Loo Keskkool HÜPNOOSI KASUTAMISE ERINEVAD VÕIMALUSED JA SELLE MÕJU Uurimistöö psühholoogiast Koostaja: Keidy Tiitso Klass: 10 Juhendaja: Maret Härm-Tilk Loo 2011 Sisukord SISUKORD .................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. HÜPNOOSIST...................................................................................................................... 4 2. HÜPNOOSI AJALUGU .......................................................................................................... 5 2.1 ÜLDINE HÜPNOOSI AJALUGU .........................................................
(Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: ,,Sensation", ,,Perception", ,,Consciousness" ,,Psühholoogia gümnaasiumile" õpikust peatükid: 6 (,,Taju"), 1 (,,Psühholoogia, psüühika, teadvus"), ja 2(,,Psühholoogia ajaloost") *Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad): Aru ja Bachmann (2009) ,,Tähelepanu ja teadvus", Tereping (1988) ,,Kuulmispsühholoogia", Allik ja Luuk(1980) ,,Nägemispsühholoogia"
· 13) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; · 14) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge
Gustav Adolfi Gümnaasium Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
MANIFEST Teiste inimeste vaim Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigusta...
vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann, 2009). Tähelepanu · Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid) · http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mv · Hoiakute, eelteadmiste osa · Automatiseerunud protsesside osa tähelepanu arengus oluline õppimise toetaja · Optimaalne keskkond · Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine · Ärevuse mõju Tähelepanu komponendid 1) fokuseerimine, suunamine (objektile) 2) tähelepanu hoidmine (objektil)
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Henry. Gleichzeitig sei sie in der Vermittlung des Ethos zurückhaltender. Beide Geschichten richteten sich an ein unterschiedliches Publikum: O. Henry schreibe für Zeitschriften und den Konsum einer breiten Leserschaft, während für Borchert der Adressat seiner Texte nicht ein Unterhaltung Suchender sei, sondern der Mitbetroffene, der Schicksalsgenosse.[13] Paul Celan (19201970): Die Todesfuge (Ende 1944 / Anfang 1945) Ingeborg Bachmann (19261973): Der gute Gott von Manhattan (1958) Form und Handlung: Die Handlung ist auf zwei Ebenen verteilt. Auf der äußeren Ebene läuft eine Gerichtsverhandlung an einem heißen Augusttag in den 1950er-Jahren in New York City ab. Der Richter erkennt in dem Angeklagten, einem alten Mann, den guten Gott von Manhattan. Der gute Gott hat die 23-jährige Studentin Jennifer umgebracht. Die Vorgeschichte der Bluttat wird auf der inneren Ebene in Rückblenden nacherzählt. Es
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötaja...
- tähtis on etenduse atmosfäär (ruum, rütm, värvid, valgustus jm). Eesti teatrites lavastati peamiselt saksa ekspressionistide töid (Toller, Kaiser), kuid ka siinsed autorid kirjutasid ekspressionistlikus stiilis (Adson, Antson, Metsanurk). Kõige järjekindlamalt viljeles ekspressionistlikku stiili, vaid paar hooaega tegutsenud amatöörtrupp nimega Hommikuteater (1921-1924). Hommikuteater oli mõttekaaslaste ühendus, kelle juhiks oli varalahkunud lavastaja August Bachmann. Hommikteater jõudis teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920
Kolmapäev 10. päevast kuu November Row 35 uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva 47102200902 Ene Burmeister Paide 36802240722 Ahto Danilov Paide 48305030944 Laine Eek Tallinn
nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „Consciousness“ „Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2 („Psühholoogia ajaloost“) *Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad): Aru ja Bachmann (2009) „Tähelepanu ja teadvus“, Tereping (1988) „Kuulmispsühholoogia“, Allik ja Luuk (1980) „Nägemispsühholoogia“
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
