William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. Harvey õpetaja Hieronymus Fabriciuse tegi olulise avastuse teel vereringe mõistmiseni, ta avastas veeniklapid, aga mõistis valesti nende eesmärki - ta oletas, et nad on vere voolamise aeglustamiseks. Väikese...
William Harvey vereringe avastaja William Harvey sündis 1578. a Inglismaal, Folkstone'is. Ta oli vanim seitsmest pojast. Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsake...
Mary Kingsley: Lääne-Aafrika Avastaja Mary Henrietta Knigsley (1862-1900) oli üks Briti avastaja kes tegi kaks pioneer tripi Lääne ja sentraal Aafrikase. Ta oli esimene Eurooplane kes sisenes kaugsetese kohtades Gabonas. Esimene Lääne-Aafrika reis Aastal 1893, Kingsley läks Lääne-Aafrikase et õpida religiooni; Ta kavatses raamatut kirjutada oma seiklustes Lääne Aafrikas ja täiustada õpinguid religiooni fetisitest mida ta isa; George Henry Kingsley, oli alustanud. Oli enne kuulmatu et naine üksi ringi rändab sellel ajal, aga see ei peatanud Knigsley.
ANTOINE LAURENT LAVOISIER 1743-1794 HAPNIKU AVASTAJA NING KAASAAGSE KEEMIA ISA Lavoisier' panus teadusesse: · Katsed ja avastused magnetismi, kehade suhtelise tiheduse, optika, suhkru, püssirohu jmga. · Tegi kindlaks õhu koostise. · Pani aluse kaasaaegsele keemiliste elementide uurimisele. · Pani aluse keemiateadusele. Teosed: "Elementaarne trakaat keemiast" "Esseed füüsikast ja keemiast" "Mälestused keemiast" A.L
, , , , . . , . , , . , , . , , . . , ( , ), . , , . , . , , , , , . , ( - ), , , . 1940- . , , Raytheon. , , . . , , , , . [1] , , . , . , , , , , . , , - . [7] , , ( ) . Popcorn . Lebaron´ "Radarange" 1947 Raytheon "Radarange", . , $ 2000 $ 3000. 1952-55, Tappan $ 1295. 1965 . Raytheon . , , . 100 , $ 500, , , .
Fotoelektriline efekt e fotoefekt 1. Sissejuhatus : · Max Plancki kavanthüpotees väitis, et liikuvad võnkuvad osakesed ehk võnkesüsteemid (ostsillaator) kiirgavad kvantide kaupa energiat, mis on võrdeline kiirguse sagedusega (E=hf) · Footonit vaadeldi kui keha, mis kiirgas kvante · Aastaid hiljem, pärast arvkuiad eksperimente kujunes sellest teooriasst välja kvantfüüsika. 1918 sai ta kvantteooria eest Nobeli preemia · Tõestati ära keha pinnalt ajaühikus kiiratav soojuskiirgus : (E= · M.Plancki teooriat tunnistati aga pärast A.Einsteini gotoefekti teooriat (1905) ning Bohri aatimoteooriat (1913) - nende tööd kinnitasid tema väidete õigsust 1. Fotoefekt · Fotoefekt on nähtus, kus valguse mõjul lüüakse metalli pindmistest kihtidest välja elektrone · Selle efekti avasta s 1887 H.Herz , eksperimentaalselt uuris seda vene füüsik A.Stoletov, kus kes koo...
Iriidium Lühitutvustus Iriidiumi avastas inglise keemik Smithson Tennant aastal 1803 Iriidium sai oma nime Kreeka jumalate sõnumitooja Irise järgi Ta on üks haruldaseim element, mis maakoores leidub Iriidiumi tähis on Ir, ta asub VIIIB rühmas ning järjekorranumber on 77 Omaduselt on iriidium plaatinametall ja sellisena väärismetall Iriidium Iriidium on hõbedane, kõva ja rabe metall Click to edit Master text styles Sulamistemperatuuriks on 2466 °C Second level Third level ning keemistemperatuuriks 4428 °C Fourth level Tihedus normaaltingimustel on Fifth level 22,65g/cm³ On kõige korrosioonivastaseim metall ning talle ei mõju põhimõtteliselt ükski hape Kasutusalad Kasutatakse plaatina kõvendamisel Vahe...
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,3...
