-praimerit on vaja selleks et sünteesitaval polünukleotiidahelal oleks vaba 3'OH ots kuhu DNS polümeraas saab liita nukleotiide.Praimeriks võib olla kas DNA või RNA.Praimeri sünteesib kas RNA polümeraas või primaas, DNA dupleksi avamine võib toimuda kas transkriptsiooni toimel või spetsiifiliste initsiaatorvalkude seondumise tulemusena.Kuna DNA dupleksi avamine on kergem A-T rikastes regioonides on ori regioonid alati A-T rikkad. 51)Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites.Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Bakteril E.Coli on leitud 5 DNA polümeraasi(I,II,III,IV,V) I ja II osalevad DNA vigade parandusel III on põhiline DNA replikatsiooni ensüüm IV ja V on seotud viaderohke DNA sünteesiga olukorras kus DNA polümeraasi III poolt läbiviidav replikatsioon on blokeerunud DNA kahjustuste tõttu.Neil puudub vigu korrigeeriv aktiivsus. 52)DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt.
Päikese tegevusel on suurem mõju Maa elustikule kui tavaliselt arvatakse ning vahel võib tema pikaajaline mõju jääda isegi märkamatuks, kuid tagasivaadetes ajaloole võib märgata nii mõndagi suursündmust, mille põhjus võib peituda just päikese aktiivsuse suurenemises või just selle vähenemises. Taimedele ja teistele autotroofsetele organismidele on päikeselt tulenev nähtav valgus oluline fotosünteesiprotsesside läbiviimiseks. Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine ehk glükoosi molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel (joonis 1). Fotosünteesi üheks oluliseuseks aspektiks looduses on seega orgaanilise aine süntees. Seega on fotosüntees taimede kasvamise ja heterotroofide toidubaasi ning elukoha leidmise ja ehitamise alus
vahetuse. 2. Plasmiid(id) - rõngaskromosoomi välised väikesed DNA molekulid, mille geenid määravad täielndavaid ainevahetuse võimalused koromosoomidele. + näide: plasmiidide vahendusel toimub kütteõlide lagundamine. näide: plasmiidid, mis määravad resitentsus antiboiitikumitele. On olemas supertapja bakter, millel on 3-4 põhiantibiootikumi rühma suhtes. 3. Gaasivakuoolid, peamiselt vee bakterites. Ülesandeks on neil tõsta ujuvust 4. Ribosoomid esinevad suhteliselt üksikult ja vabalt. Nende ülesandeks on valkude süntees ja teistsuguse ehitusega. 5. Membraani sopistised ehk mesosoomid suurendavad mebraani pinda(bakterites sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid). 6. Tsütoplasma on anorg.-i ja org.-i ühendeid sisaldav lahus bakterites. Ülesandeks on,
Aspartaadi aminotransferaasi abil viiakse aminorühm glutamiinilt oksaalatsetaadile ja tekib aspartaat ja alfa-ketoglutaraat. Alaniini aminotransferaas viib aminorühma glutamiinilt püruvaadile ja tekib alatiin ja alfa-ketaglutaraat. Kõik käib läbi PLP. 7. Glutamaadi perekonna aminohapete biosüntees. -ketoglutaraat on tsitraaditsükli vaheühend, mille kaudu on glutamaadi süntees seotud tsitraaditsükliga. 1. Glutamaadi süntaas peamine rada bakterites ja taimedes; puudub loomadel. 2. L-glutamaadi dehüdrogenaas (kõigis organismides) 3. -ketoglutaraadi transamineerimine 8. Püridoksaalfosfaat aminohapete biosünteesi reaktsioonides. Kofaktor transamineerimise reaktsioonis. Vit B6. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud -aminohapete metabolismiga. Vastav aminorühm moodustab katalüütilise tsükli käigus omakorda koensüümiga Schiffi aluse, mis stabiliseerib mitmesuguseid vaheolekuid. 9
sekundaarstruktuuri sisaldavatele mRNA-dele. Vajatakse helikaasi abi ja ribonukleaas kinnitub kehvemini, kui on sek struktuur, selliseid lagunatakse muidu aeglasemalt poly a annab toetsupinna. Polü(A) järjestusi sünteesivad polü(A) polümeraasid PAP I ja PAP II mRNA polüadenüleerimine on bakterirakus pidevalt toimuv protsess, mis aitab kaasa mRNA molekulide täielikule degradeerimisele. 9. Globaalne geeniregulatsioon bakterites ja selle uurimist võimaldavad meetodid. Erinevaid bioloogilisi protsesse koordineeritakse globaalse regulatsiooni kaudu. Globaalsele regulatsioonile alluvad kõik operonid. Operonid, mida kontrollib üks regulaatorvalk, moodustavad reguloni. Samasse reguloni kuuluvate operonide induktsioon võib üsna ulatuslikult varieeruda. Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse
omaste elunähtuste uurimisega. Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) - liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erituselundkond - elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Erosioon - mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. Etanoolkäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool. Etoloogia - loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Eugeenika - inglise teadlase Francis Galtoni (1822-1911) arendatud idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eukarüoot - organism (ka organismi tüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad.
