paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9 Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid · Ära anna hinnanguid, ära süüdista, haletse 10 Suhtlemisoskused: Selge eneseväljendus
Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE HEAOLU HEAOLU VAIMNE HEAOLU EMOTSIONAALNE
............................................................................................lk 5 2.1. Füüsiline keskkond..............................................................................................lk 5 2.2. Üldine olukord ettevõttes.....................................................................................lk 6 2.3. Teeninduse täpsus ja suhtumine klientidesse.......................................................lk 7 2.4. Ettevõtte maine ja avatus.....................................................................................lk 8 3. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD............................................................................lk 9 4. KOKKUVÕTE................................................................................................................lk 9 2
Rakendussilmade suurus ja kuju peavad olema muudetavad. Kui rakendussilma silmasamm on võrdne rakendusniidi sõlmede vahekaugusega selisel, on tegemist rakendamisega ½ peale. Kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on väiksem rakendussilma silmasammust, on tegemist üle ½ 2 rakendusega. Juhul aga, kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on suurem rakendussilma silmasammust, on tegemist alla ½ rakendusega. Vajalik võrgulina silmade avatus tagatakse seega õige rakendusniidi sõlmede vahekauguse määramisega selisel, seda suurendades või vähendades teatud % võrra. Silma avatus (pikkust või kõrgust pidi) määratakse silma vastassõlmede keskpunktide vahekauguse mõõtmisega. See tagab, et sõlmede läbimõõt (niidi jämedus) ei mõjuta silma avatuse mõõtmise täpsust. Võrgusilma kuju piki- ja põikisuunas on üksteisest sõltuvad. Mida suurem on võrgulina silma laius pikisuunas, seda väiksem on see põikisuunas.
Et sellist mõju, hinda, tagajärge kirjeldada nii, et teine seda vastu võtta saaks, tuleks püüda olla võimalikult objektiivne. Suhtlemisstiilid Inimestevahelisel suhtlemisel kasutatakse mitmesuguseid suhtlemisvahendeid, mis on nagu tehnilised võtted, mille käivitavad inimeste tõekspidamised, huvid, oskused, võimed. Viimaste koostoimel kujunevad välja suhtlemisvahendite kasutamise viisid, mida nimetatakse suhtlemisstiilideks. Suhtlemise avatus näitab, kuivõrd inimene ennast suhtlemises avab teistele. See väljendub selles, kui avatuna või suletuna teised teda tajuvad. Avatus võib olla kõrge või madal. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet ja mõjutusi. Tagasisidet võib järelikult käsitleda ka suhtlemise kontrolli allikana. Tagasiside võib olla madal (nõrk) või tugev (kõrge) käitumise kontrolli mõjutaja.
suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. Oma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Küll aga on sõpruses olulised kaasatundmisvõime, abivalmidus, avatus , kuulamisoskus ja eelkõige ausus. Sõpruse alustalaks ju ongi ausus. Selle puudumisel pole ilmselt tegu tõelise sõprusega. Kindlustunde annab teadmine, et oman kedagi, kellega saan jagada nii rõõme, kui muresid. Oluline on ka sõbra puhul näiteks see, et saan usaldada saladuse, ise teades, et seda hoitakse. Samuti on tähtis tunne, et mind ennast saab usaldada. Juba vanad indiaanlased on öelnud: „Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna
Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing Rüütliromaan 12-13. saj prantsuse värssromaan: Chrétien de Troyes (Erec et Enide, Cligès, Le Chevalier de la Charrette (Lancelot),Le Chevalier au Lion (Yvain), Le Conte du Graal (Perceval). 15-16. saj hispaania rüütliromaan: Montalvo "Amadis de Gaula" Pastoraalromaan Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea"
Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale lapsevanemale võrdselt. Jagan neile lapse kohta ausalt igasugust informatsiooni. Selleks, et saavutada avatus ka lapsevanema poolt, ei ole ma ühegi lapsevanema suhtes tõrjuv ega ükskõikne. Samuti pean tähtsaks olla hea kuulaja. Püüan olla lapsevanema jaoks alati kättesaadav, et vanem saaks vajadusel alati julgelt minu poole pöörduda, kurta muresid või küsida nõu. Teave, mille saan lapsevanemalt, on kindlasti konfidentsiaalne. Kuid koostöös lastevanematega võib ette tulla ka raskusi. Sageli on lastevanematel kiire ning seega ei jõuta vestelda ega teha koostööd
Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?". Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga rukki ja kaera kasvatamine. Ader, vesiveski, transpordivahendid. Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni
Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 )
Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 )
reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Neurootilisus Iseloomulikud Ekstravertsus kohastumused Avatus Püüdlused, hoiakud, Sotsiaalsus väärtused, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon Minaskeemid, isiklikud müüdid 4. Kas keskkond muudab isiksust? “Sotsiaalsed eksperimendid”
Maailm on muutunud mõneti väiksemaks, teisalt suuremaks. Sõltuvalt vaatenurgast. Me oleme jõudnud piirideta maailma. PIIRIDETA MAAILM Kui vanasti olid riigid oma turgu väga kaitsvad, kehtestades välismaa kaupadele kõrgemaid makse, kui omaenda riigis toodetud kaupadele, siis tänapäeval selline oma turu kaitsmine ei aita. Pigem viib ta riigist raha välja ning majandus hakkab langema. Tänapäeva majanduse edu saladuseks on võimalikult suur avatus ning inovatsiooni rahastamine ja selle edendamine. Mida avatum riik, seda tugevam majandus. Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid on siinkohal heaks näiteks. Isegi kommunistliku Hiina riigipead said aru, et eduks majanduses on võimalikult suur avatus ning innovatsioon. Vaadates tänapäeval kommunistliku Hiinat võib julgelt väita, otsus avada Hiina välisinvestoritele oli hea valik. Praeguses maailmas on Hiina oma majandusvõimsus suuruselt ainult väiksem Ameerika
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati
Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht. Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon. Eestlastest laienes poliitiline eliidi kiht. Venestusaeg : oli 19. sajandi teisel poolel Venemaa sisepoliitline suund. Venestamiskampaaniad, propaganda vene keele õigusele, vene keelsed lasteaiad ning koolid. 5) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik Nõukogulik kultuur. 6) Kuidas avaldus vastupanuliikumine
- oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt)
Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i m...
Taani majandust iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus. Sama on enamuste Põhjamaade riikidega (nt Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Island). Fakt, et Taani muutus vaesest ja põllumajanduslikust maast moodsaks industrialiseeritud riigiks, on tõmmanud palju tähelepanu Põhjamaades väga levinud heaolumudelile ning see omakorda on taganud nende elanikele väga kõrge elukvaliteedi. Inimarengu indeksi alusel kuulub Taani väga kõrge inimarenguga riikide sekka. Taani SKT on 197,5 miljardit USD. Võrdluseks võin tuua Eesti SKT, mis on 25, 784 miljardit USD. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, USA 6.05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53%. Taani puhul peetakse väga õnnestunuks praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallanda...
Erimooduleid. Üksikkasutajalitsents piiratum, kui büroolitsents. Eksport- impordliides, risttabelanalüüsi Jah mootor, MS Outlook liides. Saata ja vastuvõtta Ei Saata Ei Jah Ei Lihtne, odav, kaugtöövõimalusega, madalad Avatus, Parandatavus, kulud, turvaline, paidlik, kiirelt välisvaluutade arenev, läbipaistev hind ja kiire kasutusvõimalus, kasutajatugi. häälestatavus-paindlikkus. Ei kumbagi. Juhendamine telefoni teel. Demo-ei, Ülemineku juhendid Demoversioon oli varasemalt Personaalsed koolitused, kui ka saadaval, kuid arenduse grupiviisilised tutvustused lõpuga seoses pole see enam sihtgruppidele võimalik.