1989 I Triton W. Lassell, 354,8 5,88 2700 157 5 1846 II Nereid G. Kuiper, 1949 5513,4 360,13 340 29 Neptuuni kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. · Naiad , kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa , kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina , kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea , kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa , kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km,
Mõned kuud hiljem avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Neptuuni kaaslased ja rõngad Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triitonist räägitakse lähemalt järgmises peatükis. All järgnevalt on ära toodud kõik Neptuuni 8 kaslast: · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal
kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud
mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 3 · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal
elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element ? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 15) Miks VIII A rühma väärisgaasid ei liida ega loovuta elektrone ? Sest neil on püsiv väline elektronikiht 16) Elemendi asetus (perioodi ja rühm) ja aatomi kirjeldus (elektroonide ja prootonite arv) 17) Tänapäevane perioodilisuse seadus, selle avastaja ja avastamisaasta ? Seadus: keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalengust, Avastaja: D. Mendelejev, Avastamisaasta: 1869 a.
Aatomnumber: 31 Aatommass: 69,723 Oksüdatsiooniaste: III, (I) Elektronegatiivsus: 1,81 Sisaldus maakoores: 18 g/t Sulamistemperatuur: 29,8 oC Keemistemperatuur: 2227 oC Tihedus: 5,9 g/cm3 Levimus, avastamine Haruldane, looduses hajutatud element, maakoores levimuselt 34. kohal. Esineb Zn-, Pb- ja Al-maakides, kivisöes. Avastas L. de Boisbaudran 1875. aastal spektroskoopilisel meetodil, uurides Zn- mineraali sfaleriiti. Ga nimi tuleneb avastaja kodumaa ladinakeelsest nimest Gallia. Keemia ajaloos nimetatakse galliumi avastamist D. Mendelejevi perioodilisussüsteemi kinnitajaks, kuna tema arvutuste kohaselt oli tabelis Al all tühi lahter, millesse kuuluva elemendi tunnuseid ta ennustas imekspandava täpsusega. Et Ga lihtainena saada, pidi avastaja töötlema 4000 kg sfaleriidi tooret, millest ta sai 75 g metallilist galliumi. Saamine Ga jääb pärast põhimetallide eraldamist
kitsad kuid terviklikud rõngad. Ühel rõngastest avaldus huvitav keerdunud struktuur. Teadlased usuvad, et selline keerdumine on toimunud, sest algne materjal rõngastes oli klimpidena koos mis muutusid joonteks ja hakkasid niimoodi Neptuuni õmber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad, aga nende koostis on seni tundmata. -5- Distants Laius Rõngas (km) (km) Avastaja ------- -------- ----- ------ Hajutatud 41900 15 Galle Sisemine 53200 15 LeVerrier Platoo 53200 5800 Lassell, Arago Põhiline 62930 < 50 Adams Kuud Neptuunil on 13 teada olevat kuud, 7 väikest nimega ja suur Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003. aastal avastatud veel nimetut kuud.1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. "Voyager 2" avastas 1989
PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi.
Vismut Janar Jerofejev Vismut ● Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. ● Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Avastaja Vismuti avastas noor prantsuse teadlane Claude Geoffroy Vismut Vismut on tahke aine. Keemis temperatuur on 1564 C Sulamis temperatuur on 271 C Vismut Vismutis on 83 prootonit ja elektroni Elektron kiht on vimutil selline: 2)8)18)32)18)5) Kasutatud kirjandus http://www.chemicool.com/elements/bismuth.ht ml Tänan kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!
On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ma sain teada Christoph Kolumbuse kohta kõike - nii tema elust kui ka merereisidest.Minu referaadis peaks olema kõige tähtsam info Kolumbuse elu ja retkede kohta.Ma kasutasin selle referaadi kirjutamise jaoks nii raamatuid kui ka otsisin internetist. Kokkuvõte Kolumbuse elust on see ,et ta oli kuulus maadeavastaja ja ta sai kuulsaks kui Ameerika avastaja kuid ta tahtis hoopis Indiasse jõuda.Tema retked olid nii põnevad kui ka ohtlikud.Kuid ometigi ta ei hukkund oma merereisidel. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kolumbus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm Ene nr.4 LK 665 Rainer Köthe ,,Nutikad küsimused,arukad vastused" Siegfried Fischer Fabian"Ameerika avastaja Christoph Kolumbus"
Asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga.
Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija Giordano Bruno – väitis, et päikesesüsteem pole ainus , vaid üks paljudest Galileo Galilei – astronoom, leiutas teleskoobi Henrique Meresõitja – portugali prints Bartolomeu Diaz – esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu Christoph Kolumbus – Ameerika avastaja, Itaaliast Vasco da Gama – India meretee avastaja Amerigo Vespucci – Sai esimesena aru, et nad pole Indias vaid uuel manneril Fernao de Magalhaes – esimene ümbermaailma reis James Cook – Austraalia asustaja MÕISTED: Antiikkultuur- Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika Geotsentriline maailmapilt – Maailm on keskel Astrolaab – ehk tähesihik on vahend taevakehade kõrguse mõõtmiseks ja kalendriarvutuste tegemiseks
Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Angeli juga on Hispaania keeles Salto Angel. See on maailma kõige kõrgem juga, see on 979 meetrit. Ta on tunutud kui ka maailma pikima vee vavalangemisega, takistuseta langus on 807 meetrit. Angeli juga asub Lõuna- Ameerika põhjaosas ehk Veneetsuelas Bolivani osariigis Caroni lisajõel Churunil. Asetseb see veel Canaima Rahvuspargi territooriumil, mis on umbes kolmveerand Eestit, seal elab ainult kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Nime sai juga oma avastaja järgi. Jimmie Angel oli USA kullaotsija, seikleja ja lendur, kes avastas joa 14. septembril 1933. Alla tuleb Auyantepui mäest. Kuna vesi langeb nii kiirelt, siis suur hulk sellest piserdub laiali või lihtsalt lendab ära enne alla jõudmist. Osa veest jõuab siiski alla ja voolab jõkke. Pargis, kus juga on, teeb eriliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks.
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leitud jääd Vedelas olekus ei ole
Viies tase Asukohast Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase huvitavat Erebus avastati 27.jaanuaril 1841.aastal, selle nimetas Erebusiks avastaja Sir James Clark Ross, kes nimetas selle oma laeva Erebus'i järgi 1.korda vallutati mägi 1908.aastal Edgeworth David poolt. Kasutatud materjalid Entsüklopeedia "Tuntuimad vulkaanid" www.et.wikipedia.org www.google.com http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/ http://www.volcano.si.edu/gvp/ Tänan tähelepanu eest! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Jood Jaak Raud 10c klass Nõo Realgümneaasium Jood Sümbol I Nimetus Jood Ladina keelne nimetus Iodum Ajalugu Avastati 1811. aastal Avastaja prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotog...
Must surm Mustaks surmaks nimetatakse katku, mis on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia Pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku
11. Charles Wedgwood (Darwin), Briti loodusteadlane ja kirjanik. 12. Charles Barrow (Dickens), Briti kirjanik. 13. Karl Pressburg (Marx), Saksa revolutsionäär, majandusteadlane ja filosoof. 14. Sigmund Nathanson (Freud), Austria psühholoog ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 15. George Bernard Gurly (Shaw), Iiri näitekirjanik ja kriitik. 16. Winston Jerome (Churchill), Briti peaminister. 17. Albert Koch (Einstein), Saksa Teadlane ja relatiivsusteooria avastaja. 18. Charlie Hill (Chaplin), Briti koomik 19. Ernest Hall (Hemingway), USA kirjanik. 20. Frank Garaventi (Sinatra), USA laulja. 21. Mick Scutts (Jagger), Briti rockmuusik. 22. Sylverter Labofish (Stalone), USA filminäitleja. 23. Stephen Plissbury (King), USA kirjanik. 24. Arnold Jedrny (Schwarzenegger), endine USA filmitäht ja praegune California kuberner.
Antibiootikumide avastaja Sir Alexander Fleming Nimi Klass Mis on antibiootikum? · Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi, see toimib mikroobe hävitavalt. Alexander Fleming · Kaheksakümmend aastat tagasi tegi soti arst Alexander Fleming Londoni haigla laboris bakteritega katseid, et leida tõhus vahend nakkuste vastu. Ühtäkki märkas ta, et kasvama pandud söötmele oli kinnitunud hallitus, mille juures oli ebatavaline see, et söötmele kinnitunud hallituse (penitsilliiniseene) ümbert olid bakterid kadunud. Esimene antibiootikum · Flemingi tööd arendasid edasi teadlased Ernst Chain ja Howard Florey, kelle koostööl nägi ilmavalgust maailma esimene antibiootikum. · Flemingi avas...
sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre võimsatest kivisammastest teetammi. Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui Benandonner nende majja saabus ja „last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes tagasi šotimaale ning purustas enda järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Avastaja • Hiiglaste tee tegi avalikkusele teatavaks Richard Bulkeley aastal 1693. Loomad/taimestik • Erinevad merelinnud • Haruldased ja ebatavalised taimed: – Meri raunjalg – Konn-orhidee – Meri aruhein • https:// www.youtube.com/watch?v=bBARpg nYKvU Kasutatud kirjandus • http:// wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102005805 • Maailma loodusimed lk 18-19 Autorid: Dr. John Baxter, Dr. Peter Clarkson, Dr. Elizabeth Cruwys, Dr. Beau Riffenburgh
Vadjalased 10.klass 2013/2014 Sisukord Ülevaade Kultuur Millega tegeleb Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt 1998 - Emakeelena räägiti kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl Esimesed viited vadjalastele on teadaolevalt 9. sajandist, mil neid kutsuti tsuudideks 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast...
