BAKTERID 22.05.2018 KUS LEIDUB BAKTEREID? · Bakterid- kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Võib leiduda õhust, mullast, veest, teistest organismidest jne... · Väiksed mõõtmed, kiire paljunemine Neid on arvukalt · Vastupidavad keskkonnamõjutustele ning taluvad äärmuslikke temperatuure ja tingimusi. · Elutegevuseks vajaliku energia saavad nt min. ainetest ning organismidest. BAKTERID MOODUSTAVAD EELTUUMSETE RIIGI · Bakterirakkudes puudub tuum. · Pärilikkusaine tsütoplasmas · Sellest tulenevalt on bakterite riigi nimetus-eeltuumsed · Baktereid saab määrata väliskuju järgi, nad on mitme kujuga. · On olemas: kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid, niitjad bakterid MIKROSKOOBIGA SUURENDATUD BAKTERID KERABAKTERID NIITJAD BAKTERID PULKBAKTERID BAKTERIRAKK
Bakterid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristab neid viirustest. Kõrgematest organismidest erinevad bakterid eeskätt membraaniga ümbritsetud tuuma puudumise poolest. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat osa nt. süsiniku- ja lämmastikuringes. Samas on bakteritel inimese seisukohalt ka negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigused Põhjustavad taimehaiguseid Bakterite süstematiseerimisel kasutati esmalt põhikriteeriumitena bakterite kuju ja ainevahetuse iseärasusi
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist
BAKTERID ANETE KALLION Üldiselt Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks, mis on üks mikrobioloogia haru. Bakteritel puudub rakutuum. Enamike bakterite suuruseks on mõni mikromeeter Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna poolest. Baktereid leidub kõikjal. Elutegevust mõjutab temperatuur ja keskkond. Paljunevad põhiliselt pooldumise teel, kuid esineb ka pungumist. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem.
rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp. on +20 kuni +40 3) soojalembelised e. termofiilsed optimaalne temp. on +50 kuni +70 7. bakterite pooldumine. *bakterirakk suureneb
BAKTERID Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Bakterid ... · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elutunnused. · Bakterite levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. · Bakterid on vastupidavad paljude välis- keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged temperatuurid, kuivus, niiskus, kõrge rõhk, keskkonna happelisus jms). · Energiat saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimuste
Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki- Stafylokokki kasvab inimeste ja paljude loomade nahal ja limaskestadel. Mõned stafylokokki bakterid tekitavad toidumürgitust. Need bakterid levivad pindadel ja läbi käte. Yersinia-bakteerit Yersinia baktereid on loomades. Tavaliselt need bakterid võivad tekitada inimestele soolestiku põletikke ja üldiseid põletikke. Inimene võib saada yersinia baktereid, sea-, hirve- ja jäneselihast või köögiviljadest. Sümptomid on maovalu, palavik, oksendamine ja kõhulahtisus.
Bakterid Prokarüootsed e. Eeltuumsed organismid - DNA ei ole eraldatud tuumamabraaniga Genoom DNA hulk liikidel erinev. Väikese genoomiga on mükoplasma ja paljud parasiitsed bakterid Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb
LT-I on nagu koolera toksiin. Inkubatsioon 24-72h. • EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv (kauakestev) vesine diarröa oksendamise, dehüdratatsiooni, madala palavikuga. Agregeeruvad suurte kogumikena (AAF plasmiidiga) enterotsüütidele, mikrovillid lühenevad, mononukleaarid infiltreeruvad, verejooks ja lima sekretsioon, vähenenud vedeliku absorptsioon. Lima vangistab bakterid biofilmina epiteelile. Tsütotoksiini pole. • EHEC. Enterohemorraagiline. Jämesool. Invasiivne. Algne vesine kõhulahtisus, millele järgneb tugevalt verine (hemorraagiline koliit) diarröa kõhukrampidega, palavik väike või puudub, võib progresseeruda HUSiks – hemolüütilis- ureemiliseks sündroomiks. Vahendavad Stx-1, -2, mis häirivad valgusünteesi, tekib koldeline nekroos, neutrofiilide kogunemine. Mikrovillide hävinemise tõttu vähenenud absorptsioon. Arenenud maades
Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud
kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad
(DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib? - Ebasoodsate keskkonnatingimuste tekkimisel, ühes rakus üks (endo)spoor. 6. Täida lüngad:
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid
Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil
Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist
Pildid
13 14 15 16 17 18 19 KÕRVALE ALLA 1 ... sisaldavad geene, mison vajalikud bakteri 1 Mis rühma moodustavad bakterid? kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide 2 Mis puudub bakteritel? sünteesiks. 3 Valgulise membraaniga ümbritsetud põikesed? 4 Mis jääb bakteri membraanist väljapoole? 5 Mida moodustavad bakterid kui nad satuvad 7 Väliskeskkonda eritatavad mürkained? elutegevuseks mittesobivasse keskkonda? 8 Mitu kromosoomi on kõigil bakteritel
Taimedes toimub fotosüntees, mille tõttu eralduvad orgaanilised ained. Neid aineid tarbivad inimesed ja loomad. Neis toimub ainevahetus ning nad ka surevad ja nende laipu ja väljaheiteid lagundavad bakterid. Bakterid toodavad lagundamisel omakorda orgaanilisi aineid, mida tarbivad taimed. Mügarbakterid elavad peamiselt liblikõieliste taimede ja leppade juurtel ning moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid
Mikroorganismid. Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes
Haigusi põhjustavate bakterite levik Alejo ja Martin Bakterid ⦿ Baktereid on prokarüoodid ⦿ Bakterid on erakordselt vastupidavad ⦿ Võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas ⦿ Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel Haiguste jagunemine ⦿ Pärilikud – geenidega kanduvad ⦿ Mittepärilikud – nakkusega levivad Patogeensed bakterid ⦿ Elavad parasiitidena taimedes ja loomades ⦿ Põhjustavad mitmesuguseid haigusi ⦿ Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad: difteeriat, kõhutüüfust, leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses....................................................
