Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Raseduse ajal suitsetamine Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
Lööbega kulgevad nakkushaigused: LEETRID SARLAKID PUNETIS TUULERÕUGED Lad.nimetus Morbilli Scarlatina Rubella Varicella tekitaja Morbilli A-grupi B- RNA- viirus; Varicella zoster viirus; hemolüütiline piisknakkus viirus-VZV; Väga lenduv streptokokk. piisknakkus: Hästi ja nakkav, Bakter: lenduv ja väga kuid õhus S.byogenes nakkav kuid vähe püsib vähe vastupidav aega väliskeskkonnas NA Haige Haige, eriti Haige inimene; Haige inimene 1- inimene, kes haiguse nakkusohtlikkus 2p.inkobats.periood
Kui lämmastikmonooksiidi tase on piisav, jõuavad vereringega vitamiinid ja mineraalid õigesse kohta ja piisavas koguses. Lämmastikmonooksiid ja põletikud. · NO TAKISTAB PÕLETIKE TEKET · PÕLETIK ORGANISMIS = VAIKNE TAPJA 8 · NO BLOKEERIB PÕLETIKU KAHJUSTATUD RAKKUDES · KROONILISED PÕLETIKUD TEKITAVADKI VÄHKI Kui tekib haav ja järgneb põletik ning organismi tungib bakter, põhjustades palju vabu radikaale, on see organismile kahjulik. Immunsüsteemi kõik rakud tormavad kohale, et tegeleda selle põletikulise protsessiga. Tänasel päeval on jõutud arusaamisele, et haigused, mida me oleme harjunud pidama lihtsalt kroonilisteks haigusteks südamehaigused, vähk, diabeet, kõigi nende aluseks on pikaajaline krooniline põletik. Vähi patsientide elu pikkus sõltub sellest, kui kaua suudame kontrollida kroonilist põletikku. Umbes aasta tagasi oli
Suurte mutatsioonide korral on toimunud suhteliselt suurte genoomi lõikude muutused või väljalangemised. Sellised mutatsioonid on reeglina pöördumatud. Väikesed mutatsioonid on seotud üksikute väiksemate (kuid põhiliste) genoomi lõikude lisandumiste või väljalangemistega, mille juures muutub ainult väike osa omadusi. Selliselt muutunud bakterid võivad pöörduda tagasi täielikult esialgsesse seisundisse (reverteeruda). Seega mutant on muutunud genotüübiga s.o muutunud omadustega bakter. Mutatsioone võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Mutatsioonid avalduvad enamasti fenotüübis. Kui aga fenotüüpne väljendus puudub, on tegemist nn. ,,vaikiva mutatsiooniga".Mutatsioone peetakse evolutsiooni
kokkutõmmete tagajärjel 10- sentimeetriliseks 2. Väljutusperiood- tõukavad väitlused ( emaka kokkutõmbed sünnitusel) ja ema aktiivne lihastöö lapse läbi sünnituskanali välja. 3. Päramisteperiood- Väljuvad emakast platsenta, nabaväät ja lootekestad. Enneaegne*- laps kelle sünnikaal alla 2500g või kes on sündinud enne 37.rasedusnädalat. 2.8 Sugulisel teel levivad haigused Bakter tekitajad: Gonorröa ehk tripper- Tekitajaks on bakter, mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta. Võib kahjustada ka neelu ja pärasoole. Klamüdioos- on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Süüfilis- jõudis Euroopasse keskajal ning tõi surma miljonitele. Viirus levivad: Herpes- Papülloomiviirus- vaktsineerimisega väditav, mida kannavad enamik suguliselt aktiivseid. Võib põhjustada vähki.
Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas.
