mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele tsüklile üle). Viirused on redutseeritud organismid. Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse
plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b-
Tegelt on moodustunud paljukihilistest mikroobide ladestistest. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3,5-3,8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Üks kaasaegne mikroobne matt Yellowstone'i rahvuspargist. Ülemise rohelise kihi moodustavad tsüanobakterid. Oranzikad kihid on rohelised mitte-S- bakterid. 8. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid 2 miljardit aastat tagasi hapniku hulk atmosfääris tõusis hapnikku tekitasid veest tsüanobakterid. Tänu hapniku hulga tõusule atmosfääris hakkab raud kivimites oksüdeeruma. Nendes settekivimites vaheldusid rauarikkad kihid ränirikaste kihtidega. Seetõttu muutusid raua osküdeerudes triibulisteks. Punased kivimid Triibuline raud (vöödilised setted)
Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel
paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter haigusedetanooli tootmineravimite tootmiseksreovete puhastamiseksBakterirakk:tuuma pole.pärilikuse ainemitokondreid poleLoomarakk:tuum esinebpärilikuse ainemitokondrid olemas-varustavad rakku energiagaTaime-ja loomaraku erinevus:rakukestkloroplastid(taimerakk)vakuool(taime rakk)Rakutuum-juhib raku elu tegevusttsütoplasma-toimub raku elu tegevus
· puhastavad seedetrakti · tasakaalustavad suhkrusisaldust (Kombu) · vitamiin B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks Bakterite tähtsus Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda
Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1 - 25 mikromeetrit. Kui bakterid satuvad halbadesse tingimustesse - kasutab ta spoore. Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid.
Seened: ei fotosünteesi B)Bakterid: eeltuumsed Protistid: päristuumsed C)Loomad: heterotroofid Taimed: autotroofid D)Bakterid: üldjuhul ainult 1 rakk Loomad: palju rakke RIIKIDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED 1.Arhebakterid: eeltuumne, meenutavad ehituselt ja talitluselt rohkem tuumaga rakke, on suutelised elama väga äärmuslikes tingimustes. 2.Bakterid: eeltuumne, mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena. 3.Protistid: päristuumne, ei ole bakterid, taimed, seened ega ka loomad. Nende hulka kuuluvad auto(sünteesib endale ise eluks vajalikke sünteese)-ja heterotroofid (toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest. 4.Taimed: autotroofid, paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel, rakukestad koosnevad tselluloosist. 4.Seened: rakukestad koosnevad kitiinist, heterotroofsed, rakkudes puuduvad kloroplastid. 5.Loomad: heterotroofid, puudub taimedele omane rakukest, loomarakud moodustavad kudesid.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6
Probleemi püstitamine Inimesed on üpris mugavad olevused. Mugavus toob kaasa endaga asjade ja toidu lauale jätmise, mõne pleki pesemata jätmise köögis jne. Paljud jätavad käed enne söömist, peale tualettruumi külastamist ja mõne muu musta tööga tegelemist pesemata. Küllap peaksin praegu seda uurimistöödki kirjutades mõtlema käte pesemise peale, sest ei või teada, mis mikroorganismidega need kaetud on. Ühesõnaga, mustus esineb kõikjal ning seal nendega mestis ka bakterid, seega potentsiaalne ründeoht selle rühmituse poolt on pidevalt kõrge. Uurin oma kodus, millise toa ukselingil on kõige rohkem baktereid, kuna ukselingid on pidevalt kasutuses terve pere poolt. 3 Taustinfo Bakterid on suur prokarüootsete mikroorganismide domeen. Bakterid on üldiselt mõne mikromeetri pikkused, neil on suur varieeruvus kujudest/vormidest; kera-, varda- ja spiraalikujulised
Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. 5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1
Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Autotroof-organism,mis sünteesib eluteg. vajalikud orgaanilised ühend. väliskesk. saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutab selleks valgusenerg.või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof-organism,kes saavad oma elu tegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Metabolism-kõik organismis asetleidvad sünteesi-jalagudamisprotsesse, mis tagavad selle organismi aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Dissimilatsioon- nim.kõiki organismis toimuvaid ainete lagundamisprotsesse.Assimilatsioon-nim.kõiki organismis toimuvaid biosünteesiprotsesse ATP-universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõige rakkude metabolismis. moodustunud lämmastikualuse adeniini, riboosi ja kolme fosfaatrühma ühinemisel. Makroergilisedühendid-ATP,GTP,CTP,UTP Etnanoolkäärimine-pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes .
milline bakter põhjustab infektsiooni. Alexander Fleming Antibiootikum-ravimresistentsus · Bakteri omadus ei allu antibiootikumide mõjule. · Jäävad inimese organsimi ja paljunevad edasi, vaatamata sellele, et inimene tarvib ravimeid , mis on oma toime kaotanud. · Inimesele ohtlik kui haiguse põhjustav bakter omandab vastupanuvõime paljude antibiootikumide suhtes, on haige ravimine keerukas või lootusetu. Miks muutuvad bakterid antibiootikumide suhtes resistentseks? · Antibiootikumide tarbimisel, hävivad organismis selle suhtes tundlikud bakterid ja jäävad ellu mittetundlikud bakterid, kes jätkavad paljunemist, kuna nad on antibiootikumide suhtes neutraalsed. · Põhiteguriks ravimi korduv või ebaõige kasutamine. Kuidas muutuvad? · Võivad omavahel vahetada resistentsust määravaid geene tundlikud bakterid saavad antibiootikum-mittetundlikelt bakteritelt seda määravad
Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid Autotroofid ja heterotroofid, nende osatähtsus veekogus - Esmasprodutsendid e. Autotroofid (klorofülliga organismid) kasutavad CO2 ja mineraalaineid, muutes orgaaniliseks aineks ehitavad neist oma keha Kõik ülejäänud organismid on heterotroofid ja saavad energiat sellest orgaanilisest ainest; bakterid ja seened otse lagundades, loomad toiduks tarvitades ja seedides. Lõpptulemus on mineraalained, CO2 ja H2O, mis lähevad uuesti ringlusse Nii autotroofid kui heterotroofid kasutavad hingamiseks ja lagundamiseks hapnikku Mis määrab vee-elustiku liigilise koosseisu - Aluspõhjast, valglast ja pinnakattest sõltuvad vette sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu.
teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. (Coli-laadsed 37° C; Üldarvu 30° C) Arvutused: PMÜ/ml Coli-laadsed bakterid PMÜ/ml JV PMÜ/ml Norm on 10 000 PMÜ/100ml (ületab normi) KV 127+148=275/2=137,54=550 kolooniate arv PMÜ/ml Norm on 100 PMÜ/ml (ületab normi) Vastus: Jõevesi (JV) on reaostatud, sest et meie tulemus ületab normi (36 000 PMÜ/ml) Kraanivett (KV) ei jooks, enne kui see vesi ära keeta või enne kordus katset, sest meie tulemus ületab normi (550 PMÜ/ml). Vastused 1. Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati baktereid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste ja teiste aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imen...
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
konstruktiivset, keemilist ja ka füüsilist kaitset. Kõik konstruktiivsed abinõud, mis takistab vee ja niiskuse tungimist puitu tema lõikepindade, vuukide, otspindade, pragude, liimipindade kaudu pikendavad tohutult puitkonstruktsioonide ja pinnakatete eluiga. Peamised kahjustuste liigid on järgmised: Puidu keemiline ja bioloogiline kõdunemine Tähtsamad puitu hävitavad või puidu omadusi mõjutavad tegurid on päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus, bakterid, hallitus, sine, mädanikuseened ja puitu hävitavad putukad. Päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena. Valgus põhjustab valguskahjustusi (pudenemist) ehk fotooksüdatsiooni, soojus aga kuivamispragunemist. Ka valguse tekitatud kahjustuste puhul on suur tähtsus veel. Fotooksüdatsioon on aeglane sademete eest hästi kaitstud päikesepoolsel küljel. Selles protsessis lagunev ligniin värvib puidu
Bakterite kasulikkus looduses Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku
lahtimõtestamine, tRNA toob kohale õiged aminohapped ja lülitab need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-, seenerakud, protistid tuum Puudub, selle asemel 2 membraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamembraan Puudub olemas DNA 1 rõngaskromosoom, Palju lineaarseid väiksemad plasmiidid kromosoome
alusel ühte gruppi Nimetamisel ladina keelsed nimetused liiginimi kahesõnaline Liik Sarnaste tunnustega isendite rühm kellel on oma teistest liikidest erinev keemifont ja levila Riik Loomariik Zoa Hõimkond Keelikloomad Choradata Klass Imetajad Mammalia Selts Kiskjalised Carnivora Sugukond kaslased Felidar Perekond Kass Felis Liik Ilves Felis lynx *Elus loodus jaotub viide riiki bakterid, brotistid(kingloomad), seened, taimed ja loomad 2 Bioloogia uurimismeetodid 24.10.11 Teadusliku uurimismeetodi põhietapid 1)Probleemi püstitamine 2) Taustinfo kogumine 3) Hüpoteesi sõnastamine - probleemi oletatav vastus - Hüpoteesi kontrollimine katsed, vaatlused, ekspriment - Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Tähtsamaid bioloogia alaseid avastusi 1590. a
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid
Algloomad(Amööb,silmviburlane ja kingloom) Algloomad on üherakulised organismid.Vähesed neist elavad kolooniates.Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomale.Hingamiseks tarbivad nad vees lahustunud hapnikku.Alglooma ümbritseb õhuke pelliikul. Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda.Rakutuum juhib raku tegevust. Pulseeriv vakuool kogub tsütoplasmast liigser vett ja kahjulikke aineid ning tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades. ...