Esse Hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile Teemaks valisin hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile, sellel teemal tahaksin käsitleda Eesti majandusliku hakkama saamist tänu geograafiliseleasendile ning tema geograafilise asendi positiivseid ja negatiivseid külgi. Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Sellisele geograafiliseleasendile leidub Eestis mitmed maavarsi ( näiteks : Põlevkivi , Lubjakivi ,Dolomiit , Graniit , Liiv , Kruus ,Savi , Turvas , Fosforiit ). Tänu sellistele maa varadele suudab eesti ise omale elektrit ja soojust toota ning me ei sõltu nii palju teistest riikides. Eesti töö hõive on ~60 % lääne euroopas aga ~70% . Eestis on viimastel aastatel olnud ka suur töö puudus. Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajandu...
Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõhise küsimustik Valimiks oli saja erinevate taustandmetega inimest Ankeete laekus seitsmekümne kaheksalt inimeselt Vastanute vanuselised andmed 18 meest ja 60 naist
unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi
unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse
- pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne käitumine - sõbra eest seismine - emotsionaalse toetuse pakkumine - enda avamine - salliv suhtumine sõbra teistesse sõpradesse - jne
Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised
Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j
eesti üks eeliseid olnud paindlikkus ja küllalt kõrge absorbeerimisvõime. Siin saab ja peaks riik üha jõulisemalt kaasa rääkima. Kuna kõigest sellest võime järeldada, et Eesti ühiskond ei ole küllalt jätkusuutlik, peame jätkama majanduse järk-järgulise tasakaalustamisega. Sellele on aidanud kaasa kiire sisemajanduse nõudluse vähendamine, väliskaubanduse tasakaalu paranemine ja tööjõuturu kohandumine. Eesti avatus annab meile võimalused, kuid teeb meid ka haavatavaks kui välisnõudlus meie kaupade ja teenuste järele väheneb. Seetõttu on üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse ja võimaluste suurendamine.
rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis valdkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Sellel ajal kujunes välja nn rahuvskommunistide põlvkond- nad olid veendunud ,et olemasolevat poliitilist reziimi on võimlaik inimlikustada,demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. 1960. aastaid ilmsetas noorte aktiivsus. Tekkisid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev(EÜE) ja Eesti Õpilasmalev(EÕM). Üliõpilased kes kuulusid kommunistlikesse
Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed, segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol.
televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem, kuid need, kes avastasid välismaailma mõjud, tagasi enam ei tulnud. Meedia avatus sõltubki suures osas riigikorrast ning seal valitsevast tsensuurist. Eestis kadus tsensuur alles 1991.aastal ja siis oli märgata suurt info levikut, kuna kõik, millest varem kirjutada ei tohtinud või ei saanud, tuli nüüd lõpuks avaldada. Ilmselt võib Eestis meedia alguseks lugeda 1636.aastat, see on reguraalse postiteenuse algusaasta. Just siis hakkas info külade, linnade, maakondade vahel paremini liikuma. Veel kiiremini hakkas info levima 1766
ühiskonnaliikmeid. Poliitika tegeleb avalike asjadega: Küsimustega, mis puudutavad inimeste ühist toimummisruumi, ühiseid eesmärke-avalikku sfääri. Ühiskondliku lepingu teooria: inimesed loovad selliste küs. lahendamiseks riirgi(võimu). kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid? Marksistlik ja feministlik kriitika: erasfäär mõjutab võimet osaleda avalikkussfääris, avalikkusfääri avatus ilma võrdsuseta erasfääris (olgu siis rahajaotus või soorollid ja kodutööd) on illusioon. VAIDLUSVÕIMALUS JA POLIITIKA Poliitikaga siduma,poliitiliseks tegema. Põhimõtteliste alternatiivide Otsustamine kui
majandustegevuse tulemusena. Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu 5 looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed. Erinevatel lamminiitudel on kinnikasvamise tempo erinev, sõltudes peamiselt üleujutuste regulaarsusest ja kestvusest. Kinnikasvamise tulemusena kaob lamminiitudele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise. Lamminiidud omavad tähtsust nii Eesti traditsioonilise külakultuuri säilitamisel kui ka looduskaitse seisukohalt. Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsuspaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu
Uurimused on näidanud, et pikaajalistes armusuhetes on hoolitsus väga oluline, kirg jääb tahaplaanile. Armastuse mudel . Sternberg on välja pakkunud mudeli, mille järgi armastus sisaldab intiimsust ehk lähedust, pühendumist ja kirge. Armastussuhted erinevad sellepoolest, mil määral armastajad neid komponente suhtes kogevad. Intiimsus on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes, sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Ka intiimsus puudumise korral võivad suhted püsida. Sellisel juhul hoiab partnereid koos nt pühendumine ja/või kirg. Esimene väljendub soovis ja kohustuses suhet jätkata, kirg aga paneb liikuma, andes energiat ja väljendub seksuaalses köitvuses. Kõikhõlmava ehk ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ja suhet ollakse valmis hoidma ka tulevikus
3 "Setu vurle küüsis". Rmt.: "Õlle kõrvale", lk. 35-38 4 Motiiv kordub Kivirähu loomingus sageli ning on hiljuti taas läbi töötatud näidendis "Eesti matus". 2 Täiskasvanud Laps "normaalne mõtlemine", reaalsus fantaasia suletus avatus töö mäng teistsugususe mitteaktsepteerimine teistsugususe aktsepteerimine rollis püsimine rollide vahetamine elututest asjadest hoolimine elusolenditest hoolimine paksud (pidev söömine) kõhn (toidust keeldumine) Lugu algab vanemate tutvustamisega lugejale. Nad on tüsedad, nende
Galaktikate klassifikatsioon Referaat füüsikas Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD.......................................................................
• Rusikareeglid KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE • Postiküsitlus • Küsitlus vahendajate kaudu. Ametnik, sõbrad, küsitlusfirmad • Küsitlen ise • Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus • Eelnev kokkulepe • Küsitlusseansid, kindel ajaperiood • Loobujad • Selgitused • Lubatust kinnipidamine – tagasiside, loterii… KÜSITLEJA ENESEKRIITIKA • Ankeetküsitluse nõrgad kohad • Eeldus: reflekteerimisvõime • Eeldus: avatus ja valmisolek tegelikke seisukohti esitada • Eeldus: vastaja on motiveeritud • Enesekriitiline anketeerija teab küsitlusmeetodi piire ja nõrkusi SOTSIOMEETRIA • Jacob Moreno, 1950datel • Idee: väike grupp kui ühiskonna algrakk • Igas grupis liider/liidrid, suhtevõrgustik, tõrjutud • Grupisuhted peidetud, aga mõjusad • Soov leida protseduur grupisuhete mõõtmiseks SOTSIOMEETRILINE KÜSIMUSTIK
- oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele
Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia)
Etapid Rühma Osarühmade Konflikti-etapp Eristumine Ühtsuse-etapp moodustamise etapp etapp 3 4 5 tunnus 1 2 Õhkkond Ettevaatlik, tundeid ei Osarühmade Viha osarühmade Usaldus, avatus, Toetav, avatud, erisusi salliv näidata, vastuolusid vaheline kritiseeri- vahel sõbralikkus, erinevuste nagu poleks mine, ei jagata omaksvõtt teavet teiste osarühmadega Peaeesmärk Ebaselged, ei ole Teave peasihist võitlus Enamus on nõustunud Kõik seotud
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu
Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud, poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend. 4. Majanduses toimub spetsialiseerumine, sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad. 5
see on ta rühis, pea hoiakus, pihas ja põlvedes, rõivads ei varja seda, ta võlu, see tungib ka sitsist ja kalevist läbi, kui ta möödub siis mööduks kui parim poeem, vahest rohkemgi, Jääd seisma, et näha ta selga ja kukalt ja õlgu. Lai temaatiline haare, avatus maailmakõiksusele, ideeline selgus ning värske ja vahetu elamuslikkus, rütmiline vabavärss - see kõik tegi Whitmani luule ainulaadseks, andis talle 19. sajandi teise poole kirjanduses erandliku koha ja sillutas ühtlasi teed 20. sajandi alguse ekspressionistlikule luulele.
