiivsuses
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastoot...
genoomi kindlatesse kohtadesse tekitades seega nn. ~1000 korda kombinatsioonivõimelisemad rakud kui on F+ See protsess on ühesuunalise iseloomuga-doonorilt retsipiendile. .F+ ja F vahel moodustub F-pili vahendusel konjukatsiooni kanal. Kanali teket kontrollib tegur F (inglise keelest fertility-sugulisus). Moodustunud kanali kaudu kandub osa DNA- st retsipiendi rakku ja integreerub selle genoomi. Konjugatsiooniprotsess on Gram-positiivsetes ja Gram-negatiivsetes bakterites pisut erinev. Doonori ja retsipiendi kontakti Gram-positiivsetel bakteritel ei vahenda nn. sex- pilid vaid fibrillide adhesiinid F-faktorita raku pinnal on retseptoriteks lipoteihhoiinhappe molekulid. Tervikliku genoomi ülekanne võtab rohkesti aega ja see toimub harva sest bakterid alluvad keskonnas toimuvale molekulide Browni liikumisele, mis põhjustab konjukatsioonikanali purunemist. Konjugatsiooni saab katkestada ka mehhaanilisel viisil, näiteks raputamisega.
8. Ribosoomide struktuur, eukrüootne ja prokarüootne ribosoom A, P ja E sait ribosoomil RIBOSOOMIDE FUNKTSIOON- viivad kõikides organismides läbi programmeeritud valgusünteesi kasutades aminoatsüül-tRNA'd (aa-tRNA) substraadina. Ribosomaalne RNA (rRNA) moodustab bakteriaalsetes 22 ribosoomides 66% massist ja eukarüootsetes ribosoomides 60% massist. Ribosoomid moodustavad bakterites 20-40% kuivmassist, eukarüootides tunduvalt väiksema osa Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. Peale kasvava peptiidahela kandmist ribosoomis peptidüül-tRNA'lt A- saidis asuvale aa-tRNA'le jääb P-saiti deatsüleeritud tRNA · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. Polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus. Volutiini koguvad bakterid, pärmid, vetikad jne. Polüfosfaadid on ortofosfaadi lineaarsed polümeerid. Jääkide vahel makroergiline fosfoanhüdriidside. Polüfosfaadi moodustumine toimub ATP-st pärineva fosforhappe jääkide järkjärgulisel liitmisel pürofosfaadile. Pärmides ja ka bakterites on näidatud, et lisaks P varuna võib volutiin osaleda ka fosforhappe jäägi doonorina substraatide (näiteks suhkrute) aktiveerimisel kinaasireaktsioonides. Polüfosfaadi arvel saab sünteesida ka ATPd. Selle kogujaid võimalik kasutada ka vee puhastamisel fosforist. Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1.Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil.
coli) Esimeseks oli B-hepatiidi vaktsiin, see ekspresseeriti pagaripärmis. · DNA VAKTSIINID - organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks võimeline replitseeruma inimese enda rakkudes, teise abil saab vaksineeritav organism ise toota ja modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaktsiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud. Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA
miRNAde suhe võib olla retsiprookne, ühe mRNA tase mõjutab teise mRNA taset ja aktiivsust. Seega RNA molekulid võivad suhelda teineteisega läbi miRNAde ja MRE elementide. Mida suurem ja jagatud MREde tase, seda suurem on suhtlemise tase ja koregulatsioon. RNA molekulide 3’UTR-id sisaldavad MREsid, mis võivad funktsioneerida in cis, et ise reguleerida RNA molekuli või in trans, et reguleerida miRNAde ja teiste RNAde taset. • • CRISPR-Cas süsteem bakterites • CRISPR-cas süsteem on bakteri immuunsüsteemi aluseks. See annab resistentsuse võõrastele geneetilistele elementidele nagu plasmiidid ja faagid ja annab omandatud immuunsuse. CRISPR-cas süsteem on eukarüootide RNAi analoog. Cas1 ja Cas2 tunnevad võõra DNA ära ja toimub protospeisseri lõikamine. Protospeisser ligeeritakse liiderjärjestusega külgnevale kordusele ja üheahelaline pikendamine parandab CRISPRi ja duplitseerib järjestust. crRNA protsessimine ja
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
indolisidiinid. Viimased võivad inimeseni jõuda neid taimi söönud loomade piima kaudu. · Vaatleme järgmisi alkaloidiklasse: 1. Pürrolisidiinalkaloidid 2. Solanum rühma alkaloidid 3. Ksantiinalkaloidid sinihappeglükosiidid · Tsüanogeenseid vähemürgiseid glükosiide, mille hüdrolüüsil vabaneb väga mürgist mõrumandli lõhnaga sinihapet HCN, leidub nii paljudes taimedes (üle 300 liigi), kui ka seentes, bakterites ja isegi loomades. Toidutaimedest ja ainetest kuuluvad siia näiteks maniokk e. kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili
Spiroeedid, kokid, kokobatsillid, virbiord, batsillid Gram pos- peptidoglükaani kiht paks , teihhoiinhape Gran neg- LPS,õhuke peptidoglükaan Fakultatiivsed patogeenid on näiteks bakterid, mis paljunevad väljaspool peremeesorganismi ning kahjustavad seda kui satuvad sinna juhuslikult. Obligatoorsed patogeenid – bakterid, mis saavad paljuneda ainult peremeesorganismis. Patogeensete ja mittepatogeensete bakterite geneetilised erinevused. Horisontaalne geeni ülekanne bakterites. Viruletsed geenid Geeni ülekanne,trasnformatsioon (transposoon), transduktsioon (bakteriofaag), konjugatsioon (plasmiid) Bakteri poolt toodetud toksiinide peremeesrakku jõudmise mehhanism. B alaühik tekitab toksiini reteptorile poori, millele kinnitub A alaühik king endosoomis transporditakse rakku. Malaariat tekitava parasiidi elutsükkel. Hallasääsk imeb verd ja sporosoiidid pääsevad verre, replitseeruvad maksas, vabanevad
coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae. DNA-vaksiinid organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: a) bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti, b) tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni), c) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks võimeline replitseeruma inimese enda rakkudes, teise abil saab vaksineeritav organism ise toota ja modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaksiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud ( kuigi on võimalik kaasata ka B- lümfotsüüte). Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või
Uhtlasi DNA ei ole pdrilikkuse kandjaks tagab see kogu plriliku info esinemise vihe- mitie Uksnes paristuumsetes malt kahes koopias. Nagu me eelnevait teada organismides Kuigi bakterites saime,'bn tiks DNA ahel teise "poordpilt". See rakutuum puudub, on neis iga- tuleneb komplementaarsusprintsiibist. Kui iiires uhes uks 16ngaskromosoom ahelas tekibki ebasoovitav muutus, siis teise A (vt ptk 3 9 ) Viirused pole kUll ahela nukleotiidne jzirjestus voib siiilida ning I
Siiski on näidatud, et ka erinevate proteaasi inhibiitorite söömine võib suurendada pankrease hüpertroofia ja vähi riski. Ensüümi molekuli seondumisel inhibiitoriga saab pankreas signaali ensüümi uute molekulide sünteesiks, mis võib viia pankrease koe hüpertroofiani . Tsüanogeenseid vähemürgiseid glükosiide, mille hüdrolüüsil vabaneb väga mürgist mõrumandli lõhnaga sinihapet HCN, leidub nii paljudes taimedes (üle 300 liigi), kui ka seentes, bakterites ja isegi loomades. Toidutaimedest ja ainetest kuuluvad siia näiteks maniokk e. kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas.
poolt. ) 26. Kus toimub tselluloosi süntees? Milline on tselluloosi süntaasi kompleksi struktuur? Mis määrab tselluloosi fibrillide asetuse rakuseinas? Toimub plasmamembraanis paiknevates nn. terminaalsetes ensüümkompleksides, mis katteseemnetaimedes moodustavad rosette. Tselluloosi süntaasi ei ole õnnestunud puhastada ja saada aktiivsel kujul. Sisaldavad neli kõrgelt konserveerunud järjestust nii puuvillas kui bakterites, mida loetakse UDPGlc siduvateks.(Tselluloosi puhul on substraadiks UDPGlc, millele liidatakse glükoos jäägid). tselluloosi süntaas kompleks 6 subühikust, iga subühik koosneb kuuest tselluloosi süntaasist Tselluloosi fibrillide asetus sõltub rakumembraani all asetsevate kortikaalsete mikrotorukeste asendist, see on paralleelne fibrillide asetusega. 27. Kus toimub rakus ristseoseliste glükaanide (hemitsellulooside) süntees Toimub Golgi kompleksis
o Orgaanilised ühendid o Nende kahe kombinatsioon Energiavahetus (energia-allikad) o Redoksreaktsioonid o Valgus o Teiste rakkude ATP varud Muutlikkus. Bakterirakkudes on suhteliselt vähe mutatsioone, kuid selle kompenseerib kaks eripära: o Kiire põlvkondade vaheldumine 24 o Mutatsioonid avalduvad ka tunnustena (valdav osa) Kõik elutegevusprotsessid kulgevad bakterites 10...100 korda kiiremini kui eukarüootsetes rakkudes. Bakterid on looduses laia levikuga: väiksed mõõtmed, kiire paljunemine, äärmuslike tingimuste talumine, erinevate süsinikuenergia-allikate kasutamine. Inimene ja bakterid Bakterhaigused Nakkusviisid samad, mis viirushaigustel. 1.) Nahk akne, pidalitõbi (leepra), siberi katk (nahavorm) 2.) Närvisüsteem botulism, teetanus, bakteriaalne meningiit 3
molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia (mitte elektronid!) liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub 19 valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Antennide koostisesse lisaks klorofüll a molekulidele kuulub juhtkudedega taimedes klorofüll b ja karotinoidid, bakterites karotinoidid. Et klorofüllide poolt neelatud valgus osaleb fotosünteesis, tõestab klorofülli neeldumisspektri ja fotosünteesi aktsioonispektri (fotosünteesi intensiivsuse sõltuvus valguse spektraalsest koostisest) kokkulangevus. 6.)Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad.: Elektronide liikumise teed veelt NADP-le mitmete vaheülekandjamolekulide vahendusel nimetatakse fotosünteetiliseks elektronide
b) valkude koostises. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, aminorühm(annab aluselisi omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused) ja vesinik. Aminohapete jaotus : 1) vees lahustuvad ja mittelahustuvad. 2) laenguga ja laenguta. 3) a) Põhiaminohapped - 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. b) Harvaesinevad AH-d - umbes 200 tk. esinevad vabal kujul. geneetiline kood puudub. Neid esineb Taimedes ja bakterites. 4) a) Asendamatud AH-d. Neid loomorganismid ise ei sünteesi ja kõik peab toiduga tulema. Inimesele on neid 8. b) Osaliselt asendamatud AH-d. Teatud kogus saadakse toiduga, teatud kogus sünteesitakse ise. Eriti tähtis on imikutele. inimesele 3 tk. c) Asendatavad AH-d. organismid sünteesivad neid ise. inimese jaoks 10. Organismid saab AH sünteesilt jagada kaheks : a) Organismid, kes sünteesiad kõik vajalikud AH-d ise(Taimed, osad seened). + sõlyumatus keskkonnast.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