38901180808 Erki Ainsaar Valga 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 34007250511 Marko Erikson Haapsalu 37609120658 Aare Marmor Tamsalu 36108130050 Kaivo Mets Tapa 47903090504 Erika Bachmann Tallinn 47105020007 Ene Elmik Loksa 37110010868 Tarmo Müller Tõrva 45704030496 Kristel Astok Kiili 47105130963 Ene Burmeister Paide 38301060031 Vilma Eesmaa Valga 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi 44409100049 Evi Sarapik Kiili 45109030894 Katy Veesimaa Tartu 45909050610 Helen Aigro Pärnu 48308230166 Laine Eek Tallinn
36109040214 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 38310210529 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 34007250511 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 37609120658 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 36108130050 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 47903090504 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 47105020007 Ene Elmik Loksa Kivimurru 11 - 10 37110010868 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11 45704030496 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 47105130963 Ene Burmeister Paide Liivalaia 32-35 38301060031 Vilma Eesmaa Valga Ümera 24-5 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi Roheline 3
pärilikkus on küsitletute arvates üks teguritest, mis vallandab vägivaldse käitumise vastanute arvates on võimalik teha ennetustööd, et hoida ära igasugune kriminaalne käitumine 75 Kasutatud materjal 1. K Hilborn. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2007. 233 lk 2. J. Saar. Kriminaalpsühholoogia. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2007. 259 lk 3. T. Bachmann. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. 2009. 440 lk 4. T. Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis: tutvustavad loengud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. 158 lk 5. J. Allik & R. Häidkind, & J. Harro. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikkoli Kirjastus. 2002. 280 lk 6. C. Lombroso. Introduction. In C. Lombroso – G. Ferrero. Criminal Man, According to the Classification of Cesare Lombroso. Montvlair, N.J,: Patterson Smith. 1972. 322 lk 7. E. Sagarin
Peaks nii olema (W.James, Krugman jne ..) Värvi funktsioonid reklaamis: · tähelepanu tõmbamine · toote või teenuse idee toetamine · jõuetu reklaami või toote elustamine · tähelepanu tõmbamine märgile Sandage, Fryburger ja Rotzoll (1979): realismi tagamine ("nii nagu päriselt") inimese seisundi muutmine (soe-külm, elav-rahulik) esteetiline funktsioon (ilusam reklaam on mõjuvam). Bachmann,1994 Võimaldab tagada järjepidevust kampaaniate vahel Soodustab kiiret äratundmist ja mäletamist Võimaldab kiirendada sõnumi töötlemist Võimaldab juhtida assotsiatsioone ja emotsioone T.Hiob, 1997 Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest:
47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere Lastekirjandus 47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere Lastekirjandus 47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere Lastekirjandus 47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere Lastekirjandus 47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere Lastekirjandus 47110060467 Elvi Berk naine 41 Rakvere 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn Luuletused 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn 47110070151 Erika Bachmann naine 41 Tallinn
Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik
38901180808 Erki Ainsaar Valga 37008050804 Aadu Heinlo Kuressaare 36109040214 Kristjan Jürimäe Valga 34506270104 Reijo Müürsepp Vändra 38310210529 Eevald Parts Tamsalu 34007250511 Marko Erikson Haapsalu 37609120658 Aare Marmor Tamsalu 36108130050 Kaivo Mets Tapa 47903090504 Erika Bachmann Tallinn 47105020007 Ene Elmik Loksa 37110010868 Tarmo Müller Tõrva 45704030496 Kristel Astok Kiili 47105130963 Ene Burmeister Paide 38301060031 Vilma Eesmaa Valga 35205180673 Jaan Laubre Jõhvi 44409100049 Evi Sarapik Kiili 45109030894 Katy Veesimaa Tartu 45909050610 Helen Aigro Pärnu 48308230166 Laine Eek Tallinn
subjektiivsusest ning võimaldavad uuritavate isikute "kavaldamisest" läbi murda. Enamgi veel, on teada, et sageli ei oska inimene ise endalegi seletada oma eelistusi, valikuid või spontaalseid otsuseid. Vastava ajuaktiivsuse signatuuri korral aga saab eelistusi ja tõrjumisi objektiivsemalt välja selgitada. Kasutatud kirjandus: 1. http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 2. Cialdini, R.B (2014). Mõjustamise psühholoogia. Kirjastus Pegasus, Tallinn 3. Bachmann, T (2009). Reklaamipsühholoogia. Kirjastus Ilo, Tallinn 4. Mõjutamispsühholoogia loengu materjalid. Uusberg, A 5. Erinevad inglise keelsed artiklid testideks vastamiseks. 01.06.2014 Tartu
Hoiakute mõõtmismudelid: x Multiattribute model (multiomaduse mudel) o Fishbein mudel, Fishbein ja Ajzen mudelid o Hoiakute väärtusi mõõdetakse skooridena tarbija uskumuste ja hinnangute baasil mingi objekti omaduse suhtes. Siin saame rääkida veel mudelitest x Attitude-toward-the-object model objekt nt toode, bränd x Attitude-toward-the-behavior model palju informatiivsem kui esimene x Attitude-toward-the-ad model loe: Bachmann "Reklaami psühholoogia" 21 Kuidas mõista multiomaduse mudeleid? x Dimensionaalsuse saavutamiseks tuleb mudelisse kaasata kõik olulised toote omadused x Kuigi selleks võib olla mitmeid sobivaid omadusi, ei ole kõik omadused tarbijale võrdse kaaluga/tähtsusega x Tehes nii saame teada omaduste pingerea, mis väljenduvad tarbija hoiakutes enne ostuotsust Multiomadustega mudeli eelised:
, Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Monde, 2004 Lehtsaar, T., Suhtlemiskonflikti psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008 Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al, Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008 Pease, A. Kehakeel. Ersen 2001 Pilli, T., Palamets,H., Lehtsaar, T., Tšatšua, T., Vooglaid, Ü., Bachmann, T., Raudsaar, M. Avatult avalikust kõnest. AS Atleks 2008 Sally B., Small Talk. Seltskondliku vestluse kunst. Tallinn: Kirjastus Kunst, 2008 Samel, E., Suhtlemine, keskastmejuhi proovikivi.Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2005 Suur, Ü. (koostaja). Testid ja küsimustikud kutse-ja personalivalikuks. Kentaur 2007 Topf,C. Kehakeel ja edukas karjäär. Odamees 2000
Arvutada, mitu protsent Leida palkade mediaan (asendikeskmine) ja kvartiilid ning mitu inimest saab Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport
(nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni. 1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa kirjanik Ingeborg Bachmann. Protestiks saksa fašistliku mineviku vastu elas ta 1953-1965 Itaalias. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku H. Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooper on pühendatud Stravinskile). Selles segunevad reaalsus ja unenäod, vastandub
• Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s , m o t iv a t s io o n i t e k e S o o v im in e E e s m ä r g i j a v a h e n d it e v a l ik O t s u s t a m in e T E G U T S E M IN E T
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
varjatud põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie
36405130719 Erki Ainsaar mees 5/13/1964 52 Tootmine lukksepp 1,200 46605150941 Maarja Ambros naine 5/15/1966 50 Ost sekretäär 950 34708140585 Erki Arsenov mees 8/14/1947 69 Ladu kompekteeri 690 45711080030 Kristel Astok naine 11/8/1957 59 Finants raamatupida 850 47110070151 Erika Bachmann naine 10/7/1971 45 Müük müügijuht 900 35404050446 Reijo Bauman mees 4/5/1954 62 Tootmine tööline 700 44203130136 Mirja Bergmann naine 3/13/1942 74 Majandus koristaja 1,270 47110060467 Elvi Berk naine 10/6/1971 45 Transport dispetser 640
· Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst · Psühhiaater (saatekirja pole vaja) · Psühholoog (saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, ... -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad) · Psühhiaatriakliinik -> Valvepsühhiaater · 112 Kasutatud kirjandus · Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tallinn: Hermes · Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo · Pildimaterjal: Gleitman / internet Lugeda Gleitmanist: · Isiksus: 700-711,715-721,727-732,736-740. · Psüühikahäired: 752-760,763-770,773-776,780-784,790-798,804-808. Sotsiaalpsühholoogia Liider: probleemiasetus · Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid? Eeskuju, järgimine, surve (Bobo!). Keda usaldame, keda järgime?
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse
teadvuse nähtuse erinevaid külgi. Inimesel esineb teadvuslikke ja ka mitteteadvuslikke seisundeid. Teadvuse seisundil on olemas erinevad faasid. Näiteks inimene on ärkvel olles teadvusel ja und nähes, kuid teadvust ei ole näiteks narkoosi või unenägudeta une ajal. Kui inimene on teadvusel, siis võib ta olla unine, ergas või tavaolekus. Kui aga inimene ei ole teadvusel, siis selline seisund ei ole samuti alati ühetaoline. Näiteks une või hüpnoosiseisundi ajal.( Bachmann ja Maruste 2011, 82-83 ) Rääkides unenägudest ei pea jutt kõlama just esoteeriliselt või pseudoteadusena, kui teemaks ei ole muidugi unenägude pealt ennustamine. Unenägusid uurivad psühholoogid, psühhiaatrid ja isegi neuroloogid. See on tõsiteaduse üks uurimisalasid, kuid selle üle on mõtisklenud ka filosoofid. Psühholoogia ja filosoofia ei ole üks ja sama. Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega
Millesse, usun, mida ütlen, mida teen ongi see , kes ma olen. See konspekt on võimalus heita lukuaugust pilk suhtlemise/käitumise maailma. Tahtes enamat, ava uks ja loe läbi järgmisel leheküljel toodu. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 131 Kirjandust suhtlemise kohta KIRJANDUST SUHTLEMISE KOHTA 1. Avalikud suhted mis need on? 2. Bachmann, T. Sõnatu keel. - Noorus, 1984, 1,3,5,7,9,11 (mitteverbaalsed suhtlemisvahendid) 3. Berne, Eric Suhtlemismängud : mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Tartu, Väike Vanker, 2001 4. Bolton, R. Igapäevaoskused : kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. 2002, 2005 5. Bolton, R. People skills. 6. Borodkin, Korjak. Tähelepanu, konflikt! 7. Cialdini, R.B. Mõjustamise psühholoogia 2005 8
olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju korjeldub teatud ,,hea figuuri" moodustumise reeglitega. Sissejuhatus psühholoogiasse T. Bachmann,R. Maruste Psühholoogia alused 2003 Psühholoogia mõiste ja aine: · Psyche + logos -> PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus) (hingeteadus) · Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist · Käitumine on objekiivselt fikseeritav · Kahepoolne süsteem-subjekt ja keskkond Interaktiivne süsteem Psühholoogia mõiste esmakasutus: · Philipp(e) Melachton-1540 · Rudolph Goclenius sen.-1590 Psüühika determinatsioon:
for children’s peer relations. Journal of Applied Social Psychology, 27, 1557– 1580. Udvari , S. J. (2000). Competition and the adjustment of gifted children: LISA 1 123 LISA 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid Adams, K. (2007). Arenda oma lapse andeid. Lõbusaid harjutusi vaimse tegevuse arendamiseks 0–11-aastastele. Koolibri. Aru, J., & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev. Christiani, A., Scheelen, F. (2004). Arenda võimeid. Ande avastamine, arendamine, rakendamine. Ilo. Einon, D. Mängime ja õpime: 130 toredat tegevust 2–6-aastastele. Varrak. Einon, D. (2003). Loov laps: märgake ja arendage oma lapse sünnipära- seid andeid. Varrak. Einon, D. (2002). Meie tark laps: kuidas oma last arendada ja julgustada, et ta sünnist kuni kuuenda eluaastani võimalikult palju õpiks. Maalehe Raamat.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
