Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks? Kas tõesti miski pole siin elus igavene? Marc jalutab mõtlikult lavalt minema Alexa: Vaatab üllatunud ilmega Marcile järele Huvitav, mis kärbes teda hammustas? Kas kaardimängu kaotus on tõesti nii raske? Ja mida ta selle elu kohta siin rääkis? Ah, mida iganes! See mõtlemine ajab mu pea valutama! Alexa lavalt vastassuunas Marcile minema ja kardinad ette I vaatus Kardinad avanevad, lava keskel pink, taustaks park. Pargipingil istuvad Danielle ja Adeele, seljas kaunid maani kleidid. Mõlemad vestlevad elavalt. Danielle: Uhkeldades Ah jaa ma unustasin mainida. Kui mu papà eelmisel nädalal Pariisis käis, tõi ta mulle veel uue lehviku ka...vaata, kui kaunis see on! Näitab lehvikut Adeele: Ah, kui kaunis! See tundub olevat täiuslik! Kuid...siinkohal võiks siiski mainida, et minu lehvik, mille ma isiklikult Pekingist ostsin, näeb välja tuhat korda ahvatlevam kui see
fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide. Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar. Põiekaelas moodustab lihaskest tugeva silelihaskiulise põiesulguri, millele lisandub väljastpoolt vöötlihaskiuline põiesulgur. 38. Suguorganid
Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest. Vili Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga (paju, ohakas) 2. kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3
sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit. Tegelikult koosneb see paljudest väikestest õitest, mis avanevad järk-järgult äärest keskosa suunas. Järlikult õitseb võilill kauem kui ainult üksiku õiega taim. Tema õied ei tolmle korraga ning seemnealgmed viljastatakse erineval ajal. Kobarõisikuis ja tähkades avanevad õied järk-järgult alt ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata. Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha. Selleks, et teha õisikut tolmeldajatele veelgi
• Tänapäeval ei ole haigestumine ja suremus põhjustatud mitte akuutsetest metaboolsetest kriisidest, nt. ketoatsidoosist, vaid insuldist, müokardiinfarktist või kroonilisest neerupuudulikkusest. • Arenenud maades on diabeet pimedaks jäämise levinuim põhjus. Regulatsioon: Glükoos siseneb beeta rakku GLUT2, toimub glükoosi fosforüülimine glükokinaasiga. Toimub ATP tundlike K+ kanalite inhibeerimine ja sellest tulenevalt K. Vahenõmm 2018 depolarisatsioon. Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ kanalid ning aktiveerub PLC, mis viib rakusisese Ca2+ kontsentratsiooni tõusuni ja see omakorda võimaldab insuliini sekretsiooni. Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks. Tühja koju puhul sekreteerib pankreas 40 mikrogrammi tunnis. Peale sööki on sekretsiooni tõus kahefaasiline. Insuliini T1/2 tervetel inimestel ja komplitseerumata diabeedi haigetel on 3-5 (10) minutit.
Laugude nahk on õhuke, õrn, peaaegu ilma rasvkoeta. Naha all paikneb silmasõõrlihas, mida innerveerib VII peaajunärv - näonärv. Selle närvi paralüüsi korral ei saa laugusid sulgeda ja silmapilu jääb avatuks. Ülemisel laul asub ülalautõstur - kui tekib selle lihase halvatus, siis ülalaug langeb alla. Laugude lihaskoe all asub kõhr, mis kujutab endast sidekoelist plaati ja ta annab laule kuju. Kõhres asuvad Meibomi näärmed, mille juhad avanevad lau serval. Nende näärmete sekreet on rasune. Laugusid katab seestpoolt sidekoeline kest ehk konjuktiiv (conjuctiva), mis kulgeb laugudelt edasi silmamunale. Konjuktiiv on õhuke, õrn, sile, läikiv, veresoonterohke ja väga tundlik. Laugude verevarustus tuleb silma- ja näoarterist. Venoosne äravool toimub näoveeni kaudu koljuõõne korgasurkesse e. -siinusesse. Lau servadele kinnituvad ripsmed. Ülemisel laul on keskmiselt 100 - 150 ripset, mis paiknevad kolmes reas
korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on kolm väikest nuppu: akna minimeerimine (aken läheb peitu tegumiribale), akna suuruse muutmine ehk maksimeerimine ja sulgemine. Akent saab töölaual liigutada, kui minna hiirega akna
IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi;
sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast.Peahoone teise korruse õuepoolses endises avaras auditooriumuis on praegu ülikooli nõukogu istungite saal. Lõunatiibhoones muuseumi kohal asuvad õppeosakonna ja rektoraatori ruumid. Rektori kabineti sisustuses pälvib tähelepanu
hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu. Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga
Mõtledava vald kõik see, mis on koopast väljas. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas. Päike hüve idee Looduslikud asjad ideed Looduslike asjade varjud matemaatilised objektid Nägemise kaudu ilmuv vald koobas ja kõik seal toimuv. Lõke koopas päike Tehislikud esemed empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Mõteldava vald meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine
jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi. Amazonase vesiroos lehe ümbermõõt ulatub 2 meetrini ja se jõuab kanda isegi väikest last , ta õied on on poole meetrise läbilõikega ja avanevad vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks Anakonda see on maailma suurim ussiliik, tema toiduks on ni pisinärilised kui ka suured imetajad , ta pikkus võib ulatuda 10 meetrini. Aara suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on...