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
doonori leidmine väga raske, see saab olla keegi lähedalt sugulane. Teine võimalus, mida ka enamasti kasutatakse, on see, et siirdatakse täiesti võõra inimese organ ja siis peab selle ,,võõra" elundiga elav inimene võtma terve elu ravimeid, mis takistavad tema organismil selle vastu võidelda. Inimese kaitsesüsteem põhineb võimel täpselt eristada oma ja võõrast ning seetõttu on siirdatud elund meie keha jaoks sama ohtlik sissetungija kui mõni bakter või viirus.Põhiosa siirdatavatest elundeist saadakse siiski inimestelt kes neid enam ei vaja, ehk on õnnetu juhuse tõttu elu kaotanud. Ka sellisel juhul on tegemist annetamisega, sest seda ei saa teha ilma nõusolekuta. Elus inimene saab anda nõusoleku oma elundite surmajärgseks kasutamiseks, kui täidab elundidoonori kaardi. Nende puhul, kes seda teinud ei ole, võivad nõusoleku anda kõige lähemad sugulased, kes doonorit hästi tundsid ja tema soove teadsid
1 kohaselt on looduskaitse seaduse eesmärk looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. (Looduskaitse seadus... 2004) Alljärgnevalt on tabel 2 välja toodud erinevate liikide arv ja nende protsentuaalne suurus. Tabel 2. Erinevate liikide arvukus. Number Grupp Liikide arv protsent 1. Bakter 85 0.08 2. Seen 23000 21.2 3. Vetikad 2500 2.3 4. Putukad 53430 49.3 5. Reptiilid 446 0.4 6. Imetajad 372 0.3 Allikas: Autori koostatud.
1) Meioosi esimeses profaasis kromosoomide ristsiire 2) Kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis 3) Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb piiratult, partenogeneesil piiratult, iseviljastumisel kõigil kolmel, ristviljastumisel on maksimaalne. 20. Mittehomoloogiline komb muutlikkus bakteritel- kombineeruvad erinevad gen struktuurid: -Transformatsioon- bakter sureb, laguneb, DNA lõike omastavad teised bakterid- tavalisse võivad tõvestavad sattuda. -Transduktsioon- uute geenide ülekanne bakterile toimub viiruse vahendusel- võib üle kanda tõvestavaid omadusi määravaid geene. -Konjugatsioon- Plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele- nt. resistentsus. 21. Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb
moodustuvad olemasolevatest rakkudest ehk sünnivad teistest rakkudest jagunemise teel. 2. Millised on looduses esinevad suurimad rakud?-Loomade munarakud(lindude). 6. Mis on tsütoplasma?- Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. (Pool vedel aine mis täidab rakku) Rakk - Kõige väiksem elus üksus. Kõige suurem rakk on jaanalinnu munarakk ja kõige väiksem rakk on bakter. Rakk --- Prokarüdoot (eeltuumne) [bakterid] | Elukarüoot (päristuumne)[seened, taimed, loomad, protistid] 1. Kromosoomid 2. Tuum 3. Ribosoomid 4. Lüsosoom 5. Tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Rakumembraan 8. Tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Lüsosoom 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Ülesanded: Juhib raku elutegevust Tuum Varustab rakku energiaga, (raku hingamine) Mitokonder
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Lutsiferaas (luciferase) jaanimardikast rakud helenduvad pimedas Transformatsioon - Geneetilise materjali taime viimine Biolistiline meetod (gene gun) Agrobacteriumi abil (loeng 7) Biolistika - Mehhaaniline meetod Nö. Geeni püss ja kullast kuulid Kulla osakesed kaetakse DNAga ja tulistatakse taime kudedesse DNA satuvad raku sisse ja 12 tunniga siseneb DNA tuuma ja integreerub taime genoomi. Kuld kogutakse vakuoolidesse ja saadetakse taimest välja Agrobacteriumi abil - Bakter · Taime patogeen · Põhjustab kasvajalaadset kasvu taimedel · Sisaldab plasmiidi (tumor-inducing plasmid) · Võimeline integreerima osa Ti plasmiidist (Transfer-DNA) taime genoomi · Ti plasmiidi saab modifitseerida, et DNA vektorit sinna panna. (loeng 7) Putukaresistentsed taimed - Toksiin: Bt-valk, mis on eraldatud Bacillus thuringiensis bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad)
Antibiootikum – hävitab nii head kui halvad bakterid, nõrgestab organismi kaitsefunktsiooni Inimkehas on spetsiifilised(immuunsüsteemis) ja mittespetsiifilised(võitleb kõige vastu, aga võib ka heade vastu võidelda) keha kaitsemehhanismid Patogeenid Haigust põhjustavad mikroroganismis (bakterid, seened, viirused (DNA või RNA kandjad)) Toiduahela madalaim lüli Bakter on elus, seda saab tappa (ravida). Viirused pole elus, neid ei saa tappa(ravida), küll aga saab viiruslikku protsessi pidurdada, kuid see pidurdab ka valgusünteesi ja on organismile ohtlik. Viirus inimesse -> osaks valgusünteesist -> viiruslik protsess -> mingi rakk hakkab viirust tootma Haigused ja muu: Mikroorganismid ei põhjusta ainult haiguseid Seedetraktis aitavad mikroorganismid toitaineid omastada
16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt kiskjateni. 18. Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine. 19. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 20. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 21. Kliimaks - Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus), mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 22. Kommensalism organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 23
m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest.Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, kaasaarvatud inimestele, põhjustades tervisehädasid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Bakteritel ei ole rakutuuma. Bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv
3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talit...
ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Teadlased jõudsid ajakirjas "Astrobiology" avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis
· sisaldavad tsütoplasmat · elus Prokarüootide ja eukarüootide erinevused · prokarüootidel puudub rakutuum · prokarüootidel puuduvad membraansed organellid, mis eukarüootidel esinevad · prokarüoodid koosnevad ühest rakust, eukarüoodid võivad olla nii ainu- kui ka hulkraksed · prokarüoodid on primitiivsemad ja väiksemad kui eukarüoodid Suurim rakk on jaanalinnu munarakk. Väikseim rakk on bakter mükoplasma. Väga pikad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud. Viirused ei kuulu kumbagi rühma, sest ei ole rakulise ehitusega. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, jt. madalmolekulaarseid ühendeid) Paarilised kromosoomid ehk homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. (erandi moodustavad mehe sugukromosoomid X ja Y) Sugurakkudes on igast paarist 1 kromosoom IV PT. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
· Puuk: · Võib levitada borrelianakkuse ehk Lyme'i tõve ja puukentsefaliidi tekitajad · Tegutsemisjuhis: - eemalda puuk nahast pintsettidega tõmbava liigutusega, Ära pigista puugi keha. - naha sisse jäänud kehaosad eemaldada, need võivad ka sisse jääda. - puhastada haav defiteeriva vedelikuga mitu korda. · Lyme tõbi: · Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustav spiroheeride perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks tunnuseks on ringikujuline nahalööve puugihammustuse piirkonnas. · Haigel ilmneb palavik, külmavärinad, lihase-ja liigesevalud, kurgu-ja peavalu ning köha · Lisajs võivad olla suurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus.
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), ...
Külvi skeem 2. Keskkonna pH-st ehk pH optimumi määramine · Tegime igast kultuurist 3 külvi erineva pH-ga vedelsöötmesse (5, 7 , 9) viies steriilse külviaasaga veidi biomass katseklaasi, jälgides järgnevat skeemi · Kasvatasime toatemperatuuril Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp 105 Bacillus sp Ps 42 BakVev Bakter Seen iinipärte 2 r1 pH9 pH9 pH9 pH7 pH7 pH5
Siinkohal toon põgusa ülevaate mõningatest nakkushaigustest. Eesti Ratsaspordi Liit 11 Veterinaaria Bakteritest põhjustatud haigused Teetanus ehk kangestuskramptõbi. · Teetanuse tekitaja olemas 90% mullaproovides, hobusel, kaamelil ja muulal on teetanusetekitaja alati olemas ka soolestikus. Anaeroobne bakter, mis vajab arenemiseks tavaliselt torkehaava, millele ei pääse õhk ligi. · Haiguse kulu muudab väga raskeks see, et haigustunnuseid põhjustavad bakteri toksiinid, haigustunnuste tekkimisel on bakter juba organismist lahkunud ja teda pole võimalik oluliselt ravimitega mõjutada. · Otstarbekas hobused vaktsineerida, kuna ravi pole reeglina edukas ja hobune hukkub. On teada Eestis mõned juhud, kui on õnnestunud seerumi õigeaegse manustamisega
Inimese immunodefitsiitsust põhjustava viiruse märklaudrakud ja rakkudele seostumise retseptorid. Makrofaagile kinnitumiseks on beeta kemokiini retseptor (CCR5), T-helperitel on alfa kemokiin retseptor (CXCR4) Viiruste erinevad rakku tungimise mehhanismid. Fusioon plasma membraaniga, fusioon membraaniga pärast endotsütoosi, poori moodustamine, endosomaalne membraani lõhkumine Bakterite peremeesrakkudesse fagotsüteerimise tõmbluku ja päästiku mehhanism. Tõmblukk- Bakter kinnitub invasiini abil retseptoritele, mis käivitab aktiini polümerisatsiooni ja bakter tõmmatakse sisse Päästik- mikroob süstib rakk valgud,mis käivitavad aktiini polümersiatsiooni. Mikroobist pärit translokaator valgud tekitavad translokaatori raku pinnale. NET- neutrofiil viskab välja rakuvälised lõksud mikroobidele. Trypanosoma cruzi peremeesrakku tungimise kaks erinevat teed. Lüsosoomi kaudu- kinnitub rakule, ca signaal kutsub lüsosoomid
3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min
nõrkus ja väsimus. Tõrv Ühe sigaretiga, olenevalt sigaretimargist on saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see eriti suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid tekitavaid kui ka vähki. Tõrv mõjub hingamisteede limaskestadele. Hingamisteede vastupanuvõime haigustele langeb. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua peaaegu mitte ükski bakter sellise kaitsemehhanismi tõttu. Aga suitsetaja haigestub näiteks normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse palju kergemini (kopsupõletik, bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Nikotiin, C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes olev tugev närvimürk. See tekitab sõltuvuse ning on narkootiline aine. Suur annus võib põhjustada inimesel halvatuse, hingamis- krampe ja surma
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimised on näidanud, et erinevatele herbitsiididele vastupidavate GM rapsi vormide kasvatamine kõrvuti olevatel põldudel on põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised ...
puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kuidas toimub geelkromatograafia? Geelkromatograafiat viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonni sisse pannakse poorset geeli, mis kujutab ennast väikesed ümarad graanulid. Geelid, mida kasutatakse geelkromatograafias, koosnnevad dekstraanist (glükoosi polümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis koosneb D-galaktoosist ja 3,6- anhüdro-L-galaktoosist) vi polüakrüülamiidist. Viimane on
piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses - orgaanilise aine lagundajad ehk destroendid - tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine a) toiduainete tööstuses
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumür...
Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 N2 (ÕHUS) N-ühendid VALKAINED N2 (ÕHKU) 1. õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. bakter N2 NH3, NH4+ Vetikas 2. mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetga. NITRIFIKATSIOON: NH3 NO3 või NH4 NO3, HNO3 välk õhus vihmavesi
Ka RNA molekule on laboris sünteesitud. 2003.a. õnnestus USA teadlastel luua sünteetilised viirused. Ühe hüpoteesi järgi tekkisid viirused ja bakterid hoopis kuskil mujal kosmoses ja lendasid Maale meteoriidil. 1996. aastal kuulutasid USA kosmoseagentuuri NASA teadlased maailmale, et avastasid Marsilt pärit meteoriidist fossiilse bakteri. Munajad ja kepjad moodustised olid vaid 100 nanomeetri pikkused. See on tuhandik juuksekarvast. Selle ajani ei usutud, et bakter võib olla nii väike. Nüüd on neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt 2 liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest. Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsio...
Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga. DIAGNOOSIMINE Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu, surudes spaatliga keel kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter. RAVI Kuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga
Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine 11. Kes on GMO-d, kuidas ja miks neid luuakse? GMO geneetiliselt muundatud organismid. * võõrgeenide sisseviimine teise organismi - organismile ilmneb mingi uus tunnus, mis on mingil teisel liigil. *geenide väljalülitamine ehk geeni knockout organismil kaob mingi tunnus, sest rikutakse geeni struktuuri mutatsioonige. Näited: 1. mikroorganismid bakter toodab oma valkudele lisaks inimese valku. 2. loomad lambad, kitsed, veised toodavad piimas/veres inimese ravivalke. 3. taimed vastupidavus kahjuritele ja haigustele. 12. Milles seisneb geneetilise sõrmejälje idee ning isaduse ja isiku tuvastamine. Kuidas see metoodika töötab? Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel.