Seejärel külvatakse juuretist 10% piima massist, segatakse ning inkubeeritakse mõni tund temperatuuril 40 45 °C termostaadis või termospudelis kuni kalgendi tekkimiseni. Võib lisada teisi lisaaineid maitseomaduse parandamiseks. 6) Iseloomustada köögiviljade hapnemist põhjustavat mikrofloorat ja nn. piima- ja teeseent liigilise koostise ja liikidevahelise suhete aspektist. Köögiviljade hapnemist põhjustavad piimhappelise käärimisega bakterid. Piimhappebakterid on reeglina liikumatud, spoore mittemoodustavad, Gram-positiivsed mikroorganismid, mis kuuluvad perekondadesse Lactobacillus, Leuconostoc, Streptococcus, Pedicoccus. Tuntud ja laialdaselt kasutatavad piimhappebakterid on Streptococcus lactis, Lactobacillus bulgaricus, Lactobacillus plantarum jt. Piimhappebakterid võib jagada kahte suurde gruppi · homofermentatiivsed bakterid - käärimisel produtseerivad peamiselt piimhapet ja vaid tühises
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad
Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks?
Ohtlikud Tööd Ehituses Referaat OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult pingestatud e...
Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6
· 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et elusorganimid tuleks jagada kolme suurde domeeni, seda algatas C.Woese Mõisted: · Stomatoliit vöödiline settekappel, mis on sarnane tänapäeval elavatele bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele · Protobiont ürgrakk · Proteinoid abiootiliselt valmistatud polüpeptiid
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk
Lk 53-Rakkude mitmekesisus 1. Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Üherakuliste hulka kuuluvad bakterid, protistid. 2. Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. 3. Miks on kõik üherakulised organismid väikemõõtmelised? Sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe ja mida väiksemaks see muutub, seda rohkem häiruvad eelnimetatud protsessid. 4
Kõik seened moodustavad taimedega sümbioose, selle klassikalisemaks näiteks on mükoriisa ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi.
pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad.
Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
suurendab pärilikku muutlikkust. Lk79. 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ja tooge näiteid. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga. Sugurakkude ehk gameetide tuumad.
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
3 Bakterite kuju lk. 4 Bakterite kasv ja paljunemine lk. 4 Bakterite toitumine ja ainevahetus lk. 5 Bakterid ja keskkond lk. 6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit
putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad sünnivad väga vähe erenenunatena. Pärisimetajad on kõik teised imetajad. Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära. Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval. Taliuinak ärkavad mõnikord üles, aga üldiselt magavad kogu talve. Bakterid Eeltuumne organism on organis, millel puudub rakutuum. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumise poolest jagunevad bakterid kaheks: autotroofid (valmistavad ise toitu) ja heterotroofid (toituvad valmis ainetest). Hingamise järgi jaotatakse bakterid kaheks: aeroobsed (vajavad hapnikku) ja anaeroobsed (ei vaja hapnikku). Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus anorgaanilised ained rohelised taimed orgaanilised ained
siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu.2Põhikultiveerimismeetodid a)Perioodiline (batch)viiakse läbi konstantse ruumala ning temperatuuri juures kolvis. Bakterid kasvavad kolbi kaasapandud söötmest saadavate toitaneite arvel.. Toitainete lõppemisel rakud hakkavad surema. Iseärasused: lihtne meetod, võimalik korraga teha paljusid paralleelkatseid.Negatiivseks omaduseks heterogeensus, pH muutub rakkude kasvamise jooksul, tihedus kasvab. b)poolperioodiline (fed- batch)erineb perioodilisest, kuna kui substraat hakkab lõppema, lisatakse kolbi värsket söödet; st reaktoi ruumala suureneb. Söötme lisamisega pikendatakse rakkude
Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema · See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri · Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused · Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav Mikrobioloogia kiire areng
nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteksmügarbakterid) jm. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks?