• Kiirgused-– röntgen-, UV-kiirgus. 15)Selgroogsete organismide areng Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16)Sagedasemad sugulisel teel levivad nakkused ja nende ennetamine • Kl amüdioos on kõige sagedasem sugulisel teel (sh päraku- ja suuseksiga) leviv haigus Eestis. Haigustekitajaks on bakter Clamydia trachomatis. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • G onorröa ehk tripper levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda sünnitusteede kaudu. Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia tehistingimustes. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid. Valdkondadeks on kloonimine (nii paljundamise kui ravi eesmärgil), keskkonna puhastamine, isikute tuvastamine, transgeensete organismide ehk GMOde loomine ning haiguste geeniteraapia. Kasutatakse peamiselt baktereid ja seeni, vähem taimi ja loomi. Organisme kasutatakse mitmesuguste ainete tootmiseks. Paljusid bakter- ja seentüvesid kasutatakse toiduainetööstuses, nad toodavad mitmesugusel eesmärgil vajalikke ensüüme (toiduainetel parandatakse lõhna- ja värviomadusi, juustu tootmine, ensüümid piima val...
Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt
· Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel · Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
ained, mis surmavad mikroorganisme. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt. Antibiootikumid liigitatakse: 1. Kitsa toimespektriga antibiootikumid 2. Laia toimespektriga antibiootikumid Esimene antibiootikum mis leiutati on penitsiliin, mille avastas Alexander Fleming 3. september 1928. Tulles koju avastas ta sinise hallituse nõult, kus enne oli olnud bakter. Hallitus oli tapnud bakteri. Antibiootikumide mõju Antibiootikumide mõju on varieeruv. Ravides haigusi, mis varem lõppesid surmaga, on nende tähtsus tohutu. Nendega kaasneb aga ka negatiivset mõju inimorganismile, hävitades organismis kasulikke baktereid. Kõrvalmõjud Antibiootikumide tarvitamise kuuri ajal võib esineda palju kõrvalmõjusid. Uimasus, pearinglus, kõhu lahtisus, kõhu valu, unehäired, nõrkus, nahalööve, pisaratevool,
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestiku...
Joonis I 1. Milliseid protsesse (2) on kujutatud joonisel I? Transgeenset paljunemist ja meristeempaljunemist. 2. Mida tehakse punktis 1? Lõigatakse DNA ahel lahti, siiratakse vajalik geen . 3. Kas punktis 3 asuv bakter on transgeenne? Jah 4. Millistes punktides (a, b, c, d, e) asuvad taimed on transgeensed? C, d, e 5. Millega on tegemist punktis b? Meristeemkoe rakud kasvusöötmel I 2. 1. 3. a b c d e Joonis II 1. Mida tehakse punktides 1 ja 3? 1. Restriktaasiga lõigatakse DNA lahti; 3.siiratakse DNA lõik 2. Mida tehakse punktides 2 ja 4? 2
Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine põhjendatus Lühiuurimustöö Koostaja: Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Hüpotees..................................................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................5 2...
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses ...
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks?
Eestis näebki välja selline? Kas meie maad hakkavad katma tuulegeneraatorid, kas meil hakkab olema kiirem rongiühendus? Juba praegu tehakse samme selle nimel. Kas tõesti hakkavad meil olema kaamerad ja telefonid, mis on läbipaistvad? Kas tehnoloogia areneb nii kaugele ka Eestis? Võin uhkusega öelda, et Eesti on tehnoloogia arengu poolest üks tugevaimaid. Võtame näiteks kasvõi Tartu Ülikooli, kus avastati Helluse bakter või siis Skype-i, mis leiutati meie kallis Eestis. Igaüks näeb oma tuleviku Eestit erineva pilguga . Mõne jaoks näeb see välja viimase aja tehnoloogiaga kaetuna. Teise jaoks on tähtsad inimlikud väärtused, nagu vähem kuritegevust, rohkem kodutute varjupaiku nii inimestele kui ka loomadele. Kuid siiski me ei saa peatada tehnoloogia arengut ja Eesti peab arenema. Minu jaoks on tähtsad just inimlikud väärtused. Kas on olemas keegi, kes abistab abivajajaid? Jah neid on, aga vähe
Ladina keele kodune töö 29.09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, ...
6. Viiruste ehitus. Joonis. 7. Bakterite ja viiruste erinevused. viirused on eluta ja elus organismid, bakterid on elus organismid; viirustel puudub paljunemisvõime; viirusel puudub ainevahetus. 8. Too 2 erinevust viiruste ja bakterite vahel. Lähtu-toitumine, paljunemine, ainevahetus, rakuline ehitus vms märksõnast. Viirustel puudub ainevahetus. Bakterid paljunevad iseseisvalt, kuid viirustel puudub paljunemisvõime. 9. Spoori mõiste ja tähtsus. tähtsus: bakter moodustab spoori ebasoodsates keskkonna tingimustes. Mõiste: eriline paksu kestaga rakk. 10. Mügarbakterite tähtsus looduses. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. 11. Bakterite kasutamise kohta näited. Toiduainetööstus, meditsiin, põllumajanduses, energeetikas. Õp lk 26 toidud: Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jne;
ja mujal. Normaalne mikroflora on kahjutu. Sõltub inimese east ja toidust (jämesoole mikroflora). Kehalõhn tuleb mikroflorast. Lõhn määrab ära, kes sobivad. Soolestikus olevat mikroflorat tuleb uuendada. Kui puudub normaalne mikroflora, tekivad haigused. Patogeensed bakterid eritavad patotoksiine, mis tekitavad haigusi. Botulismitoksiin on kõige tõhusam toksiin. Bakteriaalsete haiguste raviks kasutatakse antibiootikume. Antikehad teevad kahjutuks bakterite toodetud toksiine. Bakter muutub toksiliseks, kui nad on oma elu ära elanud. Tuntumad bakteriaalsed haigused: Haigus Nakatumine Piirkond, mida organismis kahjustab Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud Teetanus e kangestustõbi Haavade kaudu Põhjustab krampe Gonorröoa Suguline kontakt Suguelundid
*Elusorganismides esineb kaks strateegiat: vertikaalne ja horisontaalne. Vertikaalne ülekanne - informatsiooni ülekanne leiab aset põlvkonnalt põlvkonnale. Selline ülekanne on iseloomulik bakteritele, kuna nad paljunevad mittesuguliselt geomeetrilises progressioonis. Horisontaalne ülekanne - informatsiooni ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite vahel. Selline ülekandeviis on seotud mõistega kombinatiivne muutlikkus. Siinjuures peab esinema kaks osapoolt: doonor - bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA näol; retsipient - bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu. Bakteritel toimub horisontaalne ülekanne konjugatsiooni, transduktsiooni ja transformatsiooni kaudu. Plasmiidid - on peamiselt prokarüootides esinevad rõngakujulised DNA molekulid, mis eksisteerivad raku genoomist eraldi. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: *fertiilsus -
Moodustab viljakehasid, moodustab müksospoore. Parasiteerib teiste bakterite tsütoplasmas. Taandab sulfaati. Põhjustab kampülobakterioosi. H. pylori põhjustab maohaavandeid. Puudub välismembraan. L. monocytogenes on intratsellulaarne bakter. Põhjustab listerioosi. Enamus naha normaalne mikrofloora. S. aureus tuntud patogeen. Moodustab "kuupe". Võivad põhjustada teatud maohaigusi. Fermenteerivad. Inimese seedetrakti normaalne mikrofloora; leidub ka taimedel. Põhjustab kuseteedeinfektsioone, bakteriaalset endokardiiti, meningiiti jm. Normaalne mikrofloora. Mittepatogeenseid tüvesid kasutatakse nt juustu tootmisel. Homofermentatiivne. Toodab piimhapet. Juuretisebakterid piimatööstuses. Kasutatakse juuretisena
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana! Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820. Aastal jõudis taani päritolu teadlane katsete teel järeldusele, et elektrivool juhet läbides tekitab elektrivälja selle ümber. Tänu sellele avastusele suudeti hiljem konstrueerida elektrimootor. Arstiteaduses avastati vaktsiin marutaudi vastu, tuberkuloosi tekitav bakter ja leiutati röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju telefon, raadio, kino ja levis fotograafia. Sel ajastul elasid tõepoolest nutikad inimesed. Kõik need avastused on aidanud tänapäeval meie teadlasi ja minu arvates mõjutanud meie igapäevaelu! XIX sajandil oli tõepoolist värvikirev ja uuendusterohke sajand. Minu arvates maailm arenes jõudsalt positiivses
G C kehtib kogu eluslooduses C G koos oma aminoh. ribosoomi. · Lõp. Stoppkoodoniga VIIRUSED On rakutu moodustis. Obligatoorne rakusisene parasiit. Tema koostises vähemalt genoom(nulk.hape-DNA,RNA), kapsiid(valgud). Nendele võib lisanduda ümbris(koosn. Lipiididest, valkudest), mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Bakteriofaag-viirus, kui peremeesrakuks bakter Replikatsioonig.- kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, s.t DNA 2x Regulaatorg.-tagab uute viirusosakeste paljunemise. Korraldavad ümber peremeesraku ainev. Struktuurg.- kindlustavad viirusosakese moodustamise(määravad kapsiidvalke) PALJUNEMINE- nii rakutuumas kui tsütoplasmas 1. Kinnitub rakule, raku retseptormol. Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4
*Autotroof: sünteesivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.(taim) *Heterotroof: kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist organismide poolt sünteesitud org.ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatak...
PÕHJA TALLINNA AURIGA KAUBANDUSKESKUSE KONTSERT Sissejuhatus Külastasin 12.oktoobril 2012.aastal, Kuressaare Auriga kaubanduskeskuse ostuöö raames Põhja-Tallinna kontserdit. Kontserdile oli tulnud väga palju rahvast, enamus olid noored. Mulle kontsert meeldis, kuna Põhja-Tallinn on eesti muusikas uus bänd ja teeb väga-väga head noortepärast muusikat. Natukene fakte siis Põhja-Tallinnast : · Põhja-Tallinn on Eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest livebändist. · Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat. · Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut. · Tuntumad palad on : ''Lähen ja Tulen'', ''Nii lihtsalt ei saa'', Tere tulemast'' ja ''Meil on Aega veel '' · Koosseisu ku...
ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos
Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise ris...
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine
Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda
nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Väga palju toodab GMO'sid ja on esirinnas USA, sest muundamine on kallis protsess ja seda saavad endale lubada agrotööstuskorporatsioonid. Esimene GM bakter loodi aastakümneid tagasi (täpsemalt 1971. aastal) Kalifornias, esimesed taimed aga tehti 80'tel Missouris ja Belgias. Nendel aegadel kasvatati peamiselt mitmeid soja-, maisi-, puuvilla- ja rapsisorte ning tänapäevaks pole mitte midagi muutunud. Tänapäevaks on kasutusele tulnud peamiselt umbrohutõrjet taluvad sordid, millesse on sisse viidud tõrjele immuunsust tekitavad geenid. Need sordid moodustavad 72% GM-kultuuridest. Samuti on ka kasutusel
Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 75° C juures. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega
salakaval Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites, Meestel kipitus kusitis, rohkenenud eritis valulikkus tupest urineerimisel Tüsistused:Põletik Tüsistused:Eesnäärme- tupest emakasse, ja munandipõletik, potentsi langus, viljatus munajuhadesse (tekib ummistus), viljatus Gonorröa Tekitaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel vaevused vähem kui pooltel, rohkenenud voolus, alakõhuvalu, suguelundite punetust meestel kipitus, sagenenud urineerimine, eritis kusitist Võib viia tõsise vaagnainfektsiooni ja kuse- suguteede põletiku tekkeni Naistel oht jääda viljatuks Ravi: antibiootikumid Algloomade poolt põhjustatud Trihhomonoos On esimesel kohal
Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Miks peab puuvilju pesema kuuma veega? Kapsiid denatureerub tavaliselt 60 75° C juures. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus) või mõlemad korraga. Mis on GMO ohud?
23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm
Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! GEENITEHNOLOOGIA ...on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO . Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks . Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad "kleepuvad otsad". Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita. Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA.
sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja, DNA osake promootor. Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kasutamine ja levik Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM- kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas.
Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmikuhaavand on limaskesta kahjustus peensoole algusosas. Kaksteistsõrmik ühendab magu ja peensoolt. Kaksteistsõrmikuhaavand tekib, kui maohape hävitab ära osa soole limaskestast. Normaalses seisundis on limaskest maohappe eest kaitstud, kuid mõnikord on kaitse ebapiisav ning teil võib tekkida haavand. See võib juhtuda mitmel viisil: - Bakter, mida nimetatakse Helicobacter pylori on peaaegu kõikide seda tüüpi haavandite põhjustajaks. - Mõned ravimid, nagu näiteks aspiriin, ibuprofeen ja naprokseen võivad samuti põhjustada seda tüüpi haavandeid. - Teil on suurem tõenäosus haavandi tekkeks, kui te suitsetate. - Ained, mis suurendavad maohappe produktsiooni, nagu näiteks kofeiin, võivad suurendada haavandite tekkeriski ja põhjustavad valu tugevnemist.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogiliste meetodite abil luuakse GM taimi, mida seejärel kasvatatakse GM toidu saamiseks. Alguses keskendusid GM seemnete loojad sellistele uuendustele, mida hindaksid põllumajandustootjad (ja toiduainetööstus üldisemalt). GM taimede loomise es...
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. USA teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal
e P Nakkub ja levib Levib sugulisel Primaarne ja Levib alati Nakatumine Enamus Suguliselt a eose vormis. teel retsidiveeruv sugulisel teel. toimub sugulisel põhjustatud ülekantav t Niidistik põhjustab nakkus. Levib Rakusisene bakter. teel. klamüüdiast. o virulentsust. sugulisel teel. Polümikroobne g Nakatumine võib Viirus paljuneb infektsioon. e toimuda ka soole limaskestas. n kaudu e e s
1) Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta? V. Kõik organismid koosnevad rakkudest, Rakud erinevad suuruse,kuju,ehituse ja tähtsuse poolest. 2) Mille poolest erinevad eeltuumsed ja päristuumsed rakud? V. Eeltuumsed rakud on bakteril. Päris tuumsed on organismides ning neil on välja arenend rakutuum. 3) Nimeta päristuumse raku peamised koostisosad? V. rakutuum, tuumaümbris,kromosoomid,DNA 4) Mis tähtsus on rakutuumal? V. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5) Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded? V. Tsütoplasmas organellides on tsütoplasma võrgustik, mitokondrid- varustavad rakku energiaga, ribosoomid, lüoosoomid ja Golgi kompleks- seal sorteeritakse valke ning suunatakse edasi. 6) Mille poolest erinevad taimerakud loomarakkudest? V. Taimerakkudel on iseloomulik plastiidid. Neil on ka rakukest...
Bioloogia KT loomarakk 1. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. Seoses mikroskoobi leiutamisega sai võimalikuks raku avastamine 3. Rakuteooria 3 põhiteesi: 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839...
Referaadis räägin ma kuidas haigust ära hoida, ära tunda ja mida nakatumisel ette võtta. 3 2) Mis on gonorröa? Gonorröa – rahvakeeles tripper – on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus. See levib ainult inimeselt inimesele. Bakterid, mis haigust tekitavad on gonokokid. Gonokokid elavad kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis. Puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Bakter võib tekitada ka veremürgitust. Gonorröa on üks maailma levinumaid haigusi üle 25 miljoni haigusjuhuga aastas. Eesti on nakatumine langustrendis. Terviseameti andmetel oli 1993 aastal üle kolmetuhande viiesaja juhtumi, siis 2009 aastal oli vaid sada kakskümmend seitse registreeritud haigusjuhtumit. 3) Sümptomid Sümptomid tulevad esile esimese kuu jooksul, kuid kümnel protsendil meestest sümptomid esile ei tulegi
arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir huligaan margariin trikoloor hüperbool panoraam uvertüür interjöör parafiin vaseliin inventuur plastiliin vitamiin karantiin poroloon magistraal rezissöör Kahesilbilised Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt keefir ja kefiir oktav ja oktaav sümptom ja sümptoom sablon ja sabloon tambur ja tambuur
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e
Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab
5,Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. 1,Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. 2, Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused, harvem on põletik tingitud kiirituskahjustusest või reaktsioonist mõningatele ravimitele. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal esilekerkinud kopsupõletike tekitajatest tuleb nimetada Mycoplasma pneumoniaet ja Chlamydia pneumoniaet, Haemophilus Influenzaet Viirustest põhjustavad pneumooniat sagedamini gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus. Seentest põhjustatud pneumooniat esineb peamiselt immuunpuudulikkusegs haigetel. Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesseneelust või mikroobide õhust sissehingamisel -piisknakkusena.
Süüfilis on üle maailma Click to edit Master text styles levinud ohtlik Second level Third level nakkushaigus, mis Fourth level tavaliselt levib sugulisel Fifth level teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Pilt Raseduse ajal petava süüfilise tagajärjest sündinud lapsele. Süüfilisest lähemalt Süüfilise tekitajaks on bakter Treponema pallidum. Esimene süüfilis tuli Euroopasse koos Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades. 20. sajandini polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi leitud. Eestisse jõudis süüfilis 1990ndatel. Süüfilis jaguneb 3 staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Süüfilisse haigestujad Süüfilisse haigestuvad enamjaolt noored, võrdselt nii mehed kui naised, sagedamini inimtöötajad. Kui loode nakatub võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine,
salmonelloosi haigestumist. · Bakterite juurdekasv aeglustub temperatuuril alla 15° C · Bakterite juurdekasv peatub temperatuuril alla 5° C · pH alla 3, 8 takistab arengu · Täita üld- ja isikliku hügieeni nõudeid · Kindlustada toidu õige töötlemine (temp. pH) · Toidu õige säilitamine , Vältida ristsaastumist 4.2.Bacillus cereus Bacillus cereus on toorpiimas leiduv spoore moodustav bakter. Piima satub Bacillus cereus mullast (väliperioodil spooride arvukus piimas tõuseb), ebapiisavalt pestud ja desinfitseeritud inventarilt, allapanult. Puhangud seoses piimatoodete tarbimisega on tänapäeval harvad, on juhtumeid toorpiima, pastöriseeritud piima ja koore ning imikutoidu pulbri tarbimisest tulenenud haigestumisega. Hapupiimatoodete madal pH pärsib Bacillus cereuse arengut. 4.3.Clostridium perifringens
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