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis......................................................
Mangaandioksiidi kasutatakse näiteks värvuseta klaasi tootmises ja keemilises analüüsis, kaaliumpermanganaati (KMnO4) oksüdeerijana ja antiseptikumina. Rodoniit on hästi poleeritav ning kasutatakse sageli vooderdamisel. (2, 3, 5, 6) 7. Biotoime Mangaan kuulub biometallide hulka. Täpsed analüüsid näitavad, et Mn-ühendeid laidub kõikides taim- ja loomorganismides, kuigi väga tühises koguses (tuhandik %-des); rohkem leidub teda peedilehtedes (0,03), sipelgates (0,05 %) ja mõnedes bakterites (kuni mõni %). Inimorganismis (0,0004%) on teda suuremal määral südames, maksas ja neerupealistes. (2) 7.1 Mangaani tähtsus: · osaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel, · mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd, · on paljude fermentide aktivaator, loetakse antioksüdandiks, · vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks, · katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist,
3 Üldbioloogia. 1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele kahjulik, maapirnis, päevalille seemned) 2 Struktuursed: (polüsahhariidid) a. Tselluloos (kõige levinud elusorganismides esinev biomass, koosneb klükoosist, molekulid on omavahel ühendatud teisiti, võib olla nii loomne kui taimne) b
lõigata välja. Osa on seotud kindlate RNA-dega (nt mõni surpressor tRNA). UGA koodoni kohal toimub konkureerimine (Sec-tRNA ja RF-2 vahel). Selenotsüsteiini lülitumiseks valkudesse on vaja 3 geeni: 1) kodeerib erilist tRNA-d 2) kodeerib ensüümi, mis selenotsüsteiini sünteesib 3) EF-Tu selenotsüsteiini spetsiifiline Sec lülitumine valku UGA koodonile (normaalsel juhul stoppkoodon, mõnikord kodeeritakse kui trüptofaani), sõltub bakterites 3-st geenist: tRNASec, SecS, EF-TuSec ja spetsiifilisest mRNA sekundaarstruktuurist (juuksenõelastruktuur). Eukarüootides on see selenotsüsteiini lülitumine keeruline, osaleb rohkem produkte, vajatakse lisafaktoreid. Päristuumsetel on lisaks veel mRNA-l SECIS järjestuse element, mis paikneb 3’UTR-s (mRNA 3’ mittetransleeritav piirkond) Peab osalema spetsiifiline valk. Nendes geenides, kus ta esineb, on teda mitmes korduses
Üks kromosoom üks DNA molekul. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasikromosoom. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA kordusjärjestused eukarüootses genoomis. 11. DNA replikatsioon. Nukleiinhapete sünteesist üldiselt: nukleiinhapete sünteesi suund; sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel. DNA replikatsioonikahvlite liikumine vastassuunas. DNA polümeraasid bakterites: E. coli DNA polümeraas I; replikatiivne DNA polümeraas III; DNA polümeraaside vigu korrigeeriv (proofreading) aktiivsus; vigaderohked DNA polümeraasid pol IV ja pol V bakterites. DNA replikatsiooni toimumine mõlemalt DNA ahelalt korraga: juhtiv ahel; mahajääv ahel; Okazaki fragmendid; praimosoom; replisoom. DNA replikatsiooni initsiatsioon oriC-lt bakteris E
klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). b. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 c. Milleks?