Pikaaenge manustamine neurotoksilised nähud. Alkoholiga seoses peavalud ja punastamine. Teratogeenne(satub ka rinnapiima) 67. Selgita, mis on MIC? MIC minimal inhibitory concentration - madalaim kontsentratsioon, mis pärsib bakterite kasvu. 68. Millistel põhjustel AB ravi ebaõnnestub? * Määratud vale AB (tekitaja ei ole sellele tundlik) * Ravikuur pole tehtud lõpuni või oli määratud liiga väike doos * Kui tekitajal tekib resistentsus AB suhtes * Haiguse tekitaja ei ole bakter * Alleergiline reaktsioon (pt ei võta AB lõpuni) 69. Mõelge, milliste omadustega peaks olema teie arvates ideaalne antibiootikum? * laia toimespektriga. *ei teki bakteritel resistentsust * ühekordne doos * ei oma kõrvaltoimeid * odav * suukaudne 70. Mida peate patsiendile selgitama kui määratakse AB ravi? * Ravikuuri tuleb teha lõpuni * Võimalikud kõrvaltoimed * Võimalik alleergia * Alustab tänasest
Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Bakterite tähtsus Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Siin täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks
Eriti palju kulub hõb e d at elektrote hnika s, se st hõb e d a s ul a m e i st tehak s e kontakte ja h õb et sinkaku m ula ator eid, selle g a kaetak s e raadiod etaile ning jood etak s e detaile kokku (näitek s ainuüksi USA s kulutataks e joodistek s aasta s lige m al e 1000 hõb e d at). Hõb e d ai o o nid hävitavad bakter eid, näitek s ve e sterilise e ri mi s e k s piisab üliväike s e st ioonkonts e ntratsio oni st. Hõbe d a ü h e n d e i d tarvitataks e fotom aterjalid e (fotopab e ri ja filmi) ning ravimite tootmis el. Et hõb e d at on alati tood etud väh e, hakati juba 19.sajandil otsima sula mit, mis as e n d ak s lauah õ b e d at. Selle tulemu s e n a leiutati uush õ b e , m elhior jm. Sula m ei d. Alate s 1960. aast
organismide kogum): 1. Ülejäägi meetod (2 riiki, loomad, taimed). 2. Eluvormi meetod (4(5)+/- 1 riiki, taimed, loomad, seened, bakterid +/- viirused, heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid. Loom kehasisese seedimisega eukarüootne organism mis ei fotosünteesi. Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2
kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooteid. Kõige sagedamini loetakse pakenditelt lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist. Üle 50% küsitletud õpilastest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse
konservatiivsus Prokarüoodid paljunevad klonaalselt, seetõttu nn puhas vertikaalne ülekanne HORISONTAALNE – geneetiliselt sõltumatute isendite vahel Ebapüsiv, liikuv, uudne ja võib toimuda prokarüoodilt prokarüoodile, prokarüoodilt eukarüoodile kui ka eukarüoodilt prokarüoodile Horisontaalses ülekandes on 2 osapoolt: DOONOR ehk DNA VÄLJASTAJA ja RETSIPIENT ehk DNA VASTUVÕTJA. Üleantavat DNA-d nim endogenoodiks. o Doonor – bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol o Retsipient – bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu 20. Plasmiidse DNA piirkonnad Plasmiid kujutab endast kaheahelalist DNA rõngasmolekuli, mis replitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi. Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast;
KOOL UURIMUSTÖÖ Õpetaja nimi : Teema : Amfetamiin Õpilane : Klass : Tallinn 2013 Sisukord : lk 1 Sissejuhatus lk 2 Mis on amfetamiin? lk 4 Amfetamiini ajalugu lk 5 Amfetamiini toime lk 7 Amfetamiini peamised tootjad lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus : Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin (narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks on: 1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda , et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule . 2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks see aine nii populaarne on? 3) Eelnevalt pole puutunud narkootikumitega , aga olen ...
Platsenta on loote organ, mille areng ja funktsioon mõjutavad otseselt loote kasvu, arengut ja heaolu. / imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon. 16. Miks bakteriaalsed haigused ei kahjusta loodet? Ema ja loote veri pole otseses ühenduses. Ainevahetus toimub läbi platsenta, rakulise ehitusega bakter sealt läbi ei saa. 17. Kuidas on võimalik, et loode ja ema on erineva veregrupiga? Kuna ema veri ja loote veri ei ole otseses ühenduses. 18. Kuidas saab loode toitaineid ja hapnikku? Platsenta kaudu. Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega (glükoos nt), juhivad välja ainevahetuse jääkprodukte. 19. Miks on lootevesi vajalik? Lootevedelik kaitseb löökide eest, hoiab temperatuuri, laps saab seal juba liikuda
medicine. meditsiini haru, mis käsitleb eakate inimeste may have to prescribe you something stronger. ravimit haigusi, ravi- ja profülaktikameetodeid määrama 36.germ n - [d:m] a very small living thing that can 60. prevention n - You know what they say, prevention is better make you ill: Put disinfectant down the toilet to kill any than cure (=it is better to stop something bad from happening germs. pisik, bakter than to remove the problem once it has happened). ärahoidmine 37.gloomy adj - making you feel that things will not 61. preventive medicine n - medical treatment, advice, and improve [= depressing]: The report paints a gloomy
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
