Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid. Noortes rakkudes on mitu väiksemat vakuooli , mis sisaldavadvaruaineid . Vanemates rakkudes , vakuoolid ühinevad ja moodustub suur keskvakuool , mis sisaldab põhiliselt jääkaineid. Vakuoolid on ka vee reservuaariks ja kindlustavad raku siserõhu . e. turgori Bakterid . Bakterid - prokarüoodid ehk bakterioloogia eeltuumsed . * mikrobioloogia *bakterioloogia L.Pasteurn (1822 - 1895 ) 1857 .a tõestas , et bakterite olemasoli käärmimisprotessi käivitajatena. 'Alustas aktiivsen vaktsineermisiega . *Pastöriseerimisega protsessa on tema järgi nime saanud . *Pastuer tääätas veini. , õlle ja juustutööstuses. *1878 .a jõudis ta haiguste juurde . *Jõudis tõeni ,et haigus - see on elusast põhjustatud. *Ta leidis Marutaudi vastu vaktiisni .
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened.
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
bakterit. · Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud
VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17
kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. Tsütoplasma asub raku sees, milles paiknevad ribosoomid ja pärilikkusaine. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Viburi pöörlemine aitab bakteril keskkonnas liikuda. Jätked ulatuvad rakukestast välja, mille abil bakterid kinnituvad pindadele. Bakterid paljunevad pooldudes. Rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini. Et paljuneda kiirelt on vaja sobivad tingumusi. Peamine on, et oleks piisavalt niiskust. Sellele järgneb bakteritele soodne temperatuur. Mõned bakterid paljunevad väga madalal temperatuuril, mõned väga kõrgel. Inimkehas paiknevad bakterid 36-37 kraadi juures
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst
Kordamisküsimuste põhjalikud vastused, hinnatud 5.
Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatöstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. 3.9 Bakterid Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. See koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ja täidab peamiselt kaitseülesannet. Mõningatel bakteritel on kest kaetud karvakeste või viburitega. Nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid
Kui see on seutud vererakkudega, siis puudega lapse luuüdist eraldatud rakud viiakse rakukultuuri, neisse sisestatakse normaalgeen sobiva genivektori, enamasti retroviiruse a bil, kinnistunud siirdega rakud kloonitakse ja paljundatakse ning siirdatakse tagasi haigesse indiviidi. Esimene edukas geenravi op. tehti 1990.a USA-s kaasasündinud immuunpuudulikkusega lapsele. RESTRIKAAS- omapärane ensüüm, mis lõikab DNA kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest, need lõikavad viiruse dna tükkideks enne kui see jõuab rakku kahjustada.(Restrikaas lõikab DNA lahti kindla järjestuse kohalt. Sama restriktaasiga lõigatakse välja siiratavat geeni sisaldav DNA-fragment. Plasmiidid ja DNA-fragment segatakse kokku; "kleepuvad otsad" ühinevad. DNA ühendatatkse ligaasiga töötlemisel. ) LIGAAS- ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja
või mida pole veel suudetud süstematiseerida. Siia kuuluvad ka mõnede kottseente lülieoste staadiumid, kes on sugulise paljunemise võime evolutsioonprotsessis kaotanud või kellel pole seda kindlaks tehtud. Teisseened paljunevad ainult mittesugulisel teel valdavalt lülieostega. Lülieosed arenevad eri seltsi teisseentel kas kerajates mahutites, madalates kausitaolistel lohkudes või hajusalt üle kahjustatava ala. Siia kuuluvad lehtede haigused ja fusarium (tõusmete lamandumine). 3. BAKTERID TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATTENA Baktereid leidub looduses kõikjal mullas, õhus ja vees. Bakterid põhjustavad haigusi rohkem põllumajandustaimedel, vähem puudel. Bakterid on üherakulised, klorofüllita organismid. Nende suurus on 3...4 mikromeetrit. Kujult on nad kerajad, ovaalsed, spiraalsed, kepikujulised jne. Mõnedel on vees liikumiseks viburid. Bakterid levivad peamiselt õhu abil, aga ka vee ja loomade (putukate) abil. Bakterid paljunevad pooldumise teel
Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. 8. Bakterite tähtsus looduses. Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet). Lagundajad - tagavad aineringe maal. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Toiduainetööstus - pärmid, loomasööt, juustud. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME BAKTERID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Siret Püi Bakterid SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus, kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel
areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour miski ei teki eimillestki bakterid pastöriseerimine Mikroskoop valgusmikroskoop elektronmikroskoop mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine diferentseeriv tsentrifuugimine tsütohistokeemia – preparaatide värvimine Rakkude mitmekesisus Rakud on erinevate suuruste ja funktsioonidega Erinevused seisnevad: rakke katvas kihis – membraan, rakukest, limakapsel
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum.
Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused
Loomarakk ja taime rakk Joonis 12 Seenerakk joonis 13 Inklusioonid varuained, mis on lihtsalt tsütoplasmas ilma mingisuguse membraanita. Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid
organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas. Bakterid võivad kiiresti muutuda 4 omaduse tõttu: võivad keskkonnast omastada DNAd ja liita selle enda genoomiga Bakteriofaagid võivad bakteritesse DNAd viia Kaks bakterirakku võivad omavahel DNAd vahetada (plasmiidide abil) Bakteri DNA muutub kiiresti
keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed.
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2h...
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
Kontrolltöö ,,Rakud, viirused, bakterid ja algloomad" 1. rühm Hindamine:"2022"=5; ,,1519"=4; ,,1014"=3; ,,59"=2; ,,04"=1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär! Paranda väärad väited õigeks eitust kasutamata! 5p 1. Algloomade keha on kaitstud õhukese rakukestaga. _________________________________________________________________________________ 2. Kingloom elab tavaliselt merevees. ___________________________________________________ 3. Amööbi kehas on kloroplastid
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad
docstxt/13819570777812.txt
1) Miks nim. baktereid eeltuumseteks e. Prokarüootideks? Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum. Puudub rakutuum. 2) Millise kujuga on bakterid? - niitjad bakterid - punguvad ja jätketega bakterid - keeritsbakterid e. spiroheedid - spiraalsed e batsillid - kerabakterid e kokid 3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3
Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel.
Küsimused : 1. Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseärasused. Rõngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapäraseks hõimkonnaks. Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma ja taimerakkudega paikneb
Biofilmid ja meditsiin Referaat Leidi Laurimaa bioloogia 3. aasta Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?..................................................................................... 5 Biofilmi moodustumine........................................................................................................... 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid.......................................................................... 7 Biofilmi laialihajumine.......................................................................................................... 7
Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.Pagaripärmis pärmseente elutegevuse käigus eraldub keskkonda süsihappegaasi. Loomorganismine põhilisedkoetüübid.Närvikude,sidekude,lihaskude,epiteelkude. Üherakulised organismid.Bakterid,algloomad,pärmseened jt. Mis kujuga on bakterid.Kerabakakterid e. kokid.Pulkbakterid e.batsillid.Spiraalsed bakterid e.spirillid.Keeritsbakterid e.spiroheedid.Jätketega bakterid.Niitjad bakterid. Eel-ja päristuumsete organismide tunnused: a)proakrüoodid ehk eeltuumsed-puudub piiritletud tuum,esineb vähem organelle nt.bakterid. b)eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas,ainus- ja hulkraksed organismid nt-,taime-,looma.-seene.-protistirakud. Rakutuuma ehitus.
Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus?
Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega
Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, hallitusseened, vetikad, pärmid ja algloomad. 1. Bakterid- Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel
Suguhaigused Nakatutakse peamiselt sugulisel teel, kuid viirus võib edasi kanduda emalt sündimata lapsele. Tekitajad: bakterid, viirused, parasiidid. Aeg nakatumise ja haiguse vahelvõib ulatuda mõnest päevast paariteise aastani. levinumad suguhaigused on nt süüfilis- tekitajaks on bakterid. Tundemärgiks on kõva, valutu kühmuke suguelundil(naisel vagiinal, meestel peenisel ). Enamasti paraneb see ilma ravita kuid kui ravimata jätta levib bakter üle keha(umbes kuue nädalaga)põhjustab löövet ja palaviku. Need kaovad aja jooksul kuid ilmnevad hiljem uuesti. Kuid pikema aja väletal hakvad nakatuma siseorganid , eriti närvi süsteem (nt selja ajau ja hiljem aju) hiv nakkus on aidsi viimane faas. Periood mis jääbb nakkuse ja haiguse vahele on keskmiselt 12a
Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi. Need saadi kätte mustade suitsetajate lähedusest ja Yellowstone'I rahvuspargi ja Kamtshatka kuumaveeallikatest. Seega võivad need bakterid kuumas keskkonnas üpris levinud olla · Kaua polnud Nanoarchaeum equitans'i ainevahetusest suurt midagi teada. Oli teada, et ta ei suuda kasvada Ignicoccus'e ekstraktil ja seetõttu arvati, et talle on vajalik otsene kontakt elusa Ignicoccuse'e rakuga. · Nanoarchaeum equitans'i genoom on sekveneeritud. See on väikseim genoom arhede hulgas (490 kbp). Suuruselt enamvähem sama, mis mükoplasmadel.
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata
Prevotella multiformis sp. nov. 05.05.08 Prevotella multiformis (isoleerimine) Isoleeriti kroonilist periodontiiti põdeva haige igemetasku katust Periodontiit ehk hambajuureümrise põletik igemehaigus, mille põhjuseks on tavalisele hambaharjamisele kättesaamatu igemetasku hambakatt ja hambakivi. Prevotella multiformis (nimi) Nimi multiformis: paljude kujudega Prevotella multiformis (üldine iseloomustus) Obligatoorne anaeroob Gram-negatiivne Kokk (0,8*0,9-1m) või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. B...
1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter 2. GP bakterid: Bacillus (B.cereus, B.mycoides, B.coagulans, B.circulans) Staphylococcus Streptococcus Micrococcus Piima riknemine psührotroofide toimel: 1. Proteaasid:
b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid. 3) Membraan- on ühe ja kahe membraaniga rakke. Ülesanded: a) reguleerib ainevahetust b) annab sopistisi, mis ei ole seotud sisemembraanistikuga: * fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid * aeroobsetel bakteritel seal hingamisensüümid * mügarbakteritel õhulämmastikku siduvad ühendid
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali.
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil
Kõik organismid vajavad energiat ja aineid selleks, et sünteesida elutegevuseks vajalike keerulisi keemilisi ühendeid. Katabolism on keerulisemate ühendite lõhustamine lihtsamateks ühenditeks, mille käigus vabaneb energia. Lõhustamise protsesside käigus tekkinud aineid ja energiat kasutatakse omakorda sünteesi protsessides. Peale keskkonnast pärit orgaaniliste molekulide lõhustamise saadakse energiat ka fotosünteesi teel (tsüanobakterid). See, et erinevad bakterid saavad energiat erineval viisil ja erinevatest allikatest, võimaldab neid klassifitseerida mitmeti. Üks võimalike klassifikatsioone on bakterite jagamine anaeroobseteks ja aeroobseteks. Aeroobseteks bakteriteks nimetatakse neid mikroorganisme, mis vajad hapniku energiat kasutavate metaboolsete protsesside toimumiseks, ning neid baktereid nimetatakse anaeroobideks, kes ei saa hapniku kasutada nendel samadel eesmärkidel. 1 Sellest tulenevalt on
AINE – JA ENERGIAVAHETUS 1. Iseloomusta autotroofe ja heterotroofe, võrdle neid, too näiteid. – Autotroofid: organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest (teevad ise endale toitu) Näiteks taimed. Energia tuleb valgusest > taimed, vetikad, bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid. Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid. 2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained
Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju mardikalisi, liblikalisi, näiteks kanarbik-öölane, kahetiivalisi, nokalisi ja ka ämblikke. Teistest organismidest võib välja tuua mõningad seened ja bakterid. Laukavees ja samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama. See aga on omakorda abiks, et sinna ei sattuks võõraid konkurente ja rabataimede all paiknev turbakiht ei hävineks. Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks. Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse
Bakterite kasulikkus inimesele Sõna bakter kuuldes tekib enamikku meisse negatiivne sisetunne. Me teame, et bakterid on halvad, nad tekitavad haiguseid, neid pestakse reklaamides seepidega kehalt maha ja nii edasi. Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega
bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 13. Toiduainetele ettenähtud taaras... : võib hoida kemikaale, kui taara on suletav (vale)
kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploidsed ja tuumamembraanita. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. · Jagunevad kuju järgi: kera- e kokid, pulk- e batsillid, spiraalsed e sprillid, keerits- e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid. · Kasutamine: bakteriaalsete haiguste ravi, antibiootikumid (kiirikbakterid), vitamiinide, puhastusvahendite ja hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja
Kodune kontrolltöö bioloogias 1. Bakterid keskkonna puhastajatena - Bakterid on ühed parimad puhastajad looduses. On teada et bakterid aitavad lagundada surnud osakesi. Näiteks kui looduses sureb mõni loom siis just bakterid on need, kes aitavad selle korjuse ära lagundada ja täpselt sama teevad bakterid kõikide teiste biomaterjalidega nagu näiteks puulehed, puuoksad, prügi jne 2. Bioinformaatika - on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. Kuigi bioinformaatikat määratleti selle termini loomisel kui infoteooria rakendamist biosüsteemide uurimisel, kujunesid sellenimelise valdkonna peamiseks tegevusalaks genoomika probleemid. 3. Funktsionaalsed toiduained - Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