transporteri. Modifitseerivad transporterid on transporterid, mis substraadi transportimise ajal modifit-seerivad substraati. Näiteks E. coli glükoosi transportersüsteem PTS (inglise keeles phosphotrans-ferase system), mis fosforüülib glükoosi rakku transportimisel. Modifitseerivad transporterid koosnevad mitmest valgust. Näiteks PTS koosneb 5 valgust, millest 2 (EI, HPr) on mittespetsiifilised ja ülejäänud 3 (EIIA, EIIB, EIIC) spetsiifilised glükoosi transportimiseks. PTS on bakterites palju, ning nende abil transpordivad bakterid 27 rakku peale glükoosi veel mannoosi, fruktoosi ja tsellubioosi. Kõigil neil PTS tüüpi transportsüsteemidel on oluline fosforüülimine ning fosfor saadakse PEP-lt (fosfoenoolpüruvaat) ning valgud fosforüülivad üksteist jadamisi kuni fosfor jõuab membraanivalguni (EIIC), mis substraadi transportimise käigus fosforüülib substraadi
-bakterite olulisimaks rolliks on orgaanilise aine lagundamine -inimeses on sümbiootilisi baktereid (maos, soolestikus jne) ning teised bakterid põhjustavad haigusi -baktereid kasutatakse toiduainetööstuses, ravimitööstuses, biopuhastuses Bakteriraku ehitusest: 1. geeneetilise aine info: -bakteritel puudub rakutuum -bakteri DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi -piirkond bakteris, kus DNA rõngaskromosoom paikneb, nimetatakse nukleoidiks -lisaks võivad bakterites olla ka plasmiidid, mille omadusteks, ülesanneteks on: 1. liiguvad kergelt rakust rakku ning omastavad võõraineid kergesti 2. omavad enüümide tootmiseks vajalikke geene 2. ribosoomid, mis - ei ole kinnitunud tsütoplasma võrgustikku - paiknevad rõngaskromosoomi lähedal -valgusüntees (ja seega ka bakteri elutegevus) on väga kiire 3. tsütoplasma (sarnane eukarüootsele rakule 4. rakumembraan 5
mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud mitmes patogeenses organismis nagu Vibrio parahemolyticus, Helicobacter hepaticus ja veel mõndades. NiCoT-i perekond koosneb monomeersetest ühe komponendi premeaasidest millel on kaheksa transmembraanset heeliksid, mis on leitud paljudes bakterites nagu patogeen H. Pylori ning paljdes arhedes ja seentes. Osades toimib see ainult Ni+2 iooniga, aga osades toimub selektiivselt Ni2+ ja Co2+ vahel, eelistades ühte metalli. Mõned niklist-sõltuvad patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise keskkonnaga. Nikli toime valkudel, transkriptsiooni regulaatoridel ja metaboolsetel radadel Nikkel blokeerib kaltsiumi kanalid ja segab intratsellulaarset kaltsiumi homöostaasi. Selle
kaudu (näitena eIF2, eIF4E-BP kineerimine).Ferritiini ja transferriini retseptori süneesi regulatsioon. iIF4-BP seondub rakus eIF4E-le ning sel juhul pole rakus piisavalt eIF4E-d, et translatsioon saaks alata. Fosforüleerides eIF4-BP-d, vabaneb selle küljest eIF4E ning translatsiooni initsiatsioon saab jätkuda. Seega eIF4E-eIF4-BP kompleksi kineerimine aktiveerib translatsiooni. Translatsiooni initsiatsioon bakterites - bakteriaalsed initsiatsioonifaktorid ja intsiaator tRNA. IF1(blokeerib Asaidi, ja suunab itRNA kohe P-saitistimuleerib IF2 ja IF3 ), IF2(seondab suunab itRNA P-saiti, GTPaas, ja aitab 70S vormeerimist.), IF3(ei anna võimalust ribosoomi subühikute dissotsieerumiseks, suunab mRNA startkoodoni Psaiti, aitab koodon-antikoodon interaktsioonile). itRNA- 5 ´esimene nukleotiid ei paardu 73 nukleotiidiga, antikoodon sõlmus on kolm G:C järjestust, Met on N-formüülMet.
Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Eluslooduse domeenid: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on bakterites ja arhedes. Prokarüoot rakul on rakumembraani peal rakukest, mille peal omakorda võib olla kapsel. Kapsel aitab kleepuda pinnale ja kaitseb patogene fagotsütoosi eest. Rakule kinnituvad piilid ja viburid (võib olla ka mitu), mis on liikumisorganellideks. Rakus on palju ribosoome. Prokarüootne rakk on lihtsama ehitusega, kui eukarüootne: puudub tuumamembraan. Piirkonda, kus paikneb DNA nim nukleoidiks. Arhed on üks elu kolmest domeenist, nad on eeltuumsed (prokarüoodid)
kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid
kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles
isegi eralduda. DNA negatiivsel superspiralisatsioonil on palju bioloogilisi funktsioone seoses DNA replikatsiooniga, rekombinatsiooniga, geenide avaldumise regulatsiooniga. DNA superspiralisatsioonil osalevad ensüümid, mida nimetatakse topoisomeraasideks. Topoisomeraasid viivad DNA kaksikheeliksisse kas üksik- või kaksikahelalisi katkeid ning lõdvendavad või pingutavad kaksikheeliksit. Seejärel viiakse katkenud DNA ahelate otsad omavahel jälle kokku. Bakterites on leitud topoisomeraas II, mida nimetatakse DNA güraasiks. See ensüüm tekitab DNA negatiivset superspiralisatsiooni ja vähendab positiivset superspiralisatsiooni. Topoisomeraas I on vastupidise toimega ja vähendab negatiivset superspiralisatsiooni. Negatiivne superspiralisatsioon on oluline bakterikromosoomi kompaktsemaks muutmisel. Keskmiselt on bakterikromosoomis iga kaksikheeliksi 40 täispöörde kohta üks negatiivne superspiraal. Eukarüootsete kromosoomide struktuur
aluse väljaselgitamisest, mis kuivaga näivad täiesti surnutena, kuid vihma käes ärkavad uuesti ellu. Nende komponentide lülitamine põllukultuuride genoomi aitab vältida saagi täielikku kadu põua tingimustes. Mõni aeg tagasi ilmus PNAS-is töö stressitaluva riisi kohta. Riisitaime genoomi on lülitatud bakteriaalsed geenid, mis vastutavad spetsiaalse suhkru trehaloosi sünteesi eest. Trehaloos on disahhariid, mida toodetakse bakterites ja seentes, ka kõrgemates seentes, samuti paljudes selgrootutes, eriti putukates. Taimedes on seda vähe, välja arvatud spetsiifilised kõrbetaimed. See suhkur kaitseb taimeraku erinevaid komponente (tal on eriline vee absorbeerimise võime) ning taimed suudavad kasvada kuivas soolases pinnases. Praegu jätkatakse samalaadset tööd stressitaluva maisi ja nisu (hirsi, soja, suhkrupeedi) loomiseks. Teine suund on taimede soolataluvuse tõstmine. Soolase pinnase probleem esineb paljudes
molekulide poolt ümb er m u u n d atak s e , nii et ta nend elt nähtava valgu s e n a tagasi pe e g el d atak s e . Kui näiteks aktiiniat Anemonia sulcata pimedas kiiritatakse, helendavad püüniskombitsad punaka valgusega, mis kohe kaob, kui UV kiirgus katkestatakse. Kuna spektri UV osa neelatakse vee pinnakihis, siis ei oma fluorestsentsi nähtus bioloogilist tähtsust. Fotosüntees Fotosüntees on roheliste s taime d e s ja fotosünte e sivat e s bakterites kulgev prots e s s , mille käigu s valgu s e n e r gia muu d etak s e orgaaniliste ühen dite ke e milis e k s en er giak s. Vetikate ja kõrg e m at e taime d e puhul avaldub fotosünte e s väliselt CO2 neela mi s e s ja O2 eraldu mis e s keskkon d a. Väliske skk on n a st neelatud en er gia kasutataks e orgaaniliste ain ete sünte e sik s. CO2 reduts e e ri mis e k s vajaliku vesiniku (elektronide ) allikana kasutataks e vett.
Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. revertaas. Ka see on ensüüm, mis sünteesib ühe ahelalise ahela järgi. kahe ahelalise DNA koopia.
keemilised elemendid.3Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 21.Plasmiidid Plasmiidid - on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: fertiilsus, mille all mõistetakse bakteri võimet konjugeeruda; toksiinide produktsioon; pilide (nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste
funktsioone: 1) toitumine ja hingamine; 2) paljunemine; 3) olema eksistente võimeline ellu jääma ka rasketes tingimustes. Bakterid koosnevad veel ka eostest. Genoom rakus sisalduv pärilikkuainet kandev materjal, aluseks prokarüootse ja eukarüootse raku liigitamisel. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust rõngjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakteri rakule lisa informatsiooni. Suurendavad bakteri ellujäämisvõimalusi erinevates tingimustes. On olemas spetsiaalsed resistentsed bakterid. Tsütoplasma bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja ilma plasmamembraanita. Tsütoplasmal puuduvad kloroplastid ja golgi kompleks. Tähtsamad organellid on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel ensüüme, aniinhappeid, suhkruid ja vitamiine
funktsioone: 1) toitumine ja hingamine; 2) paljunemine; 3) olema eksistente võimeline ellu jääma ka rasketes tingimustes. Bakterid koosnevad veel ka eostest. Genoom rakus sisalduv pärilikkuainet kandev materjal, aluseks prokarüootse ja eukarüootse raku liigitamisel. Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust rõngjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakteri rakule lisa informatsiooni. Suurendavad bakteri ellujäämisvõimalusi erinevates tingimustes. On olemas spetsiaalsed resistentsed bakterid. Tsütoplasma bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja ilma plasmamembraanita. Tsütoplasmal puuduvad kloroplastid ja golgi kompleks. Tähtsamad organellid on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel ensüüme, aniinhappeid, suhkruid ja vitamiine
34. Mis on transposoom (transposome)? Rõngasstruktuur (Transposoon + transposaas). Transposaasid tekitavad silmuse ja lõikavad transposoomi välja 35. Kuidas saab konservatiivset kohaspetsiifilist rekombinatsioonis toimivat bakteriaalset ensüümi kasutada koespetsiifiliselt geenide väljalülitamiseks hiires? Lõikesaitide ees kasutatakse koespetsiifilist promootorit (rekombinaas ainult selles koes), mis on seotud konservatiivse kohaspetsiifilise rekombinatsiooni ensüümiga bakterites. Huvipakkuvas koes seega toodetakse ensüümi Cre rekombinaas, mis lõikab kohaspetsiifilistelt saitidelt ja nii saame geeni eemaldada. Kui rekombinaasi ekspresseeritakse ainult maksas, kustutatakse huvipakkuv geen ainult seal. Teistes kudedes aga geeni ei lõigata välja, kuna rekombinatsioonigeenile eelneb koespetsiifiline promootor. 5. RNA ja transkriptsioon DNA transkriptsiooni tulemusena tekib üheahelaline RNA molekul, mis on komplementaare DNA kaksikahela ühe ahelaga 36
need elus kus on tertatsükliini resistentsus. Aga need ei ole meie bakterid. Mis juhtuks, kui unustaksime lisada X-gali? Kas viga oleks saanud parandada? Milleks X-gali on vaja? 11 Kui me ei oleks X-gali lisanud, siis ei oleks tekkinud sini-valget värvuseid. Me ei oleks saanud kuidagi enda bakterikoloonaid eristada. Viga saaks parandada hõõrudes X-galiga tassi. Praktiline töö nr. 7: Minipreparatsioon aluselise lüüsi meetodil Eesmärk: Bakterites paljundatud plasmiidi välja puhastamine Materjalid: 1,5 ml LB vedelsööde Kasvatame baktereid vedelsöötmes, et neid aereerida. Sisaldab ka antibiootikumi. Valge bakterikoloonia 200 µl Lahus E1 Hoiab rakke elus. 200 µl Lahus E2 Muudab lahuse aluseliseks
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
või ainult ühesugustest õielehtedest (lihtne õiekate). Võivad olla rohelised või muud värvi. Vahel on õielehed omavahel kokku kasvanud, nii et õis meenutab putke või kellukat. (õp) Tupplehed+kroonlehed=õiekate. Kui tupp- ja kroonlehed pole välimuse järgi eristatavad (on ühesugused või puudub üks neist, nii et teine täidab mõlema ülesannet), on õiekate lihtne. Fotosüntees (gümn õpik) klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. (viki) Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks
DNA negatiivsel superspiralisatsioonil on palju bioloogilisi funktsioone seoses DNA replikatsiooniga, rekombinatsiooniga, geenide avaldumise regulatsiooniga. DNA superspiralisatsioonil osalevad ensüümid, mida nimetatakse topoisomeraasideks. Topoisomeraasid viivad DNA kaksikheeliksisse kas üksik- või kaksikahelalisi katkeid ning lõdvendavad või pingutavad kaksikheeliksit. Seejärel viiakse katkenud DNA ahelate otsad omavahel jälle kokku. Bakterites on leitud topoisomeraas II, mida nimetatakse DNA güraasiks. See ensüüm tekitab DNA negatiivset superspiralisatsiooni ja vähendab positiivset superspiralisatsiooni. Topoisomeraas I on vastupidise toimega ja vähendab negatiivset superspiralisatsiooni. Negatiivne superspiralisatsioon on oluline bakterikromosoomi kompaktsemaks muutmisel. Keskmiselt on
valitakse välja märklaud antigeenide suhtes, seondunud faagid elueeritakse (keemias kasutatav protseduur, mille korral rakendatakse täidiskolonnis toimuvaid sorptsiooni ja desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja absorptsioonikolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) või kolonni täidise regenereerimine), paljundatakse bakterites ja korratakse 2-4 korda, kuni saadakse ainult antigeeniga seonduvad faagid. 68. Mis on optimeeritud efektorfunktsioonidega terapeutilised antikehad? Antikehad, mille Fc regiooni on modifitseeritud lisaks seondumisomadustele, suurendab või vähendab efektorfunktsioone nt fagotsütoosi, ADCC (antibody-dependent cellular cytotoxicity), CDC (complement-dependent cytotoxicity), peamised muutused on Fc regiooni glükosüülimine või aminohapete asendusmutatsioonid. Nimetatakse ka
või elektrokeemilisel teel. Võrreldes viiruslike vektoritega on mitteviiruslikud vektorid odavamad, neid on lihtsam toota ja need on vähem patogeensed. Lisaks võimaldavad mitteviiruslikud vektorid transportida suuremat kogust pärislikkusainet. Mitteviiruslike vektorite populaarsust pärsib nende väiksem efektiivsus võrreldes viirusvektoritega CRISPR/Cas9 süsteemi bioloogiline funktsioon bakterites. On prokarüootide DNA-s esinevad lühikesed kordusjärjestused. CRISPR järjestustes asuvate viirustelt või plasmiididelt omandatud lõikude pealt transkribeeritakse sissetungiva võõr-DNA-ga komplementaarsed RNAlõigud, mille vahendusel prokarüoodi immuunsüsteem tunneb ära võõr-DNA ning lagundab selle. CRISPR järjestused mängivad olulist rolli bakterite kaitsesüsteemis ning annab aluse genoomi editeerimise tehnoloogiale CRISPR-Cas9 süsteem, mida kasutades on
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
replikatsioonikompleksi (pre-RC). Selleks, et origin funktsionaalseks muutuks, on vaja, et sinna seonduks MCM kompleks. MCM on replikatiivne DNA helikaas, MCMi toomine origin'ile = replication licensing. Pärast veel mitmete valkude seondumist selle kompleksiga lisandub DNA polümeraas -primaasi kompleks, MCM kompleks fosforüleeritakse ja algab DNA süntees, mille käivitumisel osa valke lahkub kompleksist. TRANSKRIPTSIOON. 1. Geenide ekspressiooni regulatsioon bakterites. Bakteriaalse geeni struktuur. Ei sisalda introneid. Bakteriaalse RNA polümeraasi struktuur. Oligomeerne valk, mis koosneb , , ' ja subühikust. Bakteriaalse promootori elemendid. -35 regioon, subühik seotakse siin ja Pribnow box -10 juures, siin lahkevad DNA biheeliksi ahelad. Defineeri prokarüootne operon. Geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni
Kuid raku jagunemisel plasmiidi ei paljundata. Väga paljude eukarüüotsete geenide puhul, pärast seda, kui selle geeni pealt on valmis sünteesitud RNA, siis RNA ei ole mitte koheselt ,,küps", et teda oleks võimalik koheselt ribosoomides transleerida. Enne seda tuleb RNA'st mingisugused jupid, lõigud välja lõigata (splaising?). Sellisel juhul muutub DNA kloonimine sisuliselt võimatuks, sest bakterites sellist väljalõikamise mehhanismi ei ole. Mida teha? Retroviirused sünteesivad ensüümi pöördtranskriptaas kasutab matriitsina RNA'd ja sünteesib sellele vastava DNA koopia. Seda retroviiruste ensüümi saab ära kasutada. Kui tahame kloonida rekombinantse valgu tootmiseks bakteris mingit sellist eukarüootset geeni, mida tavapäraselt splice'takse, siis ei alusta kloonimist sellest, et isoleerime geeni ja integreerime
+ aktiveerib. Püruvaadi dehüdrogenaasi regulatsioon ATP, NADH, atsetüül-CoA inhibeerivad, NAD , CoA aktiveerivad. Lehekülg 6. Glüoksülaadi eKrebs-Kornbergi tsükkel TCA tsükli variant taimedes ja bakterites, mis võimaldab sünteesida 4C- dikarboksüülhappeid ja suhkruid atsetaadist. Atsetaadil, kui ainsal C allikal baseeruv kasv süsivesikute ja teiste vaheühendite süntees atsetaadist (mis ei ole võimalik (TCAs). Glüoksülaadi tsüklis jäetakse CO2 vabanemisega TCA tsükli etapid vahele. Glüoksülaadi tsükkel aitab taimedel kasvada pimedas. Toimib ka idanevates seemnetes, kus fotosüntees ei ole piisav.
Selline vektor sisaldab vajalikke järjestusi valgu ekspressiooniks rakkudes, aga ka bakteris paljundamist võimaldavaid elemente, kuid millesse kloneerimine otse PCR-ist oleks liiga tülikas. Seega restrikteeritakse esialgsest bakteriaalsest vektorist soovitud järjestus uuesti välja ja ligeeritakse samade restriktaasidega lõigatud ekspressioonivektori MCS-i. Uut konstrukti paljundatakse jällegi algul bakterites ja puhastatakse välja suurem kogus DNA-d. 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 82. 83. RAKUBIOLOOGIA PRAKTIKUM 84
sekundaarstruktuur ei ole täielik, spetsiifiliselt kokku keerdub ja põimub kerajaks või ellipsoidiliseks moodustikseks. Enamik protoplasma valke ja ensüümib on globulaatsed. Kvarternaarstruktuur Mitme ruumiliselt korrastatud peptiidahela seostatud ühes molekulis. IIb FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine. Fotosüntees rohelistes taimedes ja fotosünteesivats bakterites kulgev protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees avastati 18. saj õhutoitumisteooria. 2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus. Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabillsuse tagamisel. Hapnik ilmus Maa atmosfääri ligikaudu 3 mldr a tagasi tänu vee
ainevahetuse regulatsioonis (rasvlahustuvad) 18. Ribosoom on rakuorganell, mille ülesandeks on valkude süntees. Ribosoomid koosnevad 1/3 osas valkudest ja 2/3 rRNA-st, mis toimib toesena. Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike. Kõik ribosoomid koosnevad suurtest ja väikestest subühikutest 19. nitraadi assimileerimine kaheastmeline protsess, mille käigus nitraat taandatakse ammooniumiks. Toimub rohelistes taimedes, seentes ja bakterites. Moodustab üle 99% anorgaanilise lämmastiku omastamisest biosfääris . LOENG 24, SLAID 4!! NO3- ------ NO2 ----- NH4+ toimub aeroobses keskkonnas Orgaaniline N Atmosfäärset lämmastikku ehk N2 omastavad vaid mõned prokarüoodid, nad taandavad nitrogenaasi abil N2 ---NH4+ ks Loomad saavad lämmastikku aminohapetest nt glutamaadist