Kui ma oleks geograaf 500a tagasi. Kui ma oleks geograaf aastal 1511, sooviksin ma olla maadeuurija ja avastaja. Ma paneksin kokku võimalikult suure ja tugeva meeskonna, ja asuks retkele eestist hawaii saarele. Ma asutaks sinna enda koloonia ja jääks sinna elama kõigest mõneks aastaks, siis suunduksin edasi austraaliasse. Kui ma austraaliasse kohale jõuaks , võtaks ma sealt kaasa mõningaid loomaliike, kindlasti känguruid, ja suunduks nendega egiptuse poole, kus nad arvatavasti saaksid elada. Keskenduksingi kõige rohkem maade avastamisele, samuti prooviksin haruldasi ja
Bioloogia Referaat 9. klass Vitamiin B6 (Püridoksiin) Avastus Vitamiin B6 on vees lahustuv vitamiin ja on osa vitamiin B-kompleksi rühmast. Püridoksiin avastati 1930. aastal, kui tehti katseid rottidel, avastaja oli Ungari arst Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega. Eriti palju on seda lihas, teraviljatoodetes, köögiviljades ning pähklites. Samuti ka maksas, munakollases ning porgandis.
Reesussüsteem Avastaja Landsteiner. Tema näitas, et koerahvi Maccacus Rhesus veres on erütrotsüütidel antigeen, mida ta nimetas reesusantigeeniks. Hiljem sai antigeen nimeks D-antigeen. Landstenier leidis et osa on ka inimestel, kellel on antigeen, see on reesuspositiivne, kellel mitte, see reesusnegatiivne. Reesusantigeeni suhtes võivad tekkida vastavad antikehad reesusantikehad. Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2. Rasedus ja sünnitusabi kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. Esimese raseduse ajal Algul ...
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmise...
P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O.Cromwell-juhtis ratsaväge Inglise kodusõjas T.Hobbes-inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik J.Krizanic-valgustustegelane Venemaal G.W.Leibniz-saksa filosoof, matem, füüsik J.Mazarin-FRA peaminister G.Potjomkin-Katariina2 salajane kaasvalitseja Joseph 2 esimene Hasburgi-Latringi soost GER-Rooma keiser J.Madison-USA põhiseaduse looja H.Cavendish inglise füüsik, matem, keemik, vesiniku avastaja F.Bacon-inglise filosoof, riigimees Friedrich 2-preisimaa kunn, kuni surmani, 18 saj D.Diderot-FRA entsüklopedist J.Skytte-???????????????????????? G.Washington-Ameer Ühendriikide essa persident(1789-1797) G.Galilei-ITA astronoom, filosoof, füssa Rembrandt-Euroop. Tuntumaid maalikunstnikke A.Volta-ITA füüsik /elektrialal avastusi tegi Vale-Dimitri-isehakanud valitseja, vene tsaar Maria-Theresia-Ungari kuninganna(1740-1780) J.G.V.Herder-GER kirjanik, foilosoof R
Komeet Hale-Bopp 1997.a. kevadel (märts/aprill) oli taevas taas võimalus jälgida ühte ilusat vaatemängu. Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet. Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See...
25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat. WOLF 359 • Wolf 359 on punane täht, mis asub tähtkujus Lõvi, lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M • Temperatuur: 3500 K • Avastaja: Maximilian Franz Joseph Cornelius Wolf ALDEBARAN • Aldebaranon täht Sõnni tähtkujus, üks tähistaeva kirkamaid tähti (heleduselt 13.). • Aldebarani nimi on pärit araabia sõnast ad-dabarān, mis tähendab 'järgnev', sest ta järgnes Plejaadidele oma näival teekonnal öötaevas. Aldebaran asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike
Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. Isiklikku: On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis. Sündis: 1451, Genova, Itaalia Suri: 20. mai 1506, Valladolid, Hispaania Abikaasa: Filipa Moniz Perestrelo (abiell. 1479) Lapsed: Diego Columbus, Ferdinand Columbus Vanemad: Domenico Colombo, Susanna Fontanarossa Õed-vennad: Bartholomew Columbus, Giacomo Columbus, Bianchinetta Columbus, Giovanni Pellegrino Columbus kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus https://www.google.ee/#q=christoph+kolumbus
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. ·...
