reaktsioonidest) Kehas, rakkudes kõige rohkem Mineraalained: · Keha normaalne talitlemine · Kaltsium, fosfor luude ja hambakoe moodustamiseks · Raud hapniku transportimiseks · Kloor maolimaskestas soolhappe tootmiseks · Magneesium südame, seedimise ja lihaste tööks Vitamiinid: · orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks · osaliselt toidust, osaliselt seedekulglas elutsevad bakterid · Ise suudab inimene sünteesida vastavatest eelühenditest vaid üksikuid vitamiine · Kui mõnda vitamiini vähe, häirub ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub (häirub ainevahetus). Ensüümid - eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise seejuures muutumatuks. · Ensüümid enamasti kiirendavad reaktsioonide kulgu. Neid leidub kõigis kudedes.
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv, mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4. Peatükk Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid, mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk,
· Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. · Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. · Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] · Arenemisvõime otsene ja moondeline areng · Biomolekulide esinemine Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid. Molekulid, mis moodustuvad organisimis metabolismi (ainevahetusprotsesside) käigus.
ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele. Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida. 3 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele
Sellest haigusest saab aru kui koer keeldub söömisest, oksendab, pidevalt on kõht lahti- see on mürgitus. Silmad võivad olla natukene teistsugused, kui tavaliselt. 2.2 Katk- Samuti tekitajaks on viirus ning tekib teiste haigete koerte kontakti teel. Katkust saab aru kui suureneb koera kehatemperatuur, silma seest läheb punaseks, ila jookseb tihti. See haigus kahjustab kõki tähtsaid organeid nii südant, kopse kui ka neerusid. 2.3 Kennelköha- Tekitajaks on bakterid, mis takistavad koera hingamisteid. Levib ainult piisknakkusega, kui koerad üksteisele näkku köhivad. Eriti hull on väikestele kutsikatele see haigus, sest see võib kutsika tappa, kuid juba suurema täiskasvanu koera ei mõjuta eriti see. 2.4 Leptospiroos- Tekitavad bakterid, põhiliselt levib näriliste hulgas, levib uriiniga ja väljaheidete kaudu. Sellest haigusest saab aru kui koer on hästi uimane ja kehatemperatuur on kõrge. 2
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud
Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest Bakterid Hulk ja arvukus sõltub: vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest, nahavigastuste ja haiguste olemasolust http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/images/4-9-3- 1.jpg&imgrefurl=http://www.lefo.net/eworksheets/4klass/9loodus/4-9-3- 1.htm&h=200&w=200&sz=23&tbnid=N4sFefJSBNcJ:&tbnh=99&tbnw=99&start=9&prev=/images%3Fq%3Dbakt Naha uuenemine Pidevalt tekkivad uued rakud liiguvad naha pealispinna poole ja
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus.
Inimene ise hapniku transportimine (vähesel määral) Seedekulglas elavad Peamiselt toidust bakterid Raud Magneesium Suhkruga magustatud tooted Kaltsium Puuviljad Sünteesivad
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid.
Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist Kõigusoojaste ja püsisoojaste näited: Linnud ja imetajad on kõigusoojased ning roomajad, kahekpaiksed ja putukad kõigusoojased.
· Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus · Ei ole suguliselt üle kantav haigus · Mikrofloora muutus · Põhjustavad bakterid · Vähene halvalõhvaline vinav voolus Bakteriaalne vagioos · Paiksed ja suukaudsed preparaadid · Suureneb risk väikevaagna organite põletik · Ravimata jätmine võib olla raseduse katkemise või enneagse sünni põhjuseks Trihhomonoos · Kõige levinum · Tekitajaks on viburiga parasiit · Levib põhiliselt sugulisel teel · Lehkav vahutav tupevoolus ·
vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Negriidid, Europiidid, Mongoliidid.