· Põleb kiiresti, heleda leegiga. Järele jääb hall tuhk. · Paberi põlemise lõhn · Kergesti õmmeldav · Kiiresti kuivav Lina taim Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema
a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad ning kuni sügiseni jäävad kutsikad ema juurde. 3 Rebaste toitumine Rebane toitub närilistest, jäneselistest, lindudest, munadest, putukatest ja vihmaussidest. Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsut...
(Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest
sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis.
ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal. Karul on harilikult üks või kaks poega, harva aga kuni viis. Alguses on karu pojad täiesti abitud. Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored karud peale kolmandat eluaastat. Karu on tugev loom, kuid südame poolest hea. Ei tee kurja kellelegi, kui talle just kallale ei kiputa. Aga oma poegi kaitseb küll. Karud elavad umbes 30-40 aastat vanaks. selg turi kõrv saba pea
Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid
parandab samuti akna turvalisust. Paigaldamine Kuigi akna paigaldamine ei käi tööriistu käsitsevale majaperemehele üle jõu, kulub hea tulemuse saavutamiseks marjaks ära mõnede nõksude teadmine. Paigaldusele mõelge juba akent soetades -- küsige nõu müüjalt või laske aken paigaldada kogenud töömeestel. Aken on hoone, sõiduki vms seinas paiknev ava, mis tavaliselt võimaldab lasta sisse valgust ja õhku. Enamik hoonete aknaid on avanevad, samuti osa sõidukite aknaid. Sedamööda, kuidas hoonetes on levinud sundventilatsioon, mis võimaldab õhuvahetust akent avamata, on hakatud ehitama ka mitteavanevaid aknaid. Peamiselt on aknad tänapäeval ristküliku kujuga, kuid kasutatakse ka viguraknaid (ümarad, ovaalsed jms). Aknaavade sulgemiseks kasutatakse nüüdisajal eelkõige klaasi. Varem on valgust läbilaskvate materjalidena olnud tarvitusel looduslikud kiled, näiteks seapõis. Kui on vaja, et aken laseks
IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi;
Sisaldab 1930-ndatel aastatel ja sõja ajal kirjutatud luuletusi koos võõrsil looduga Luuletusi kodumaakaotuse traagikast Tagasivaatavat valgust langeb värsspildistustele sõjaeelsest Tartust, Toomemäest, ülikooli raamatukogust ja luuletajast enesest loengut pidamas „Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda! Majad, aiad kahelpool jõejooma veerul, omaks vaateveerud laiad, avanevad oru keerul. Kokkuvõte Oma mitmekülgse tegevusega on G.Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257
Maailm meie ümber tiirleb selle fakti ümber, et kõik inimesed saavad hariduse, lähevad tööle ja tõmbavad oma raskusi. Muud moodi ei saaks ka, seadused peavad eksisteerima, muidu oleks maa peal kaos ja mitte miski ei areneks, ma nõustun sellega ja sellepärast mul ei ole ka usku sellesse ütlusesse, sest inimesed nagu mina ei saa laiselda nii nagu nad sooviksid. Jah, paljud on rahul sellise lainega, nad mõtlevad, et neile on maailm avatud kui nad palju õpivad ja tänu sellele uksed avanevad, samal ajal kui mina pean seda takistuseks. Mina ei arva, et ma olen enda valikutes vaba. Mina arvan, et vabadus on siis kui sind ei keela mitte miski, sul ei ole kohustusi ja sa saad teha täpselt seda mida sinu süda ihkab. Minu ideaalses vabas maailmas ma ei kardaks seda, mida ma ise valin teha. Inimese enda valikud on enamjaolt ikkagist tehtud enda kasumi saamiseks, sest see on meie ühiskond. Iga mees ja naine võitleb iseenda eest. Enamusel on enda maailmavaade ning on
Eesti. Loodus. lk.44 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.73 Raukas, A. Estonian environment: past, present and future. lk. 115 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja- Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. VEND = EDIACARA > 600 mln a ! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu KAMBRIUM 542-488 mln a ! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris
Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad
Aknaid kasutatakse elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja tootmishoonetes. Akna põhi ül tuulutamine (kui puudub spets ventilatsioon või kliimasede), soojapidavus, ja valguse andmine (min valguse vajadus on ette nähtud normidega vastavalt ruumi funks, eluruumides10% põrandapinnast). Aknaplokk koosneb: aknapiidast, klaasitud raamidest, akna aluslauast ja aknaplekist. Oma konstruktsi võivad aaknad olla: ühe või kahekordsed, avatavad või mitte, sisse või väljapoole avanevad, paarisraamidega või kahele poole avanevad ja puit, plast, metall või kahest erinevast materjalist raamiga. Uks on hoone element, mis on vajalik hoonesse sisenemiseks (väkisuks) ja hoone sisesed ruumidevaheliseks ühenduseks (siseuks). Jagunevad sise ja välisuks. Uks koosneb uksepiideast e tiivast või tiibadest. Elamute siseuksed on tavaliselt sileuksed (klaasitus või klaasiga, puidust) (lävepkuga või pakuta). Välisuksed peavad olema sooja ja niiskuskindlad
Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N.Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia
Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5...3 aastat küpsemiseks. Viljastumine toimub aasta hiljem. Igal käbil on palju kattesoomuseid, mis paiknevad spiraalselt. Iga viljakandva soomuse küljes on kaks seemet. Käbi aluse ja tipu juures paiknevad soomused on väikesed ja ilma seemneteta. Seemned on enamasti väikesed ja tiivulised ning neid kannab laiali tuul, kuid mõnel liigil on nad suuremad ja ühe jäänuktiivaga ning neid kannavad laiali linnud. Küpsed käbid enamasti avanevad ja lasevad seemned välja, kuid mõnel liigil, mille seemneid kannavad laiali linnud (näiteks valgetüveline seedermänd), tulevad semned välja alles siis, kui lind käbi katki teeb. On ka selliseid mände, mille seemned on käbis varjul, kuni metsatulekahju puu hävitab; seejärel vabaneb tohutu hulk seemneid, et põlenud maa taasasustada. Käbid on kas tünnikujulised (püramidaalsed või ümarad) või väga saledad ja banaanikujulised (täiskasvanud puudel).
aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis
Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega. Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad. Ema juurde jäävad pojad kuni kaheks aastaks. Sinnamaani on nad väga tillukesed, ema veab neid ühest kohast teise, et nad ühte kohta liiga kauaks pidama ei jääks ning seeläbi lõvide, hüäänide või isegi isaste leopardide saagiks ei langeks.
.....................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika Jaan Punga maalib Tartu märgilise tähtsusega ehitisi. Kas linnulennult või lähivaates, kuumal suvepäeval või ööhämaruses, avanevad vaatajale südalinna kvartalid, Raekoja plats koos seda ümbritsevate klassitsistlike hoonetega, gooti tellisarhitektuuri pärlid Jaani kirik ja Toomkirik. Üheks autorit paeluvaks korduvmotiiviks on tänasest linnaruumist kadunud Tartu sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi
massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Oli saanud tavaks austada pühakuid inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid
on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK: Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm
Viies tase aastal printsiibi kirik Ka Pariisis on Norte Dame'i katedraal Luksemburgi vaatamisväärsused : SUURHERTSOGI PALEE PILT Üli peen ja renessanssiKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise stiilis Tornidega palee Teine tase Asub kesklinnas Kolmas tase ümbruses avanevad imelised Neljas tase Viies tase vaated linnale, orule, viaduktidele ja kindlusemüüridele Luksemburgi vaatamisväärsused : " LAMMASTE MARSS " PILT Luxembourg skulptori Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Will Lofty sümboolne Teine tase monument
katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B) ja kehavõõraste ainete säilitamine), fibrillaarne sidekude (hoida koos luid, kinnitab lihaseid luude külge,
ainuõige, aga kindlasti üks eeskujulikumaid. Laps õpib selle läbi armastama enda ligimest ning kui ta hoolib ligimesest, siis kindlasti hoolib ta ka iseendast, mis on elus väga oluline. Läbi selle kujuneb lapseld enesehinnang, mis peaks olema positiivne, kuid samas realistlik. Inimesed, kellel puudub humaansus, ei hooli enda ümber toimuvast. Neil on suurem tõenäolsus kalduda kuritegevusele, kui neil, kes hoolivad ja märkavad toimuvat. Ehk mõne inimese silmad avanevad läbi selle, kui ta mõne kergema kuriteo toime paneb ning ta on valmis muutuma, kuid enamus seda siiski ei tee. Kuid ega kõike ei saa ka liigselt olla. Nii ei tule ka kasuks liigne humaansus. Leian, et näiteks inimeste, kes on juba tegelikult surnud, südame elushoidmine on liigne humaansus. Kui olukord on kindlasti sealmaal, et teda enam elule ei ole võimalik tagasi tuua, siis ei oleks õige minu arvates inimesel enam aparaatide abil südant löömas hoida. See võib küll lähedaste
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveer...