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
vool, mis omakorda mõjutab elektromagnetlainete liikumist ahjus. 1. Miks mikrolaineahi ei soojenda toitu ühtlaselt? a) Mikrolained ei sevi ühtlaselt b) Mikrolained on suunatud ühte kohta c) Ta soojendab veerohket kohta 2. Mis aastal lasti välja esimene mikrolaineahi? a) 1990 b)1954 c)1940 3.Millal jõudis mikrolaineahi Eestisse? a)peale seitsmekümnendate b) seitsmekümnendatel c) eile 4.Kes oli Percy Speanser? a)Piraat b) Mikrolainete avastaja c) pähklipureja 5.Kas mikrolaineahjus saab vet panna keema? a) ja b) ei 1.Kas on tõsi, et mikrolained tapavad kõik tervisliku toidus ära? 2. Miks taldrikud ja mud asjad kuumenevad, kui nendes ei pole praktiliselt vet? 3.Miks Percy Speanser unustas oma pähklikommi mikrolaineradaari juurde? Maksim Emil Zakurakin 23AT
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese
Bioloogia kontrolltöö 21.02.2017 1.Milliseid energialiike on elusorganismid võimelised omastama? Elusorganismid on võimelised omastama kahte liiki energiat: valgusenergiat ja keemilist energiat. Eluta keskkonnast on võimalik omastada Päikeselt tulevat valgusenergiat või anorgaanilistest ühenditest saadavat keemilist energiat- 2.Autotroofia ja heterotroofia – olemus, eelised ja puudused, näited. Autotroofia tähendab seda, et organismid valmistavad endale toidu ise. Heterotroofia tähendab seda, et organismid saavad eluks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3.Milleks on vaja makroergilisi aineid? Osalevad keemiliste energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. 4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenos...
Kuningakoja, eriti kuninganna Isabeli toetusel sooritas Kolumbus Ameerikasse neli merereisi. Suutmata võtta endale võetud eesmärki jõuda Indiasse, kaotas ta Hispaanias enda vastu usalduse ning langes intriigide ohvriks ja suri ühiskonnast eraldatuna. Merereisidel aitasid teda vennad Diego ja Bartolomeo, hiljem ka poeg Diego. Kolumbuse reisidel oli väga suur tähtsus- viikingite retkedest Põhja- Ameerikasse üldiselt ei teatud, niiet Kolumbus oli Ameerika avastaja. Ameerikast toodi Euroopasse maisi, puuvilla, kartuli kultuurid ning süüfise haigus. Ameerikasse jällegi viidi sisse kaks haigust- Asooride sigadest saadud gripi ning tuberkuloosi. Lisaks viidi Uude-Maailma veel Aafrikast toodud neegerorjad, kes seal tööd pidid rügama. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph
Ahelisomeer-asendusrühm samas aga süsinikuahel on erinev. Freoon-enamasti metaani/etaani flourokloroderivaadid. Säilit rõhu all kasut külmutusmasin. Soojust neelava ainena on osoonikihi rikkuja,sest lagund O3-kaitseb UV-kiirguse eest. Pestitsiidid-mürkkemikaalid,mida k asut taime kahjurite ning haigust hävit. DDT-1939(algul sõjaväes parasiidi tõrje) edasi põllumajand,malaariat levit sääskede tõrje. P.H Müllerile Nobeli preemia putukatõrje avastaja. On mutageene-geenide ehit muutus(DNA)võivad olla füsik-Uvkiirgus,keem-ravimid,kemik,bioloog- viirus,bakterid. Paljud mutatsioonid põhjust vähki-kantserogeeni. DDTon väga püsiv, lahust hästi rasvades,mullas ja vees erakord püsiv. Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid
ennastsalgav ettevõtlikkus. Suure genovalase saatuses üllatab meid ustavus kord valitud eesmärgile. Temast on tehtud ka raamat: Autor: Jakob Wassermann ,,Christoph Kolumbus" Maailmamere don Quijote Portree Tõlkinud Uno Liivaku 256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat Wassermanni raamat eristub sadadest Kolumbuse elulugudest eelkõige tema mõttemaailma kirjelduse poolest. Lugeja saab ettekujutuse Ameerika avastaja maailmapildist ja tõekspidamistest. 15. sajandi meresõitja maailmanägemine erineb suuresti tänapäeva inimese omast. Et Kolumbuse tegutsemise ajenditest aimu saada, on see raamat hädavajalik.
Essee Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale...