välisehitus, talitlus, elukeskkond. 12. Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 13. Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 14. Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake
siseneda. 7. Tõsta tuub vähemalt 2 minutiks jääle võimaldab rakkudel pärast Heat-shocki rakumembraani taastada. 8. Lisa 500 l LB vedelsöödet (sega korralikult) 9. Inkubeeri 15 min 37oC termostaadis vajalik selleks, et rakkudel oleks aega pärast transformatsiooni kosuda ja hakata kiiremini paljunema. Etapid 8-11 võib ka vahele jätta, ning külvata rakud vedelsöötme asemel otse plaadile. 10. Tsentrifuugi bakterid põhja 3000 rpm 2 minutit 11. Nüüd vala sööde (hoogsalt) rakudest moodustunud sademelt ära kraanikaussi (tuubi jääb alles umbes 100 l) 12. Suspendeeri pipetiga bakterid söötmesse ja kanna pipeti abil tardunud söötmega Petri tassile 13. Kalla kuulikesed tassile (ca. 10), pane kaas peale ning loksuta kuulikeste abil bakterid mööda tassi ühtlaselt laiali kuni vedelik on imendunud. Vala kasutatud kuulikesed kogumisnõusse (korduvkasutatavad).
ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutavad valgusenergiat. Autotroofid on enamik taimi, bakterite hulgas on tsüanobakterid ja protistide seas vetikad. Heterotroofid- Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest, energiat saavad toidus sisalduvate orgaaniliste ainete lõplikul lagundamisel. Näiteks: Kõik loomad ja seened ning paljud bakterid. 2) Selgitage fotosünteesi põhimõtet ja tähtsust looduses. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rakkudes, mille käigus sünteesitakse anorgaanilistest ainetest orgaanilised ühendid, kasutades seejuures valgusenergiat. Fotosünteesi kasutegur sõltub: · Valguse tugevusest · CO2 sisaldusest õhus · Temperatuurist · Taimede varustatus vee ja mineraalainetega · Lehtede vanusest · Taime liigist Tähtsus:
kaetud. Enamus nõrgvett tekibki selle faasi käigus, sest jäätmete kokkusurumisel eraldub niiskus ja sellele lisandub sademete imbumisel läbi maetud prügi tekkiv nõrgvesi. Kui hapniku allikad on otsas, muutub jäätmekeskkond anaeroobseks, mis soodustab fermentatsiooni teket. Tselluloosi ja hemitselluloosi biodegradatsioon toimub kolme liiki bakterite toimel: 1) hüdrolüüsi ja fermentatsiooni bakterid - hüdrolüüsivad polümeere ja fermente, mille tulemusel monosahhariidid muutuvad karboksüülhapeteks ja alkoholiks. 2) atsetogeensed bakterid - mis muudavad need happed ja alkoholid atsetaatideks, vesinikuks ja süsinikdioksiidiks 3) metanogeenid muudavad atsetogeensete reaktsioonide lõppproduktid metaaniks ja süsinikdioksiidiks. See protsess kulgeb tõhusalt neutraalse pH juures. Teises faasis hüdrolüütilised ja atsetogeensed bakterid domineerivad karboksüülhapete
........................... 14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................... 15 LABORATOORSED UURINGUD Uriiniproovid Uriiniproovid näitavad neerude, kuseteede ja kusepõiehaigusi. Kui uriini ilmub verd, on see alati märk neeru- või kuseteedehaigusest. Normaalselt on uriin steriilne, see ei sisalda baktereid. Kuseteede põletike ajal ilmuvad sinna bakterid. Uriinist uuritakse tavaliselt baktereid, valke ja verd. Bakteruuringute jaoks võetakse uriiniproov teatud viisil, et kusiti suudmelt (kus kõigil pesitseb palju baktereid) ei tuleks kaasa liiga palju baktereid tulemust segama. Seda nimetatakse keskjoa uriinist, mille lühend on KJU. Enne proovi võtmist pestakse alakeha ilma seebita ja kuivatatakse paberrätikuga. Seejärel urineeritakse väike kogus WC-potti, et algselt kaasa tulnud kusitisuudme bakterid ei satuks uuritavasse materjali.
Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks: {CH2O} + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega, mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks,
bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat. VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran'i kõik loengumaterjalid) VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS 1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid, toidu lisaained, keskkonnasaaste(raskmetallid, kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3
3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, taimedel vahakiht, lihakad varred jne vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire
ehitise kasutusfaasi keskkonnamõju hindamine ehitise utiliseerimise keskkonnamõju hindamine elutsükli hinnangu kasutamine ehitise keskkonnamõju hindmaisel Jätkusuutlikuse/keskkonnamõjude hindamismeetodid toetavad otsustusprotsessi kogu projekti elutsükli jooksul või projekti teatud etappides. Enamus hindamisi põhineb elutsükli analüüsi meetodil. ruumikliima mõiste 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) Ruumikliima komponendid: · õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. · tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi · elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad
inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus. Haigusepõhjustajad bakterid kanduvad enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal.
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Töökoha Riskianalüüs Õppeaines ,,Riski- ja ohutusõpetus materjalide töötlemisel" Koostaja: Alice Andressoo Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.........................................................................................
Lüll Laura Kõ-19 Kodutöö anatoomia/füsioloogia õppeaines 21-24. mai 2020 õppesessiooniks Seedeelundkond 1. Tööta iseseisvalt läbi „Anatoomia õpik“ lk.119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhas...
Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps kuna domineerivad liigid vahetuvad Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6
......KEELUMÄRK.........PUUDUTAMISE KEELD ...HOIATUISMÄRK...LASERKIIRGUS .........KOHUSTUSMÄRK............JALAKÄIJATE TEE .........TEABEMÄRK..............................ESMAABIDUSS 1. Joonista ohutusmärk vastavalt antud olukorrale! Tööline peab mürarikkas töökeskkonnas Selles ruumis töötatakse bioloogiliste ainetega kandma kõrvaklappe. nagu bakterid, viirused jms. Radioaktiivsete ainetega kokkupuude! Kanna kiivrit! 9 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis Kui juhtub õnnetus, siis siin asub Süttimise korral leiad siit tuleku esmaabikapp! 4. 5. 4. Laserkiirgus ...........................
R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest
Mõlemas luuakse ühele mikroobikultuurile soodsad kasvutingimused. 12. Millised ained põhjustavad mikroobi kasvukeskkonnas selektiivsust? antibiootikumid, värvaineid, happed. 13. Kuidas jaotatakse söötmed konsistentsi järgi? Tardsööde, vedelsööde, poolvedelsööde. 14. Millised agari füüsikalised ja keemilised omadused lubavad kasutada seda geelistajana tardsöötmes? Agar sulab vee keemistemperatuuril ja tardub 42 kraadi juures. Ta on mikrobioloogiliselt intertne (vähesed bakterid hüdrolüüsivad). 15. Miks ei sobi želatiin söötme geelistajana? Veeldub toatemperatuuril (25 kraadi) ja ei ole mikrobioloogiliselt inertne (kes toodavad proteolüütilisi ensüüme, need lagundavad). 16. Miks ei valata agarsöödet välja liiga kuumalt? Liigse kondentsvee tekkimise vältimiseks. 17. Miks hoitakse söötmeplaate pärast söötme tardumist ümberpööratult (põhi ülespoole?) Kondentsvee tekkimise vältimiseks. 18
Vegetatiivne paljunemine Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise
lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn. lBiokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. lRauasulamite roostetamine Korrosioon tekitab meile suurt majanduslikku kahjumit, seda eriti raua puhul. Raua
CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. Lämmastikoksiid paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. Lämmastikoksiide eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõiku...
OHUD ÕMBLUSTÖÖSTUSES TÖÖKOHT Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Õmbleja töökoht asub enamasti õmblusmasina taga ja seal töötavale isikule on ettenähtud kindlad nõuded, et vältida kutsehaiguseid ja muid ohte. Õmbleja tool peab olema reguleeritav (seljatoe reguleermine, kui ka kõrguse), TÖÖTINGIMUSED Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekah...
· pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
baasil), mõni on ebameeldiva (inimestele mürgise) lõhnaga, imbub raskesti puitu, on kergesti vee poolt väljauhutav või kahjustab puidus olevaid metallist kinnitusdetaile. Lisaks on ka puidu mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm tervisele ohtlik. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2324/E-kursuse%20materjal%20Leena %20Paap.rar/Puitmaterjalid.pdf Puidu kestvust mõjutavad tegurid · Niiskuse sisaldus · Temperatuur · Vanus · UV kiirgus · Bakterid - · Loomsed kahjurid · Kuivamis-niiskumisprotsess · Inimtegevus
ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab sipelgate pesas, kust ta saab kaitset ja toitu, kuid sipelgad ei saa selle eest midagi, samblik ja puu samamoodi. 3. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
(imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised.
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Seda kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. 5. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt ( viinamäetigu, vihmaussid,
kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest. Elu Tunnused on : · Rakuline ehitus · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism · Stabiilne sisekeskkond (püsi- ja kõigusoojased) · Paljunemine (suguline ja mittesuguline) · Arenemine (otsene ja moondega) · Reageerimine ärritusele 2) Looduse riigid on : · Taimed · Seened · Loomad · Bakterid · Protistid 4) Elu organiseerituse tasemed on : BIOSFÄÄR Ökosüsteem Populatsioon TAIMORGANISM LOOMORGANISM * organ(juur) *organisüsteem * kude(kattekude) ehk elundkond (seedeelundkond) * organ(kops) * kude(lihaskude) 5) Makroelemendid on elemendid, mida iga organism vajab suhteliselt suurtes kogustes ja nad esinevad orgaaniliste ainete koostises. Põhibioelemendid organismides on : C, H, N, O, P, S.
keeruliseks Tehnilised probleemid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis teeb naftareostuse Läänemerel loodusele hävitavaks Läänemere madal soolasisaldus, Akvatooriumi väike mahutavus, Põhjapoolne asend, Vähene veevahetus, Puuduvad naftasööjad bakterid. Eesti riskianalüüs Eesti Valitsus on alates 2003. aastast koostanud riiklike hädaolukordade risikianalüüsi kõige raskemate tagajärgedeni viivatest võimalikest suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a
Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge Valgud 13 16 11,5 Rasvad 11,5 32 - Süsivesikud 0,5 0,5 0,5
1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse 1633 Galilei peab inkvisitsiooni survel tagasi võtma teesi, et maakera liigub ümber päikese 1640 Portugal lööb Hispaaniast lahku ja saab iseseisvaks riigiks 1643 Louis XIV saab Prantsusmaa kuningaks 1649 Inglismaa kuningal Charles I raiutakse pea otsast
Ökosüsteemid Populatsioon - Ühe liigi piires kooselavate organismide rühm. Iseloomustavad omadused: 1) areaal ehk levila. 2)Arvukus. 3) Vanuseline koossesis. 4) sooline koossesis. 5) Populatsiooni tihedus.( mitu isendit pindala ühiku kohta). Biotsönoos ehk kooslus - koos elavad erinevad populatsioonid taimekooslus, seenekooslus, loomkooslus, mikroorganismi kooslus. Biotoop - elukeskkond Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi omadused: 1)Liigiline koosseis 2)Liigirikkus 3) Dominant 4) Produktsioon. Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. ...
munandite väänilistes torukestes Ovogenees-munasarjade areng naistel 19.Võrdle spermi ja munaraku 20.Millal arenevad lootekestad, miks vaja on ja millised on Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil
Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid. Bioloogilised mutageenid- viirused, bakterid, toksiinid, taimsed alkoidid Keemilised mutageenid- alused, happed, olmekeemia, ravimid Füüsikalised mutageenid- kiirgused Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub) Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid.
kaseiin, selleks lisatakse piimale laapensüümi või piimhappebaktereid. toiduainete hapendamine - hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele bakterite juuretist või hapnemine võib toimuda ka keskkonnas leiduvate juhuslike mikroobide elutegevuse mõjul keefiri valmistamine piim pastöriseeritakse, et hävitada metsikud piimhappebakterid, seejärel jahutatakse ja segatakse juuretisega jogurti valmistamine täispiima hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuriga biotõrje bakterid, seened, feromoonpüünised - feromoonpüünised püünised on koos putukate hormoonisarnaste ainete feromoonidega, mis on nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, meelitades putukaid ligi ning püüdes nad lõksu reovete puhastamine biopuhastites ehk aerutankidesse voolavat reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist, need lõhustuvad orgaanilisi aineid, puhastuvast veest settib välja aktiivmuda, mis lõppfaasis tankist
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome
2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees). Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad, paeluss, salmonella bakter.
või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanvat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed ja suhteliselt väike rühm kemosünteesijaid, mis on erinevat liiki bakterid, mis toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- suurem osa orgaamilistest ainetest, siia kuuluvad eluslooduse kõigi liikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. Metabolism- organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
Elu teke ja inimese evolutsioon Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket, mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Tänu panteoloogiale saab teha kindlaks elu ajaloost meie planeedil, abiks on ka fossiilid, mida uurides on võimalik kindlaks teha organismid,mis eksisteerisid enne meid,lisaks ka nende organismide vanused. Elu tekkis vesikeskonnas. Esimesteks elusorganismideks olid ainuraksed, bakterid ja arhed. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenes fotosüntees ja hapniku kasutamise ning talumise võimalus. Murranguliseks sündmuseks osutus päristuumsete teke. Tunnutatuim hüpotees on, et üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi, mis kaotasid aegamööda iseseisva rakuelu ning jäid eksisteerima organellidena. Esimesed hulkraksed tekkisid enne Kambriumi ajastut. Vanimateks hulkrakseteks loomadeks on käsnad. Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline
kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi. Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks. Kui tekib haav, siis vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsiooni, selle tulemusel tekib FIBRIIN. Need moodustavad haavale tiheda võrgustiku, mis sulgeb haava. Tromb tekib siis, kui veresoon
Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Hapnik - Energia tootmiseks rakus Co2 fotosünteesiks, mõned bakterid, vetikad H2o talitlustel vajaminev aine kõigil organismidel Biosfäär kadulik hüdrosfäärile(elusorg rikastavad vett o2-ga)
teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi,
N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”.Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita.Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA SLAID 6: RESTRIKTAASIDE JOONIS eelmisele slaidile sarnane seletus joonise põhjal SLAID 7: KUIDAS GEENID KOHALE VIIA? SLAID 8:KUIDAS ARU SAADA KAS GEEN ON ÜLE KANDUNUD?
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsio...
Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed) Üherakulised organismid Hulkraksed organismid (ainuraksed) (heterotroof) Bakterid loomad Kingloom, amööb inimesed Pärmseened taimed algloomad enamik seeni mõned vetikad 3. Nimeta elu omadused 1. AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitumine Hingamine energia hankimiseks Jääkainete eritamine 2. PALJUNEMINE EHK SIGIMINE
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
6 , viirus elab peremees rakus ja ei suuda ise paljuneda, 13. Millist ohtu kujutab endas hüpotermia? MCH bakter aga suudab paljuneda, ning moodustab tagajärgi (1. ·Hingamine mõõdukas hüpotermia suurendab kopsude bakterid kutsuvad oma tegevusega esile mingeid....2. ventilatsiooni. Sügav hüpotermia pärsib hingamist . provotseerivad keha-keha käivitab oma kaitsetöö- tsentraalselt! (ehk hingamine lihtsalt lakkab võimalik , .. väljenduvad haigustena inimesel-osad eluohtlikud) surm üle hingamisseiskuse)
*Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel
tahked osad. Viimane käärimine Peale esimest ümbervalamist kääritakse veini viimast korda. Selle jooksul leiavad aset olulised bioloogilised muudatused, mille tulemusena saavutab vein suuremas või vähemas ulatuses soovitud rafineerituse. Olulisim neist protsessidest on malolaktiline fermentatsioon. Malolaktiline fermentatsioon on protsess, mille käigus teatud veinis sisalduvad (piimhappe) bakterid, teostavad teatud happe käärimist, mis muutub piimhappeks ja süsihappegaasiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
