Tuumaenergia Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena...
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütus...
liiklusõnnetust, püüdis vältida kõike, mis teda kurvaks tegi - Eero üritas endiselt meenutada mälulüngaööd, tunnistas endale, et on armunud naisesse, kelle nime isegi ei teadnud, nägi samuti autoavariid pealt, hukkunul seljas sama jopp mida tema metsas nägi, suri August Kask - Laura jätkas oma sarja vaatamist, kui oli Peetri lasteaiast ära toonud, sarjas kõik õnnetud, laura nägi samuti avariid pealt, hõikas meest (Augusti), aga too ei saanud aru mida temast taheti ja nii kui nii poleks saanud enam midagi teha - Theo ruttas oma kõrtsist välja rahva lärmi peale märgates avariid, algselt arvas et tegu vedurijuhiga, kuid siis meenus, et too oli selle ära kaotanud - Sündmuspaiga tundsid Laura ja Eero üksteist lõpuks ära, läksid koos Theo restorani (asus Maureri maja lähedal), luges laurale oma luulet, tellisid veini ja jagasid oma andmeid
.............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid. Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus ja raskus on seotud näiteks vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta.
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE II OSA 1. Mida tuleb töötajale kirjalikult teatada töötasu osas. § 5 TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (need on miinimum) 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) Põhimõte igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka ti...
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
liikumisvoogudega jne); 3) asukohata riskiallikad (keskkonnatingimused, loodusnähtused jne); 4) sotsiaalsed riskiallikad; 5) elanikkonna turvalisust destabiliseerivad riskiallikad. (3) Õnnetuste väljaselgitamisel võetakse aluseks järgmise liigitus: 1) tulekahjud; 2) plahvatused; 3) transpordiõnnetused; 4) õnnetused ohtlike ainetega; 5) joogivee reostus; 6) õnnetused veekogudel; 7) kommunaalsüsteemide avariid; 8) elektrienergiasüsteemide avariid; 9) sidesüsteemide avariid; 10) avariid gaasitorustikul; 11) üleujutused; 12) varingud (kaevandused, karjäärid, hooned, rajatised); 13) erakorralised loodusnähtused (tormid, lumesajud jne); 14) epideemiad; 15) loomataudid; 16) sotsiaalsed ohud (tööpuudus, joogivee puudus jne); 17) muud võimalikud õnnetused. §8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele
§ 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist.
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
- laeva jäätumisest tingitud püstuvuskao kompenseerimine vedelballasti pealevõtmise teel , abinõude rakendamine jää kõrvaldamiseks selle raiumine tekkidelt ja parrastelt , tulise soola veega mahauhtimine -laeva ballastimine tormise ilmaga -vedellasti vabapinna kõrvaldamine - kõikide uppumatuse eest võitlemiseks vajalike tehnikavahendite hoidmine sellises seisukorras , et neid saaks viivitamatult kasutusele võtta Võitlus uppumatuse eest pärast avariid Uppumatuse eest peetava võitluse all mõistetakse isikkoosseisu tegevust , mis on suunatud vigastatud laeva ujuvuse ja püstuvuse alalhoidmisele ja võimalikule taastamisele , aga samuti laeva viimisele seisukorda , mis tagaks laeva käigu , juhitavuse ja otstarvekohase kasutamise. Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu
..............................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
...........................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
põlevkiviõli ja fenoolidega, KohtlaJärvel ning Kiviõlis kokku ligi 10 ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel reoained kohati levinud ka allpool paiknevasse OrdoviitsiumiKambriumi veekihti. Suured reostuskolded paiknevad endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminaalide ümbruses. Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune ala olnud petrooliga reostunud, Ämari lennuvälja ümbruses 2,4 km2. Suured katlamajade kütusehoidlate avariid on toimunud Tapal (Veduridepoo), Rakveres (Moonaküla), Kärdlas (Ümarmäe),Arukülas jm. Põllumajanduse mõju põhjaveele Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Reostus orgaanilise aine ja mikroorganismidega. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
meetmeid rakendades. Peale selle vajab BWR reaktor ka 14. Kanal-tüüpi reaktorid (RBMK jne) e. Kergevee grafiitaeglustiga reaktor 9 Endises NSV Liidus väljatöötatud ja ainult selle territooriumil ehitatud reaktoritüüp võimsusega 1000 – 1500 MWe. Tuumkütuseks oli kuni 1986. a. madala rikastusastmega 2 % 235 U uraanoksiid 3,5 m pikkustes kütusekomplektides. Pärast avariid Tšernobõlis suurendati kütuse rikastusastet 2,4 % 235U. Kütus asetseb vertikaalsetes 7 m pikkustes survetorudes, mis paiknevad aeglustigrafiidis. Samas asuvad ka vertikaalsed juhtvardad. Survetorudest voolab soojuskandjana läbi kõrge rõhu all vesi temperatuuril ~ 290 °C, mis erinevalt CANDU reaktorist keeb. RBMK tüüpi reaktorit iseloomustab ohtlik positiivne tagasiside ja seepärast sellist tüüpi muudes maades ehitada ei lubata. Positiivne tagasiside võib tekkida järgmiselt.
