Migration of Indo European Language Chronology · The origin of Indo European languages go back about 8500 years Hetiidid Väidetavalt esimene indo-euroopa rahvas ,kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele Kuningal aitas valitseda autoriteetne sõjaline ülikkond. Sõjaline ülikkond jagunes kaheks : tulia(kuninga lähikondlased) ja pankus(muud tähtsamad tegelased) Mugavdasid enda keelde babüloonia kiilkirja Tähtsaim tööstusharu oli põllumajandus Üks suurimaid kultuuripärandeid on kirjutised Hattusa lossi arhiivraamatukogust Kõige suuremaks hetiitide kultuuripärandiks peatakse rauda Ühiskond · KUNINGAS · Kuninga lähikondlased · Ametnikud ja vabad talupojad · Käsitöölised, karjased, kalurid, väiketalupojad ja sõdurid · Orjad, orjad, orjad, orjad, orjad,
· Allikad SISSEJUHATUS Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. EHITAMISE PÕHJUSED Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Semiramise rippaiad ehitati, sest kuninganna Amytis tundis end kõrbes õnnetult ja ta tundis end taimede keskel nagu oma kodumaal Meedias, lisaks tõi see Babüloni linnale kuulsust. Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. ASUKOHT, SELLE KIRJELDUS Semiramise rippaiad asusid Babüloni linnas. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Semiraamise rippaiad arvatavasti oli aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrit. Seal oli palju korruseid ja igal korrusel palju taimi
alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma Jahve tempel sai nende peamine religioosne keskus. · Nende mõlema ajal oli see tugevaim riik Kaananis. Saalamoni surma järel lagunes see põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. · 8.sai vallutasid asüürlased põhjapoole. Asustasid oma impeeriumi eripiirkondasesse. · Juuda riik langes 6.saj Uus-Babüloonia riigi alla. 586 eKr purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar 2 Jeruusalemma ja käskis hävitada Jahve templi. Palju rahvast küüditati Mesopotaamiasse Paabeli vangipõlve nagu juudid on seda nimetanud. Kui U-Babüloonia riik oli Pärsia alla langenud pääsesid võõrsile asustatud kodumaale. Taastati tempel ja jätkati tavapärast elu. Kuna enmus olid endise Juuda riigi elanikud ja pärisesid iisraelu juuda hõimust võib neid nimetada sellest ajast Juutideks. VANA TESTAMENT
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju
umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni astmeid 203 Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Veel varasem legend omistab neid aedu Assüüria kuninga Samsiadad V Babülooniast pärit naisele Sammuramatile, kelle kreekapärastatud nimi on Semiramis ja kes valitses
· Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav) · 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järeltulijad Assüüria suurriigi ajajärk (97 saj eKr) · 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse aramealased · 9. saj allutati Babüloonia Assüüria ülemvõimu alla · 721705 eKr vallutati Iisraeli riik · 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr)
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid
Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujune...
Tark ja lugupeetud. Andis teistele jumalatele nõu. Enlil(Bel) Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas loodusnähtusi, edendas viljakust. Ea(Enki) Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja. Enlili vend või poeg. Inimkonna soosija (õpetas, aitas). Valdas maagiat ja ennustuskunsti. Kaval. Istar Taeva kuninganna. Armastuse ja sellega seonduva kehastaja. Sõjakas ja kättemaksuhimuline. Austatuim. Marduk Babüloonia jumal. Sai tähtsaks, kui loodi Babüloonia suurriik. Omandas paljud Enlile omased tunnused Babüloonias. Õiguspõhimõtted : · Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte (vaid siis kui samast seisusest isikud). · Hammurapi seadused. Müüdid, legendid : · Maailma alguse müüt Alguses oli vaid vesi, millest sündisid maa ja taevas. Maailma kujundasin isane mage- ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad.
maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud
Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid · Rajas uue pealinna Ahetatoni. · Akadi, Assüüria, Babüloonia · Pehmetele savitahvlitele vajutati kiilukujulise otsaga puupulga abil · Kuningas sõjaväeülemjuhataja, kõrgeim seaduste andja, märke ülempreester, kohtumõistja · Esmalt tähendasid märgid mõisteid, siis silpe
piksejumal Enlil ning maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea. Samuti Babüloni kaitsejumal Marduk. Kõik jumalad olid inimolendid. Mesopotaamias sai alguse astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Tähed pidavat peegeldama Jumalate toiminguid. Preestrid tegelesid astronoomiaga. Ennustamine käis tsikuraatide tipust ja tänu sellele said inimesed teada oma tulevikku ja saatust. 9. Semiidi rahvaste riigid: Akadi, Vana Babüloonia (Hammurapi, Sargon I), Assüüria (Sargon II, Assurbanipal), Uus Babüloonia (Nebukadnetsar II). Akadi riik (2334-2193 eKr) Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi
000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni. Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 t (osal kuni 15, mõnel isegi 70 t). 20 aasta jooksul olevat ehitusega ametis olnud saja tuhande meheline töölistevägi. · Legendi kohaselt olevat kuningas Nebu- kadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlus-tamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. · Artemise tempel. · Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia
Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad
Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465)
Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465)
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptu...
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja nii tekkis Iisraeli riik. Kuninga poja Saalomoni korraldusel rajati pealinna Jeruusalemma iisraelaste jumala Jahve tempel. Saalomoni surma järel lagunes riik põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. 6. sajandil langes Juuda riik Uus-Babüloonia alla. 586a eKr purutas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II Jeruusalemma ja laskis hävitada ka jumala Jahve templi. Suur osa rahvast küüditati Mesopotaamiasse Paabeli vangipõlv. Rahvast võib sellest ajast alates nimetada juutideks. Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas on Vana Testament. Vana Testamendi alguses on legend Noa laevast. Hiljem sai Vanast Testamendist ristiusu pühakiri Piibel. Aja jooksul arvasid nad, et Jahve on ainus jumal kõigile.
Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Mari kuningaloss on üks silmapaistvamaid losse Mesopotaamia ajaloos. Mari kuningas pidasid oma naabervalitsejatega kirjavahetust, see kõik on kiilkirjas tahvlitel. 1750.-ndatel purustas Hammurabi Mari linna, pani lossi põlema ning kiilkirjatahvlid konserveerusid. VANA-BABÜLOONIA RIIK 19.-17. SAJANDIL Assüüria ja Babüloonia olid etniliselt väga lähedased, räägiti akkadi keeles, samad jumalad. Nende vahel oli sageli küllalt terav poliitiline konkurents. See toimus eelkõige perioodidel, kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost. Babylon (akkadi keeles Jumala värav) oli allunud Uri III dünastiale, siis iseseisvunud. 19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim
JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES) VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ...
kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad alistasid ka Babüloonia ja isegi Egiptus oli lühemat aega nende võimu alla. Assüüri kuningad aga asendasid ülikute ja lihtkogukondlaste väeteenistusel põhineva traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt. Assüüria sõjavägi koosnes kolmest peamisest väeliigist: 3 4 sõdalasega mehitatud kaarikutest, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsaväest ning jalaväest. Raskelt
Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1
· Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud 3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2. Hetiidi riigi kujunemine; Babüloonia purustamine. 3. Hurrid ja Mitanni riik. 4. Uus-hetiidi impeerium: Šupiluliuma; ühiskond ja riiklus; konflikt Egiptusega – Hattušili III ja Ramses II leping; riigi langus. 5. Hetiidi kultuuri üldiseloom (indoeuroopaliku, hurripäritolulise ja Mesopotaamia laenude vahekord); rauatöötlemise algus; tähtsamad jumalad ja lugu peajumala võimuletõusust. 5) Egeuse tsivilisatsioon 1. Egeuse tsivilisatsiooni avastamislugu: Schliemann, Evans, Ventris. 2
Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikele kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piiblis negatiivse värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogu, mis pärineb 2. aastatuhande algusest eKr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16. sajandi keskel eKr Väike-Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 eKr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Assüüria (Piiblis: Assuri) vastu. Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine
Püramiidid Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad Keskmise riigi periood (2000-1650 eKr) Teeba- tähtsaim usukeskus Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased Uue riigi periood (1500-1075 eKr) oli saanud suurriigiks Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
Vana Testament versus Uus Testament Hammurapi üks seadustest ütleb „silm silma, hammas hamba vastu“, kuid Vanas- Testamendis Matteuse evangeeliumis on kirja pandud mõttetera „Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette“. Mida need ütlused tähendavad ning kas nende vahel on vastuolu? Hammurapi seadused on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr ning mis on Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ehk iidne õigusemõistmise põhimõte. Üheks taliooniks on: “Ja kui keegi lööb maha mõne inimese, siis karistatagu teda surmaga! Aga kui keegi lööb maha karilooma, siis ta andku asemele: hing hinge vastu! Ja kui keegi teeb viga oma ligimesele, siis
Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- eest oli skluptuuride materjalidest esikohal savi, kuna seda leidus seal ohtralt
Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurid Mesopotaamia aeg jääb u. 4000-539 e.kr. Mesopotaamia aeg jaguneb viieks: Sumer, Akad, Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuuridega ei tegeletud väga palju, kivi puudumise tõttu. Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kivi toodi kohale välismaalt. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal. Egiptuse ajaks peetakse 3000-332 e.kr
Assüüria ja Uus Babüloonia kunst Liina Ots 10a Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldis...
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti ...
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
tavaliselt) · Loomi kujutati elavamalt, dramaatilisemalt, inimesi tavalistena · Tunti võlv kontstruktisooni · Lossid võisid olla 10 ha suurusel maa-alal. Koosnes üle 200-st ruumist, mis paiknesid ebasümmeetriliselt 30 suurema või väiksema siseõue ümber. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod, majapidamisruumid. Losside seinad olid kaetud reljeefide ja seina maalidega. Kõige pidulikumad olid vastuvõtu ruumid. Uus Babüloonia · Tähtsaim keskus on Babüloonia linn · Tähtsaim arhitektuuri saavutus Istari värav, mis oli üks 8-sast linna peaväravast · Värav oli kaetud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefkujutisega. · Materjaliks kasutati glasuuritud tellist Egiptus 1. Vana riigi ajastu 2778-2263 a. e.Kr 2. Keskmise riigi ajastu 2040-1730 a. e.Kr 3. Uue riigi ajastu 1562-1085 a. e.Kr 4. Hilisegiptuse ajastu 1085-332 a. e
suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike- Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 e.kr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Asüüria (Piiblis: Assuri) vastu.Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine.
suured muudatused: Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel) Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr. Sellele eelnes Vara Dünastiline periood alates 3000 eKr, kui 3000 a. Kuningas Menes ühendas Alam-ja Ülem Egiptuse üheks riigiks. Vana riiki iseloomustab suurte püramiidide ehitamine. Esimene vaheperiood= 7-11 dünastia u
Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaa...
Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muut...
Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale.
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Mütoloogilisi tegelasi kujutati enamasti olenditena, kelle välimuses segunesid inimese ja loomade tunnused. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuurid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Nt: kuningas Urnanše ja ta perekonna kujutis. Mida tugevamaks ja suuremaks riigid muutusid, seda olulisemaks muutus kunstis kuningate kultus. Nt: Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur, Hammurapi päikesejumala ees. Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamikat. Nõudel on keerukas geomeetriline ornament. Hilisematel on jutustava sisuga figuurid. Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst – Assüürlased lõid oma riigi II at, I poolel eKr. Babülooniaga olid neil tihedad suhted ja sõjaliselt olid nad kordamööda edukad. I at alguses muutus Assüüria suurriigiks ja 8.saj eKr alistas Babüloni. Babüloonia kaudu võeti üle ka sumerite kultuuritraditsioon. Assüüria
Pronksesemed viitavad Päikese kultusele u 1775 Zimri-Limi palee ehitamine Maris. Palee arhiiv sisaldab 17500 savitahvlit u 1783 Egiptuse Keskmise riigi langus u 1750 Hammurapi seadustekogu u 1750 Kreetal võetakse kasutusele lineaarkiri A u 1763 Hammurapi vallutab kogu Sumeri ja asutab esimese Babüloonia dünastia (1795) u 1680 Hurrud(mittesemiidid) okupeerivad Assüüria u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku-
Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš.
18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult Vahemereni, võtsid kasutusele kodarateta ratta, mugandasid Babüloonia kiilkirja oma keelele, oli kuninga ülemvõim, impeerium koosnes väiksematest sõltlasriikidest, tööriistades valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia
Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