2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage
Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.
hoolimata hästi esile. Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit. Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel lisati Seuberlichi kavandite järgi linnuse värava kohale kaekorruseline eenduv nooltekoda ehk ärkel. Kuressaare linnuse arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilie iseloomulikud teravkaarsed aknad. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk.
•Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. •Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. •Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere survel avanevad täielikult poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid sulguvad, näsalihased tõmbuvad kokku, pingestades kõõluskeelikute abil klapihõlmad paigale. Vatsakeste süstoli ajal on kojad juba lõtvunud (kodade diastol) ja algab nende uus täitumine verega. •Vatsakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need
abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame
Seemnete ja viljade kogumine võib olla mõneti ka ohtlik, seega tuleb rangelt jälgida antud tegevusel ohutusnõudeid ning kaaluda suurte töömahtude korral eriväljaõppe saanud ja eritehnikat omava meeskonna palkamist. 2. Metsaseemne töötlemine Metsaseemne toorme töötlemise esimeseks tegevuseks on käbidest-viljadest seemnete eraldamine. Okaspuukäbidest seemnete eraldamist nimetatakse lüdimiseks. Selle käigus kuivatataske käbid, mille tulemusena käbisoomused avanevad ja seeme pääseb nende haardest välja. Sellise tegevuse juures on tähtis jälgida kuivatamistemperatuuri, et see ei tõuseks liiga kõrgeks – männikäbide lüdimisel mitte üle 55C, kuuse-ja lehisekäbidel mitte üle 45C, kuna kõrgem temperatuur kahjustab seemnete idanemisvõimet. Samal põhjusel tuleb tagada kuivatusruumis pidev õhuvahetus, sest kuum ja niiske õhk on seemnetele kahjulik. Okaspuukäbide suurte partiide lüdimise toimub spetsiaalsetes käbikuivatites, samas toimub ka
keskkond. Leitakse, et juhusuhtes on ainsaks turvaseksi vahendiks kondoom, püsisuhtes võib kondoomist loobuda ja sellisel juhul on väga levinud rasestumisvastaste tablettide kasutamine. Üleüldiselt jäi minule uuringust arusaam, et neiud on ohtudest teadlikumad kui noormehed ning omavad suuremal hulgal teadmisi seksuaalvahekorras kasutatavatest kaitsevahenditest. Uuringu läbiviijate hinnangul toodi välja põhitõde, et üksteist mitte tundvad noored avanevad seksuaalsetel teemadel arutledes paremini kui ühte sõpruskonda kuulujad. Siinkohal kardetakse ilmselgelt tuttavate/sõprade ning lähedaste arvamust või reaktsiooni. Avameelsemad arutlejad antud teema üle olid vanemad ehk 19-24-aastased inimesed ning mitte-eestlased.
Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast.
Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad pojad end ema vastu, joovad tema piima ja otsivad sooja tema tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast.
Väravahil on keelatud mängukepi kasutamine. Mängukepi töötlemine on keelatud, kuid selle vart võib lühendada ja teipida ülalpool vastavat märki. Mängukepi laba ei tohi ületada 30 mm. Laba ei tohi töödelda, välja arvatud kumerdamine. Varre ja laba vahelise ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid laba nähtavast osast ei tohi olla kaetüd üle 10 mm. Värav Värava mõõdud on 160cm x 115cm ning sügavus on 65cm. Väravad avanevad keskjoone suunas. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida vaid väravavaht. VÕISTKOND Väljakumängija on mängija, kes mängib väljakul. Väljakumängija ei või mina väravaalasse ja ta ei tohi puutuda palli käega. Väljakumängija abivahendiks on mängukepp, millega ta peab palli vastase väravasse toimetama. Väljakumängijaid on ühes võistkonnas 5. Kõik väljakumängijad kannavad ühest vormi, milleks on särk, lühiksed püksid (seelik) ja põlvikud.
· ...lamedad ja tunduvad suuremad tavalistest suurvoortest. · Lõunaosas - tüüpiliste suurvoorte mõõtmetega. · ...piklikumad, kõrgemad, järsemate nõlvadega. · Absoluutsed kõrgused põhjas: 100-120m, lõunas: 70-100m · Kõrgeim on Laiuse voor: üle 140m Aluspõhi, Pinnakate · Aluspõhi sügaval, paljandeid vähe. · Kirdeosas moreenide all alam-siluri mergilised lubjakivid. · kesk-, ja loodeosas on lubjakivid ja dolomiidid. · Lõunapoolseimas osas avanevad devoni settekivimid. · Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel.
aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline sokk, suremus 30 %. Tselluliit: apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega. Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas 3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob. 4.Allergilised nahalööbed: reaktsioon kemikaalidele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