10%) suur roll intelligentsuse kujunemisel. Ning pärilikkuse ja keskkonna koosmõjul loovad ja otsivad indiviidid endale ise sobivaid elukeskkondi. Seega võib pärilikkuse ja keskkonna mõju igale inimesele väga erinev olla ning ühist selgitust sellele on leida väga raske. Kuigi intelligentsus on meie ühiskonnas väga tähtsal kohal, on see võib-olla vahel veidi ületähtsustatud. Sellest palju olulisemad on inimese soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei olene inimese IQ-tasemest ning seda nii eduka karjääri tegemisel kui ka eraelus.
Mittesõnaline käitumine ja kehakeel 17.10 EKSAMIKS: vähemalt üks raamat kehakeelest Mittesõnaline käitumine Kogu kommunikatsiooni juures mittesõnalist suhtlemist on erinevates kultuurides 60-80%. Kultuuride keskne (tuleb õppida). Kompetentsus mittesõnalises osas oskaksime väljendada ja lugeda mittesõnalist osa. Sõnaline ja mittesõnaline osa oleksid teadlikult võimalikult kooskõlas. Mittesõnalise osa funktsioonid (sh kehakeel): * võime korrata mida oleme öelnud * võime asendada * täiendame sõnalist osa, et emotsionaalselt täiendada * reguleerida tule/stop * võime anda vasturääkivusi (no tule siis Teele) Kehakeele lugemine ei tuleks lugeda sõnaraamatu printsiibil, vaid dünaamikat suhtes, mingil hetkel, kuidas reageerib jne Nägu on kõige informatiivsem, samuti ka jäsemete otsad (aga me ka kontrollime nägu kõige paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - ...
vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge
käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge
saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. O ma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei eelda kelleltki teatud sugu, vanust, nahavärvi või jalanumbrit. Küll aga on sõpruses olulised empaatiavõime, abivalmidus, avatus, kuulamisoskus ja ausus. Sõpruse alustalaks ju ongi ausus. Selle puudumisel pole ilmselt tegu tõelise sõprusega. Kindlustunde annab teadmine, et oman kedagi, kellega saan jagada nii rõõme, kui muresid. Oluline on ka veel näiteks see, et saan usaldada saladuse, ise teades, et seda hoitakse. Samuti on tähtis tunne, et mind ennast saab usaldada. Juba vanad indiaanlased on öelnud: ,,Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna. Ära kõnni minu ees, ma võin maha jääda
Õppimine ei ole töötajate eluviisiks Puudub töötajate pühendumine ja initsiatiiv Õppimist esineb vähe ja see on liiga aegalne Ei esine vastutusevõtmist Org. liikmete mõttemudelite muutmine Antud tootmisettevõttes puudub avatus, inimesed ei julge oma peidetud mõtteid ja arusaamu teistega jagada, neid arutada ega analüüsida. Seega puudub võimalus väärasid arusaamu muuta ning positiivseid mõtteid töösse rakendada. Tänu sellele saab kahjustada ka töö kvaliteet, sest mõttemudelid mõjutavad otseselt seda, kuidas inimene töötab ning millised on tema töö tulemused. Ühise visiooni loomine Ettevõtte töötajatel puudub isiklik visioon,
vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Mati Unt näitekirjanikuna Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Mati Unt Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