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI...................................
Paljunevad peremeesraku abiga Ei paljune ilma peremeherakuta Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2
Bakterid Kuidas saab inimene baktereid kasutada: ● Baktereid kasutatakse antibiootikumide tootmisel. Antibiootikume kasutakse nakkushaiguse vastu. Antibiootikume kasutatakse meditsiinis. ● Vitamiinide loomisel. Propioonbakterite abil toodetakse B12-vitamiini. Kasutatakse meditsiin. ● Toidupaksendajate loomisel. Näit. kreemid, majonees, sulatatud juust. Kasutatakse toiduainetööstuses. ● Aminohapete tootmisel. Näit. lõhna-ja maitsetugevndajad, toidulisandid. Kasutatakse toiduainetööstuses. ● Heitvete puhastamisel. Loodusreostuse vähendamiseks. Mis võimaldab bakterite ulatuslikku kasutust: ● Lagundavad valke ja rasvu. ● Takistavad organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. ● Aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele. ● Sünteesivad vitamiine Seened Kuidas...
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed,
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitii...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni
Bioloogia 8 klass Arvestustöö Vetikad, bakterid, algloomad. Kõik organismid koosnevad .......................... . Rakud paljunevad ............................ teel. Nii moodustub ............... rakust ...................uut rakku. Viirused koosnevad ................................... ainest ja seda ümbritsevast ............................... kattest. Paljunemiseks vajavad viirused teiste ......................... rakke. Seega on viirused rakusisesed ..................... . Viirused ohustavad kõiki elusorganisme, põhjustades .......
Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM BAKTER JA HALLITUSSEENED üürimustöö juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. BAKTERITE KUJU................................................................................................. 3 1.2 BAKTERITE EHITUS ......................................................................................3 1.3 BAKTERITE MÕJU...........................................................................................4 2
BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva ...
ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagaritooted, salaami, õlu, vein, juustud, pärm. Ravimitööstuses-penitsilliin Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad Toiduks Sisaldavad palju organismile vajalikke vitamiine(A,B,C,D- vitamiinid) Probleemiks: Tekitavad mürgitusi Rikuvad toitu (hallitus, käärimine) Kahjustavad puuehitisi Tekitavad haigusi (nahahaigused, küüneseen) BAKTERID tähtsus looduses: Jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Osalevad kõigis peamistes keemiliste elementide looduslikes ringetes (süsiniku, hapniku, forfori, lämmastiku ja väävli). Bakterite elutegevus muudab mulla viljakaks Varustavad taimi hapnikuga Elavad sümbioosis taimedega Bakterite tähtsus inimese elus: Biotehnoloogia- heitveede puhastamine Toit-kurkide hapendamine, juust, hapukoor Komposti ja silo valmistamisel
nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega - villid huultel või suguelunditel 11. Millies seisneb praegu HIV-i ravi? Ei ole vaktsiini, kuid on kemikaalid, mis takistavad valkude tööd. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa? Tuberkuloos- bakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk- tolmunakkusega. Haiusetkitaja võib organismis peituda aastakümneid enne kui järgeb haigestumine. Difteeria (kurgutõbi)- levib piisknakkusena, kuid ka süljeganing saastunud esemete ja toidunõudega. Salmonelloos- inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga
- Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus
- Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus
· Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. · Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli, mis on nii kaitseks kui ka liikumise hõlbustamiseks. · Teiste organismide haigestumist põhjustavaid baktereid nimetatakse patogeenseteks
Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan, sibul, küüslauk, spargel, sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios, mis tähendab ,,elu polot" või ,,elu eest". Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt. Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette. Tervislikud bakterid aitavad meie organismidel funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust. Tähendab, et kummagi bakteriteta ei oleks inimorganismi olemaski.
Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjude suhtes, see võimaldab neid elada väga erinevates tingimustes. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad nt mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas seega kutsutakse neid ka eeltuumseteks. Paljusid baktereid katab väljast limakapsel, mis aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus
gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist,
S aureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu pimples, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise soki sündroom ja septitseemia. Escherichia coli- Soolekepike ehk koli bakter,kes elavad imetajate soolestikus. Soolekepikesed,mis elavad jämesooles aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ning toodavad K-vitamiini. Need bakterid võivad sattuda toitu nagu liha ja köögiviljadesse. Need bakterid ei ole alai ohtlikut inimesele. Kahjuks teatud tüüpi neid baktereid satuvad soolestikust verre ja see haigus on haruldane kuid võib põhjustada raske infektsiooni. E coli on Gram-negatiivne ja mitte-eosline ning varraste kujuline. 1- 2mm lai ja 3-30mm pikk. Bacillus cereus- Gram-positiivne ja varraste kujuline endeemiline bakter. Moodustab endospoore. B.cereus põhjustab kahte liiki haigust
BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1
Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksul. Tunduvalt termoresistentsemad on bakterite spoorid
· Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1. soolestikus elavad bakterid aitavad seedida toitu, tootes vitamiine ja ensüüme 2. Bakterid kaitsevad meid teiste haigusetekitajate eest, võttes neilt ära elupaiga, toidu. Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened lk 8