lehepinna vm. Suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Saak produktiivsusega seotud mõiste. Osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. IV loeng Produtsendid: Produtsendid e. Tootjad orgaanilist ainet sünteesivad organismid ( autotroofid) Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud
biotehnoloogiatööstuse sildi taha. Sellepärast kutsutaksegi biorelva ,,vaese" riigi relvaks, sest seda võib toota iga riik ning terroristlike rühmitusi. Kui tootjariik ei arvesta julgeolekunõuetega, siis võib kogu riigi rahvas olla suures ohus, sest võivad tekkida kontrollimatud lekked. Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti
Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11)
põhjustavad raviplaani kooskõlastama arstiga järgmised · Efektiivsem on allergeenid: põhjuslik ravi · Tolm · Kui allergeeni pole · Loomsed allergeenid võimalik vältida tuleb · Lindude suled kasutada ravimeid · Putukad · Ravi peab määrama arst · Seeneosed · Ravimid on · Bakterid sissevõetavad, · Toiduained sissehingatavad lahused · Keemilised ravimid või pulbrid, ninnapihustatavad, · Kontaktallergia silmatilgutatavad, nahalemääritavad või Allergilise süstitavad reaktsiooni tüüpe on kaks · Kiire (kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega) · Aeglane
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis hukutab see ka kääritajaid
mikroorganisme ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi, see toimib mikroobe hävitavalt. Alexander Fleming · Kaheksakümmend aastat tagasi tegi soti arst Alexander Fleming Londoni haigla laboris bakteritega katseid, et leida tõhus vahend nakkuste vastu. Ühtäkki märkas ta, et kasvama pandud söötmele oli kinnitunud hallitus, mille juures oli ebatavaline see, et söötmele kinnitunud hallituse (penitsilliiniseene) ümbert olid bakterid kadunud. Esimene antibiootikum · Flemingi tööd arendasid edasi teadlased Ernst Chain ja Howard Florey, kelle koostööl nägi ilmavalgust maailma esimene antibiootikum. · Flemingi avastus on pärjatud ka Nobeli preemiaga, sest see tõi meditsiini tasemesse suure murrangu. Miks oli see oluline avastus? · Oluline on see avastus, sest antibiootikumid on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja
PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. PLASTMASSID Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks. Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. PLASTMASSID
planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud kwskkonnamuutustega. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod Graavitatsiooniga
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele.
viirus. · Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima , kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. ajukelmepõletik · Ajukelmepõletik ehk ajukestapõletik ehk meningiit on äge või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt
● Tõestati, et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee. ● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus arusaam ajast ja ruumist. ● Arstiteaduses avastati, et haiguste põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19.saj keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistanud. Tähtsamad leiutised ● Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni ja asutas kompanii, et oma leiutist edasi arendada. ● Thomas Alva Edison konstrueeris 1877. aastal esimese helisalvestusseadme- fonograafi. ● 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi.
Energiavoog ökosüsteemis • Mis rolli mängib energia ökosüsteemis? • Kuidas liigub energia toiduahelates? Päikesevalgus • Olulisim energiaallikas on Päike. • Päikesevalgus tagab fotosünteesi toimimise. • Fotosünteesivatest organismidest toituvad taimtoidulised, neist omakorda loomtoidulised. • Süvaookeanis toimub valguse puuduses kemosüntees – bakterid sünteesivad anorgaanilistest ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel
Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid. Paljudel elavad maos ja soolestikus bakterid ja algloomad, kes aitavad lagundada rakukestades sisalduvat tselluloosi. Aitäh vaatamast!
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),
kahe viburiga zoospooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Näit- läänemeres- harilik põisadru. Fotosünteesivad bakterid. Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad. Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast. Bakteri raku ehituslik omapära Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle. Näide bakteri kooselust teise organismiga. Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas(inimesed, lehmad, termiidid) ja aitavad neil
> rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid Tuumamembraan, tuumakesed, Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad, palju diploidseid lineaarseid kromosoome 1 haploidne rõngaskromosoom. Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad
elementide(väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Raua saamise viisid: · ,,Rauda kukub taevast"- ehk raudmeteoriidid, antiikajal kasutati rauda, mis on saadud raudmeteoriitidelt. Vana-Egiptuse keelest tõlgituna on raua tähenduseks taevane päritolu. Mesopotaamias taevane tuli. Meteoriitiditelt pärit rauda on aga raskem töödelda kui tavalist rauda, kuna nikli sisaldus on selles suurem. · Bakterid toodavad rauda Niitjad rauabakterid, kes elavad veekogudes, kus on rikkalikult raud(II)ühendeid, peamiselt raudvesinikkarbonaati. Rauabakterid on looduses väga levinud, nad moodustavad üle poole veekogude bakterplanktonist ja kuni 20% mulla mikrofloorast. Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust
Kõik lihatükid muutuvad paremaks, kui neid paar päeva külmkapis hoida (soovitavalt rippudes), et lihaskiud lõdvestuksid ja rasvkude hanguks (rasv on elusloomal praktiliselt vedel). Noorloomaliha (siga, (kevadised) talled, vasikaliha) ei vaja pikaajalist laagerdamist, sest neil puudub pealmine rasvakiht või marmorjas rasvkude, mis kaitseks neid laagerdumise ajal roiskumise eest. Sealiha puhul on enamasti lihas ka teatud bakterid, mis kiirendavad roiskumist. Sellegipoolest oleks 5-7 päevane laagerdumine sobiv - ja soovitatav - ka nende lihade jaoks. Lihamaitse parandamise jaoks on veiseliha ja lambaliha (mutton) puhul pikaajaline (ehk 10 päeva ja rohkem) laagerdumine parim; sama kehtib ka jahilindude ja ulukite puhul. Laagerdumise "lisaboonuseks" on see, et laagerdunud liha talub palju paremini sügavkülmutamist. See on jälle niiskuse pärast. Vesi (mida "märjas" lihas on palju rohkem) paisub sügavkülmutamisel
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid:
See võib viia äärmiselt spetsialiseerunud suhteni, et teine liik ei suudagi ilma teiseta paljuneda. Ökosüsteem 6. Mis on ökosüsteem? Isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist Mis on kõige suuremaks ökosüsteemiks? Biosfäär. 7. Too näiteid ökosüsteemide kohta. Milliste näitajatega iseloomustatakse ökosüsteemi? (liigiline koosseis, liigirikkus – selgita). Tootjad on bakterid, taimed ja vetikad. Tarbijad on teistest organismidest toituvad organismid, kelle hulka kuuluvad herbivoorid, kiskjad ja parasiidid. Herbivoorud on taimtoidulised loomad kelle kaudu taimede toodetud ained jõuavad kiskjateni. Raipesööjad ja lagundajad muudavad taimedele anorgaanilise aine kättesaadavaks, et need saaksid uuesti orgaanilist teha. 8. Selgita mõisted: Isend – üksikolend, -organism, indiviid
10.Millistest taimeosadest võivad välja kasvada juured ning mis tüüpi juurtega on sel juhul tegemist? 1) Idujuurest areneb peajuur 2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured 11.Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest?
vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID 1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom).
kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene *Embrüonaalne induktsioon • Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid, hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus) Keemilised • Alkohol • Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus) • Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid) • Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt Füüsikalised • Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus) • Mehhaaniline surve • Vibratsioon (sh kukkumine) Vananemine
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. P...
Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja lagunemist. Rasvad on vett-trjuvad.Valgud on looduslikud polmeerid, mis koosnevad glkoosi tsklitest/aminohapete jkidest
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
Elu on mateeria vorm Maal, millele on omane püsimine läbi muutuste ehk reproduktsioonivõime ning iseenda regulatsioonivõime. Elusorganismidele omased tunnused: · Kõik organismid sisaldavad biomolekule orgaaniliste ainete kujul. Süsivesikud, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped. · Kõik elusorganismid on üles ehitatud rakkudest. Rakk on kõige madalam iseseisvalt talitlev tasand. Organismid võivad moodustuda ühest rakust (ainuraksed- alamad vetikad, bakterid, algloomad) või paljudest rakkudest ( hulkraksed- seened, taimed, loomad). Talitluselt võivad rakud olla eeltuumsed (prokarüoodid) või päristuumsed (eukarüoodid). · Elusorganismid viivad läbi aine- ja energiavahetust keskkonnaga. Aineid omastatakse toitudest. Aineid kasutatakse organismisiseselt (rakkudes), organismi ülesehitamiseks ja energiaks, keemiliste sidemete lõhustamise teel. Organismisiseselt
vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. · Tervishoiuamet, Tervisekaitseinspektsioon ja Kemikaalide teabekeskus on liid Bioloogilised ohutegurid · Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid · Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud
Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma, taime, senne, protistirakud Kõige väiksem rakk üherakuline organism on mükoplasma(bakter) Kõige suuremad rakud on lindude munarakud(munarebud) Ka vöötlihasrakud on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väiksese läbimööduga, et palju silmaga me seda ei näe
· Elu tekkis algselt ürgaegkonna lõpus ainult hüdrosfääris · Kuna puudus osoonikiht, ei saanud elu tekkida maa peale, sest päikese UV kiirgus hävitas igasuguse elu maal 2. Proerosoikum ehg aguaegkond > 2,5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi · Hapniku hulk suurenes nii atmosfääris kui ka hüdrosfääris · Tekkis osoonikiht (O3) · Elusolenditest eksisteerisid hüdrosfääris bakterid, vetikad, käsnad 3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud)
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Ohtlikud tööd ehituses Referaat Võru OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