intronite päritolu: SP intronid n.ö. tavalised eukarüootsed intronid. Splaisosoomid on valkude ja RNA kompleksid, pärinevad grupp II intronitest. SP intronitel kindel, tihti konserveerunud struktuur. Võivad vahendada eksonite vahetust, kuna aktsepteerivad mobiilsete elementide insertsioone. Mõnikord väga pikad (>1Mb). Tekkinud koos eukarüootsuse tekkega, Grupp I ja II intronid esineb keeruline sekundaarstruktuur. On isesplaisuvad. Esinevad nii bakterites kui eukarüootides, esmajoones tRNA ja rRNA geenides. Võivad käituda mobiilsete elementidena. Grupp I ja II erinevad splaisingusignaalide poolest. Grupp II omab RT aktiivsust, grupp I vajab splaisinguks vaba guaniini, Arhebakterite intronid esinevad tRNA ja rRNA geenides. Konserveerunud struktuur ning self-splaising puuduvad. Esinevad valgulised splaisingufaktorid, puuduvad trans-toimivad RNA molekulid. Intronite
Siia kuuluvad paljud ioonpumbad, mis vastutavad Na+, H+ ja Ca2+ gradiendi eest. ● F-type pumps - siia kuulub mitokondri membraanidel asuv ATP sünteaas, mis kasutab H+ gradienti ATP sünteesiks ● ABC transporterid - nimetus tuleneb sellest, et nende struktuur sisaldab kahte ATP binding cassettes. Kõige suurem grupp. Transpordivad ka väikseid molekule. 3. Valgus-käitatud pumbad - kasutavad valgusenergiat, esinevad vaid taimedes, bakterites. 93.Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande põhimõte. Kanalivalgud - teine liik transportvalke ehk poorid. Moodustavad läbi bilipiidkihi poorid. Ühe olulisema grupi kanalivalkude hulgas moodustavad nn ioonkanalid ● on kümneid tuhandeid kordi suurema läbilaskvusega kui transporterid ● on selektiivsed ühte tüüpi ioonidele ● on suletavad ● reeglina avanevad vastuseks spetsiifilisele signaalile
jagunemine on soodsates tingimustes hästi kiire (20-30 min). Bakterite paljunemiseks on vaja: a. Kättesaadav vesi b. Toitained c. Optimaalne temperatuur ja VH3 d. Jääkainete vähesus (oluline) nt piimhappebakterid ei saa piimast kogu suhkrut ära kasutada, kuna surevad ise oma toodetud jääkainete kätte ära e. Valgus (fotosünteesivatel bakterites 2. Sporulatsioon ehk spooride tekitamine omane vaid osadele bakteritele. Ühest bakterist tekib üks spoor. Spooride abil bakterid ei paljune, spooride abil toimub levik ja ebasoodsate tingimuste üleelamine. Spoore iseloomustavad paksud kestad, vähe vett, aeglustatud/pidurdatud ainevahetus -> erakordne vastupidavus. Spoore saab hävitada vaid steriilimisega (pastöörimine spoore ei hävita). 3. Suhe hapnikusse
27. Miks kapsli preparaati ei fikseerita? Tal on kõrge veesisaldus, kuna termiline fikseerimine kuivatab kapsli enda. Samas võib raku kuivamisel moodustuda pseudokapsel. 28. Milline on vasevitrioli funktsioon kapsli värvimisel? Aluselise värvina värvib raku, kuid kapslisse püsima ei jää. 29. Miks ei värvu kapsel? Tal on kõrge veesisaldus ja seetõttu on ta mitteioonne ja ei värvu 30. Milline on endospooride ülesanne bakterites? Rakud hakkavad sporuleeruma, kui keskkonnatingimused on muutunud sedavõrd kehvaks. Aitab üle elada raskeid aegu. On metaboolselt mitteaktiivne ja puhkav bakterirakk. Tavaliselt moodustub 1 endospoor. 31. Kuidas endospoore rakus kindlaks teha? Eelnevalt tuleb rakud sporulatsiooni viia. R2A agarile teha väljakülv. R2A agari Mg ioonid kutsuvad esile sporulatsiooni. Seejärel teha preparaat. Malahhiitrohelisega värvitakse ja uuritakse preparaati. Lisaks täiendvärvimine safraniiniga
2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. Püruvaadi aktiveerimine ja tsitraaditsükkel. Tsitraaditsükkel – glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. 20 H aatomid, 10 NADH2 molekuli. Glüoksülaaditsükkel. See on nagu tsitraaditsükkel taimedes ja bakterites, võimaldab sünteesida vajalikke ühendeid. Eraldub CO2. Glüoksülaaditsükkel aitab taimedel pimedas kasvada ning aitab seemnetel idaneda. Taimedes toimub glüoksülaaditsükkel spetsiaalsetes organellides – glüoksüsoomides ning vajalikud ensüümid laenatakse mitokondritest. Pentoosfosfaaditsükkel. Pentoosfosfaaditsükkel (PFT) toimub tsütoplasmas. See on aeroobse oksüdatsiooni rada ja ta toodab pentoosfosfaate ning NADPH-d.
Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks (kasvuks) ja jagunemiseks peab ta olema turgori all. Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Rakusisene osmootne rõhk G(-) bakterites on 3-6 at, G(+) bakterites veelgi kõrgem. Et rakk peaks vastu nii kõrgele rakusisesele rõhule, on tal rakukestas tugikiht- peptidoglükaan. Mükoplasmad elavad reeglina keskkonnas, kus osmootne rõhk on ca sama, mis raku sees (inimese ja loomade koed). Ainult seal saavad nad ilma rakukestata hakkama. Mullalahuses on osmootne rõhk 0.5-5 at, sooldunud mullas, keedises ja mees võib aga ulatuda 100 at-ni. Osmootse rõhu tõstmist saab kasutada hoidiste tegemisel: soolamine, suhkruga hoidised.
puriinnukleotiidide, aminohapete sünteesis. Tsitraaditsüklit saab reguleerida tsitraadi sünteesi abil ning erinevate ensüümide aktiivsuse muutmisega, milliseid tsitraaditsüklis kasutatakse. Glükolüüsist tsitraaditsükli lõpuni toimuvate reaktsioonide koondvõrrand: Glükolüüs + 2 H2O + 10 NAD+ + 2 [FAD] + 4 ADP + 4 P 6 CO2 + 10 NADH + 10 H+ + 2 [FADH2] + 4 ATP Glüoksülaaditsükkel Tsitraaditsükli variant taimedes ja bakterites, mis võimaldab sünteesida vajalikke ühendeid atsetaadist. Glüoksülaaditsüklis jäetakse vahele need tsitraaditsükli reaktsioonid, mille käigus eraldub CO 2, sest selle eraldamine raiskaks väärtuslikku süsinikku. Glüoksülaaditsükkel aitab taimedel pimedas kasvada ning aitab seemnetel idaneda. Taimedes toimub glüoksülaaditsükkel spetsiaalsetes organellides glüoksüsoomides ning vajalikud ensüümid laenatakse mitokondritest.
NB! Geneetiline materjal peab olema stabiilne! · RNA - on vastupidav lahjades hapetes - hüdrolüüsub lahjas leelises · DNA - on vastupidav leeliste suhtes - lahjades hapetes depurineerub, st puriinnukleotiidides ,N-glükosiidside hüdrolüüsub Eksonukleaasid hüdrolüüsivad otsmisi (terminaalseid) fosfodiestersidemeid; Endonukleaasid hüdrolüüsivad ahelasiseseid fosfodiestersidemeid. Restriktaasid Spetsiifilised endonukleaasid, esinevad bakterites vajalikud neile kaitseks võõra DNA sissetungi vastu II ja III tüüpi restriktaasid lõikavad DNA mõlema ahela teatavaid fosfodiestersidemeid Võivad potentsiaalse lõikamispunkti (saidi) juures ära tunda 4...6 ("six- cutter") või rohkem aluseid Leiavad laialdast kasutamist geenitehnoloogias DNA SEKUNDAARSTRUKTUUR Kaksikspiraal, mida fikseerivad vesiniksidemed komplementaarsete lämmastikaluste vahel. DNA TERTSIAARSTRUKTUUR e superspiraalid
Reaktsioone, mis on seatud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud.
Bakteriraku seina sünteesi pärssimine (I) § Kõik ß-laktaami tüüpi AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid, monobktaamid, karbapeneemid), vankomütsiin, fosfomütsiin. § ß-laktaamid pärsivad transpeptidatsiooni reaktsioone mis tagavad polümeerse peptidoglükaani (PG) tekke. § Vastavad transpeptidaasid ongi penicilln binding protein's (PBP) - retseptorid, millega seostuvad ß-laktaamid. § Uus PG moodustub vaid kasvavates bakterites, seega toimivad ß-lakataamid vaid paljunevatesse bakteritesse. § Vankomütsiin moodustab PG prekursoriga inaktiivse kompleksi. Tsütoplasma mebraani funktsiooni pärssimine (II) § Polümüksiin B toimib bakterite ja amfoteritsiin B ning imidasoolid seente membraanile. § Polümüksiin ja seente vastased preparaadid põhjustavad membraani muutusi, mille tulemusena nukleiinhapped, katioonid jt. liiguvad rakust välja, vesi sisse > raku hukkumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