del juhtudel iga kolme kuu tagant) sõuvõlli ülevaatus perioodiga 3 aastat katelde ülevaatus perioodiga 2 aastat (kuni va- nuseni 8 a., hiljem igal aastal) Eriotstarbelisi ülevaatusi võidakse teha ka erakorraliselt järgmistel juhtudel: kindlustajate või P&I klubi nõudel enne kindlustusriski võtmist, peale laevaga aset leidnud avariid päästetalituste, kindlustajate (ka P&I klubi) või KÜ nõudel. Perioodilise sanitaarorganite ülevaatus tagajärjena saab laev Rahvusvahelise sanitaarsertifikaadi. Eraldi järelvalvet teostatakse rottide avastamiseks. Kui ei leita, antakse pool aastat kehtiv tõend, mis vabastab deratiseerimisest. Kui rotte leitakse, teostatakse deratifitseerimine ja antakse sama tõend. Omaette reeglid on lastiseadmete tarvis. Nagu juba eespool öeldud, vaatavad neid
puuduse varakult ja kõrvaldades selle väldite majaseente teket. Keldrite kasutamise lõpetamine Üllatuslikult on olnud üheks sagedaseks põhjuseks majavammi tekkeks ning arenguks ka majaaluste keldrite kasutamise lõpetamine. Arvatavasti põhjustab keldri mittekasutamine seal leiduvate puitkonstruktsioonide niiskumist ning majaseente levikut. KOKKUVÕTE Kõik eelpooltoodud konstruktsioonilised vead ja avariid on põhjustanud ulatuslikke seenkahjustusi meie hallatavates hoonetes. Nende vältimine ja kõrvaldamine aitab hoida kokku sadu tuhandeid kroone, mis kuluvad kahjustatud hoonete taastamiseks ja seenkahjustuse tõrjeks. Eelpooltoodud majavammi levikupõhjused pole kindlasti lõplikud, nimetatud ala vajab veel ulatuslikku uurimist ning vastamata on veel paljud majavammi tekke ja levikuga seotud küsimused.
Benz. Tänapäeval tuntakse seda firmat nime all Mercedes-Benz. Benzi ja Daimleri kõrval oli veel kaks head inseneri - Siegfried Marcus ja Nikolaus Otto. Neljakesi koos suutsid nad ehitada esimese sisepõlemismootori. Seda kutsutakse nii ,sest see põletab nii kütuse kui ka õhu segu pisikeses kambris. Tolleaja inseneride saavutustega võimaldati arendada autosid ,mis on piisavalt võimsad ,et liikuda maanteedel. Esimeste autode levikuga hakkasid samamoodi juhtuma ka avariid. Selle tulemusena hakati piirama autode kiiruseid, näiteks Brittidel oli kuni 1904. aastani seadus nimega ,,punase lipu seadus". See seisnes selles,et inimene kõnnib punase lipuga auto ees ning hoiatab teisi saabuva auto eest. Selle seadusega sätestati nii maanteedel piirkiiruseks 6 km/h ning linnades 3 km/h. Ajapikku tehnika arenedes kaotati selle seadusega vajalikkus ära. Kuni 1900 aastani olid autod vaid rikastele. Vaatama kallist hinnast olid nagu suhteliselt ebamugavad ning
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte...........................................................
1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldad...
10 Piirseisund ei tohi tekkida üheski konstruktsiooni punktis!!! Priit Põdra, 2004 10 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.5. Konstruktsioon ja selle ohutus Eeldus = konstruktsiooni Järeldus = konstruktsioon peab suutma kanda avariid tuleb igal juhul vältida suuremaid koormusi, kui talle tavaolukorras mõjuvad. Konstruktsioon peab olema loodud tugevusvaruga tegelik tugevus Varutegur = tugevusvaru arvuline näitaja: Tugevusvarutegur = nõutav tugevus
värvi koorumine seinakonstruktsiooni sattunud suure niiskuse tõttu, sisekrohvi pudenemine, krohvil olevate värvide kahjustused(koorumine mustumine, tolmu/hallituse tõttu), köögis ja vannitoas viimistlusplaatide lahtitulek(vähene nake, niiskus), plaatmaterjalide kõverdumine niiskuse tõttu, lagede kahjustus torustike läbijooksu tõttu, ripplagede lahtitulek. 75. Milliseid põhilisi värvimaterjale võite nimetada. 77. Ehitiste avariieelsed seisundid ja avariid (raudbetoon, teras, puit, vundamendid). Nende põhjused. 60 % toimub ehituse ajal - 40 % ekspluateerimise ajal. Lume ja selle koristusega seoses Materjali külmarabandus Konstruktsioonile lisaseadmete riputamine Terase korrosioon Mitteprojekteerikohaste avade tegemine Sidemete kõrvaldamine Vundamendi vajumine Metallic vananemine Korrosioon Kahjustused ekspluatatsioonis.....
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
näiteks) RTL 226/227; 1998 Riski arenemiskiiruse hindamine avariide korral (TTMA) Lähteandmed: esimese riskipiirkonnas asuval riskiobjektil (r.o.) purunes valliga ümbritsetud 10t tosgeeni sisaldav mahuti. Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel t0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel. Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o. Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan. LAHENDUS: 116.Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon 117.Leiame saastatud õhu võimaliku levimiskauguse (LK) tabelist LK=14km, (10T , u1 = 1 m/s) 118.Leiame parandusteguri tuule kiirusel 3 m/s tabelist s.o. = 0,45 119.Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV LK = 14 * 0,45 = 6,3 km 120.Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km
Tallinna Tööstushariduskeskus ALKOHOL Referaat Õpilane: Caroline Sünd Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? ............................................................................................................................. 3 Alkoholi olemus .............................................................................................. 4 Kui palju on liiga palju? ................................................................................................................ 5 Alkoholi mõju tervisele...................................................................................... 6 Alkohol ja mehed ............................................................................................ 8 Alkohol ja naised .......................................................................................... ...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
Rongides pole reserveeritud kohti nii et kohale tuleb jõuda varem,et omale sobiv koht leida. Juua ning kõhutäidet saab osta rongis asuvast kohvikust. Väga mõistlik on riigis liigelda autoga, mida saab ka rentida. Kiirteed on suurepärases korras ning kütuse hind on üks madalamaid maailmas. Enne auto rentimist peaks aga mõtlema asjaolule,et riigis on väga kõrge avariide juhtumise protsent. Avariid ning õnnetused on 8 seal tavalised ning kui mõni välismaalane mõnda satub, tuleb arvestada, et ta segatakse väga keerulisse Saudi õiguse-süsteemi. Praegusel ajal võivad autot rentida vaid mehed, kes on üle 21 aasta vanad. Naised ei tohi avalikel teedel sõita ei autoga, ega jalgrattaga. Linnades on ainus mõistlik trandspordivahend takso. Üksikutel reisijatel tuleks istuda ette,
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
tagasiteele. * Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel pool ülekäigurada ja nägi samuti õnnetust otse silme all. Arhitekt Maurer oli töölt koju minemas ja nägi eemalt toimunut. Šveitser Theo oli rahvamasside liikumise peale välja rutanud ja nägi avariid. * Peale Augusti hukku muutuvad kõigi elud. * Pärast juhtunut aga kohtusid Eero ja Laura. Eero sai aru, et tema oligi see naine, kes on tema luule adressaat. Laura isegi kuulas huviga Eero luulet. Detsembri keskel Laura ja Eero abiellusid. Varsti aga sai Eero aru, et Laura siiski ei mõista teda. * Theo oli hirmunud pärast autoõnnetust ning magas öösiti koos revolvriga ning ei julgenud võtta vastu öiseid kõnesid * Maurer lõi kaasa uue, veelgi suurema elamurajooni rajamisel.
ladustamise riskid on vastuvõetavad ning (b) kas need riskid on võrreldavad riskidega, mis kaasnevad muude CO2- heite vähendamisviisidega? Peamised riskid tekivad CO2 pumpamisel ja ladustamisel. Panilad peavad jääma kaugele seismilise ohuga aladest, et kivimite stabiilsus oleks tagatud. Võimalik tulevikuolukord: USA-s on olemas rohkesti (3100 km) CO2-torustikke. Ajavahemikus 19902001 on nendes torustikes toimunud kümme avariid, milles keegi surma ega viga ei saanud. Kuigi suure CO2-hulga pumpamisega võivad kaasneda õnnetusjuhtumid, saab nende tagajärgi turvameetmetega minimeerida ning nende tõenäosus ei saa olla suurem kui mitut Euroopa riiki läbivates maagaasitorustikes. Pealegi ei ole CO2 plahvatusohtlik ega süttiv, nagu on maagaas, ning CO2 lekke tagajärjed on väiksemad kui maagaasi lekke puhul. Peamine ladustamisrisk on puuraugu, mille kaudu CO2 maapõue pumbatakse, avarii, millega kaasneb vabaneva CO2
kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma. Ülespoole liikudes heitvesi hajub ja nii väheneb randade reostusoht. Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad nafta ja õli endasse. Täielikult nafta likvideerimine on peaaegu võimatu, raskemad ühendid langevad põhja ja selle mõju veeelustikule võib kesta kaua. Reovee puhastamine Reoveepuhasteid on vaja veekogude ja nende elustiku kaitseks. Tänapäeval kasutatakse
Kindlustusselts - Loob Kõik võimalike riskide Väärtpaberid ja kinnisvara kindlustusvõtjate maandamine ja nendest maksetest fondi, millest riskidest tulenevate edaspidi hüvitab lepingus kahjude katmine. määratletud kahjud või Elukindlustus riskideks on teeb muud väljamaksed. tervis, surm, vananemine. Loodusõnnestused, avariid, sotsiaalse käitumise hälbed -vargused. Nende erineva- te riskide maandamine Investeerimisfond on Müüb investoritele oma Erinevad väärtpaberid ühisteks investeeringuteks osakuid suurendades moodustatud ja investeerimistegevuse spetsialiseerunud vara nende kaudu oma kogum, millega väärtust. Investeerimis-
§ 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2 ja 4, lõike 8 punktis 2 ning lõike 9 punktides 13 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse raskete tagajärgedega ja pikaajalist katkemist.
Tõenäosuspuud Avatud elektrituru VÕIMALIKUD OHUD on järgmised: INVESTEERINGUTE ARVUTUSTE ÜLDREEGLID · elektriga tehtavad tehingud muutuvad keerukamateks Investeeringute hindamise arvutustes peab juhinduma järgmistest põhimõtetest: · elektrisüsteem võib muutuda ebastabiilsemaks, võivad tekkida suured avariid · tegeletakse rahavoogudega, mitte kuludega st mitte amortisatsiooniga, seega antud · uute elektrijaamade ehitamine võib jääda hiljaks peatükis välditi mõistet "kulud" AVATUD ELEKTRITURUD JAGUNEVAD : · tuleb arvestada eelkõige nende rahavoogudega, mis on tekkinud vaadeldavast · kahepoolsed lepingud kas otse või maaklerite vahendusel
spetsiifilised hirmud viide alagruppi: 1. loomahirmud- mida tekitab kokkupuutumine mingi kindla loomaliigiga, nagu ämblikud maod, kasid, koerad, mõnikord ka mitu erinevat liiki, näiteks lendavad putukad. 2. loodusliku keskkonna hirm- mida tekitavad näiteks torm, vesi (jõgi,meri,kosk), mäed, metsad. 3. vere-trauma-süstikartus- mida tekitab vere nägemine, avariid,kõik süstaldega seostuv näiteks vereproovi andmine, kaitsesüsti tegemine, või teised kirurgilised tegevused. 4. situatsioonikartus- mida tekitavad näiteks suletud kohad, nagu liftid või tunnelid, lennukid või teised transpordi vahendid, sildade ületamine. Kuigi need mõnel määral kattuvad, on ,,situatsioonid" rohkem inimkätega loodud kui looduslikud keskkonnad. 5
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind................................
saatel nägi kuidas 10m eemal oli inimene auto alla jäänud. Arvas enda kuuenda meelega, et oli napilt ise sellest pääsenud. 4 lk 179 (Laura) Laura ruttas Peetrile lasteaeda järele ja vaatas kodus jällegi seda seriaali. Laura jäi ristteele seisma ja nägi, et vanamees oli auto alla jäämas. Laura hüüatas, kuid mees ei saanud aru ja jäi auto alla. Laura tardus oma kohale. 5 lk 180 (Theo) Theo ruttas kõrtsist välja ja nägi paarisaja meetri kaugusel avariid. Theo tundis vedurijuhi jope ära ja arvas et kannatanu oli tema. Theo arvas, et mees ei läinud asjata (surm teadis mis teeb jne). Theolt küsiti, kas teadis surnut ja ta vastas ei. Ta oleks ka ei vastanud siis, kui ta oleks meest teadnud. 6 lk 181 (Eero ig?) Laura ja Eero tundsid üksteist ära. Eero tegi ettepaneku minna restorani. Eero oli rõõmsalt üllatunud, et Laura luuletusi tahtis kuulda, sest Eerol muidu jälgijaid ei olnud. Nad vahetasid
Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid
korraldatava tegevuse tagajärjel. Keskkonnariski vähendamiseks rakendatakse mh keskkonnaauditit ja keskkonnamõju hindamist. Keskkonnariski hindamine on keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tagajärgede (keskkonna-, tervise-, sotsiaal-majanduslik mõju) ja nende ilmnemise tõenäosuse (ruumiline ja ajaline levik) hindamine. Keskkonnariski hindamine on oluline nt keskkonnamõju hindamisel ning keskkonnariskide (nt avariid, õnnetused) eest kindlustamisel ja vältimisel. Keskkonnariski hindamine on osa keskkonnariski analüüsist, mis sisaldab ka riski vältimis- ja leevendusmeetmete kavandamist ning nendest teavitamist huvirühmadele 8.Parim võimalik tehnika (BAT) ja parim keskkonnapraktika (BEP), nende sisu, määramise alused. Parim võimalik tehnika (inglise best available technology või technique(s), lühendatult BAT) on
Ladudes seisid roostetanud vaadid diklooretaani, süsiniktetrakloriidi, kloorpikriini jt ohtlike kemikaalidega. Lennuvälja territooriumil asuvatesse kruusaaukudesse maeti pikema aja jooksul reoaineid, mille maht ja levik on teadmata. Lennuväljal määratleti 604,55 t mustmetallide ja 316,15 t värviliste metallide jäätmeid, 414,4 t mitmesuguseid kemikaale, 94,1 t mineraalõlide ja 4,1 t värvijäätmeid, 2,6 t akusid jne. Naftasaadustega saastatud pinnase mahuks hinnati 1 040 325 t. Arvukad avariid lennuväljal ja Kärkna kütuselaos vaikiti maha." Raadi tiigi reostus ulatus ka Tartu sainataarvee kaitsetsooni, kus seda tuvastati aastatel 1982- 1992. Tõkestustööd algasid 1994. aastal ning kestsid möödunud sajandi lõpuni. Samiinset pinnast oli umbkaudu 1000 kuupmeetrit ning se eulatus 1,6 meetri sügavusele. Suuremad saneerimistööd lõpetati 1999. aastal, kuid puhastamisjärge ootab endiselt Raadi tiik.
Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi seest, st volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise luure agendid Kräkkerid
mikrobioloogiline tööstus jt. Seda tüüpi ained muudavad veekogude värvust, läbipaistvust, maitset ja pH-d. Üha kasvav aatomienergia kasutamine on toonud kaasa radioaktiivse reovee. Probleeme tekitavad radioaktiivsed · Orgaanilisi saasteaineid sisaldavad reoveed pärinevad jäätmed, aatomielektrijaamade avariid, tuumakütuse peamiselt: naftatöötlemise ja naftakeemiatööstusest, tootmine. põlevkivikeemia tööstusest, sünteetiliste ainete tööstusest, tekstiili- ja nahatööstusest, Soojuselektrijaamad (ka aatomi-elektrijaamad) toiduainetetööstusest jne. põhjustavad veekogudes nn soojussaastust.
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda. *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude l...
Üldise korrosiooni puhul korrodeerub metall ühtlaselt kogu pinna ulatuses, paikse puhul aga ebaühtlaselt. Viimane on ohtlikum kuna jääb mõnikord vaevumärgatavaks, kuid avaldab metallidele purustavat mõju. Kõige ohtlikum vorm on kristallidevaheline korrosioon. Sel juhul metalli pind peaaegu ei muutu, korrosioon aga levib metalli sisemuses kristallide vahel ja on seetõttu raskesti jälgitav. Sellise korrosiooni tulemuseks on sageli ootamatud avariid. Kristallide vaheline korrosioon esineb kõrglegeeritud terastel tugevaltoksüdeerivates keskkondades. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon on metallide vahetu ühinemine keskkonna oksüdeeriva komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon. Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3.
rakendada meetmeid elanike kaitseks. [] Illustratsioon 5 Eestis asuvad kiirguse automaatseirejaamad ( http://www.envir.ee/kiirgus/image/eesti.jpg ) Illustratsioon 6 Ignalina tuumajaama saaste atmosfäärse leviku prognooskaart. [] Kiirgushädaolukord Tegemist on olukordadega kus inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa Soomes, Sosnovõi Venemaal, Ignalina Leedus), radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga ja kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu. Lisaks võib ka hädaolukorra ,,räpase pommi" lõhkamine, tuumakütusel töötava satelliidi
kavatseb Venemaa avada igal aastal kolm-neli uut tuumaenergiaplokki. Eestile kõige lähemal, Narva ja Peterburi vahel Sosnovõi Boris töötab Leningradi Aatomielektrijaam LAES, mis piltlikult asub poolel teel Tallinnast Pärnusse. Venelased ehitavad järgneva seitsme aasta jooksul Sosnovõi Bori kaks uut reaktorit, kuid räägitakse ka kuue reaktoriga täiesti uuest tuumajaamast. Praegu asub LAES-is neli Tsernobõli-tüüpi reaktorit. President Toomas Hendrik Ilves on nimetanud võimalikku avariid LAES-is Eesti suurimaks julgeolekuohuks. Eesti praegune igapäevane elektrivarustus ripub Ignalina ja Sosnovõi Bori tuumajaama vahel, sest meie voolusagedust reguleeritakse Loode-Venemaa ühisvõrgus. Reaktorite hulk kasvab plahvatades ·· Praegu ehitatakse maailmas üheaegselt 28 tuumareaktorit, 64 reaktorit on kavandamisjärgus. ·· Uus Ignalina tuumajaam kuulub nende 158 reaktori hulka, mille ehitamise üle peetakse läbirääkimisi.
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
fenoolidega, KohtlaJärvel ning Kiviõlis kokku ligi 10 ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel reoained kohati levinud ka allpool paiknevasse OrdoviitsiumiKambriumi veekihti. Suured reostuskolded paiknevad endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminaalide ümbruses. Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune ala olnud petrooliga reostunud, Ämari lennuvälja ümbruses 2,4 km2. Suured katlamajade kütusehoidlate avariid on toimunud Tapal (Veduridepoo), Rakveres (Moonaküla), Kärdlas (Ümarmäe), Arukülas jm. Foto 1 KohtlaJärve tööstusprügilas johtub suurim oht vanast fuuside järvest Kõigis neis reostuskolletes on põhjavesi siiani kütteõlidega reostunud ja jääb reostunuks veel paljudeks aastateks. Omaette probleemiks on vanad asfalditööstused (foto 2) neid on palju ja nad on peamiselt korrastamata (teada on mõnikümmend aastat vana ulatuslik õlireostus Riisiperes).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
