tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 173. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 174. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 175. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott?
Seetõttu on vajalik, et valikuprotsessi oleks kaasatud professionaalne ja mittepoliitiline element. Samas on mõistetav, et valitsus soovib peaprokuröri valikul kaasa rääkida, sest riikliku süüdistuse esindamine on väga oluline korrapäraselt ja efek- tiivselt toimiva riigi jaoks, […]. Seetõttu on aga soovitatav kaaluda ametisse nimetamise komisjoni loomist, mis koosneb inimestest, keda respekteerib nii avalikkus kui usaldab ka valitsus.“*52 Ei ole võimalik välja tuua kategoorilist printsiipi, kes peaks peaprokuröri ametisse nimetama – president või parlament – õigussüsteemis, kus peaprokurör ei allu valitsusele. Eri riikides on see lahendatud erinevalt, kuid on soovitatav, et eri võimuharud teevad selles osas koostööd, et vältida unilateraalset poliitilist ame- tisse nimetamist. Samuti peab olema selgelt sätestatud, kellel on õigus kandidaate üles seada. Kandidaatide
eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott?
ja heaks kiitnud lepingu üldtingimused kõigi loetletud kahepoolsete kokkulepete jaoks. 2)Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu lisale. 3)Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingute osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vastastikuse usalduse ja sujuva koostöö. Lepingute üldtingimused: 1)siduvus poolte jaoks lepingu kaudu 2)eesmärk vähendada lepingute koostamise töö mahtu ja vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist). 38. Loetle projekteerimislepingu väljund.
Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: avalikkus, põhjendamiskohustus uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
tootmistegurite vahetamise vastavalt nende kõrgeimaile väärtusele. Eeldused: omandiõiguse süsteem kaupade väärtusega võrreldes madalad vahetuskulud piiranguteta ja moonutusteta kättesaadav informatsioon Efektiivne turg peab toimima demokraatliku (majandus)dialoogi printsiibil. turu avatus e turukaitsetõkete puudumine majandusdialoogi lõpetamatus e valikuvabaduse põhimõte ostjate ja müüjate autonoomsus turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täiendab kolme põhilist ülesannet: vahendab informatsiooni toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel.
Subjektiivse heaolu puhul käib jutt seega nii rahulolust oma eluga kui ka positiivsete emotsioonide osakaalust inimese igapäevaelus. Uuringud osutavad, et eluga rahulolev ja toimuvasse positiivselt suhtuv inimene on konstruktiivsem, huvitub rohkem ühiskonnaasjadest ning on võimu suhtes lojaalsem.Püsiv rahulolematus toodab seevastu konflikte, vastasseisu, ignorantsust. Nii uurijad kui avalikkus on rahulolule külge kleepinud plussmärgi – rahulolev kodanik– töötaja–klient–valija on parem kui rahulolematu • Gallup World Poll Gallup World Poll on aastaid kaardistanud maailma rahvaste subjektiivset suhtumist oma ellu, paludes vastajatel ennast asetada kujuteldavale trepile, mille ülemine ots tähistab inimese jaoks parimat võimalikku elu ja alumine ots halvimat. Miks sallivus? Eesti 2008- vastuseis multikult ük-le- 61% (2.koht EU-s)
protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
president, kes oma abikaasast lahutas. 1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ja 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last: Patricia Ann ja Ronald Prescott. Reagani ja Nancy vaheline kiindumus oli üldteada ning nende suhet nimetati tõeliseks ja lähedaseks. Nancy Davis püsis Reagani tõelise armastusena mehe kõrval kuni tema surmani. Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru, pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5. juunil 2004 93-aastasena. b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis; Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Reagan uskus indiviidide vabadusse ning
varahoidja Hetkel on käimas võimuvõitlus. R-California esindaja William Thomas ütleb, et osa Jim Wright-i probleemist on, et ta ei mõista, mis on erapooletus ja õiglus. Isegi tema kaas- demokraatlased leiavad, et see on võimust tulenev ülbus, mille pärast paljud tunnevad end Wright-i läheduses ebamugavalt. Wright-i juhtimisstiil teeb ta haavatavaks. Enamus Dulce juhatuse koosolekutest toimub Colorado Denver-is ja New Mexico Taos. Endine New Mexico senaator Harrison Schmitt, keda avalikkus tundis kui "Viimane mees Kuul" ("Last Man on the Moon"), oli teadlik kogu Dulce tegevusest. Ta oli üks seitsmest astronaudist, kes tegi baasis ringkäigu. 1979 a. pidas ta konverentsi teemal "Loomade vigasta- mine" New Mexico Albuquerque-s. Seda korraldati eesmärgiga uurijad üles leida ning kind- laks teha, mida nad olid teada saanud "summutatud" ("Mute") operatsioonide ja tulnukate/ valitsuse vaheliste lepingute seostest.
Kuigi komosjoni kuulub üsna suur hulk inimesi, leian, et otsuse tegemine võib siiski subjektiivseks kujuneda. Põhjuseks siinkohal ühiskonna suhtumine diskrimineerimisse. Miskipärast on sõna `feminism' tänases Eestis veel negatiivse kõlaga ning suurele hulgale inimestele seostub see fanaatiliste naisõiguslastega, kes kiivalt oma õiguste eest võitlevad. Veelgi enam, kohati jääb mulje, et feministe peetakse poolearulisteks. Seega, on vist naiivne loota, et avalikkus naiste diskrimineerimist ühiskonnas tunnistab. Just seetõttu kahtlen, kas diskrimineeritutel on piisavalt julgust, et komisjoni poole pöördumisega avalikkuse tähelepanu endale tõmmata. Pigem olen seda meelt, et enamus valib kergema tee, nn. tradistioonilise käitumismustri ning ignoreerib fakti, et teda on diskrimineeritud. Samuti pole kindel, kuidas reageeriks diskrimineerimises kahtlustatav organisatsioon / asutus, kui mõni alluv esitaks diskrimineerimissüüdistuse
TUNNUSJOONED: Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (keskkonnamõju hindamine) Suur rahvusvahelise õiguse roll Tihe seos EL keskkonnaõigusega Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: ︎Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine ︎Kahju vältimine Ettevaatus ︎Saastaja maksab ︎Keskkonna kaitstuse kõrge tase AVALIKKUSE KAASAMINE Avalikkus – üldsus (rahvas kõige laiemas mõttes), laiemad hulgad. [EKKS] Üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende organisatsiooni, rühmad ja muud ühendused. [SASS] Kaasamine – kavandatava tegevusega võimalike mõjutatavate huvirühmade ja üksikisikute teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. [SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime
ülesehitamist alustas. Nii tõusis Manolete tippu, kus ta püsis 8 aastat - maailma kõige populaarsem ja paremini tasustatud härjavõitleja, Hispaania suurim kangelane, sümboliseeris kõike hispaanialikku. Oli härjavõitlusega seotud maailma kuningas. On oma karjääri jooksul tapnud rohkem kui 1200 härga, neist 14 pärit Miurast. Lõpuks Manolete väsis kõigest, tema silmanägemine halvenes ning ta otsustas härjavõitlusest loobuda. Avalikkus reageeris sellele põlastavalt, kuulutati, et tema loobumise põhjuseks on argus võidelda uue noore ambitsioonika matadoori Dominiguini kõrval, kes kuulutas end maailma parimaks matadooriks ja esitas Manoletele väljakutse, mille viimane ka vastu võttis. See võitlus osutus saatuslikuks kui Miura härg Islero haavas üht suurimat matadoori surmavalt (sarvelöögiga kubemesse). Rahvas andis Manoletele kõik, mõlemad kõrvad ja saba
Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis
Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid
Kohaliku omavalitsuse korralduse põhimõtted Eestis: 1) kohalike küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. 3) Seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. 4) valla ja linna elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest 6) tegevuse avalikkus 7) avalike teenuste osutamine Omavalitsuse teostamise organiteks on volikogu, see on omavalitsusüksuse elanike esinduskogu. Ja linna või vallavalitsus, mis on volikogu poolt moodustatud kohaliku võimu täitev organ. Omavalitsusel on kehtestada makse (nt reklaamimaks, teede sulgemise maks) ja peale panna koormisi inimestele. volikogu suurus sõltub elanike arvust ja ulatub seitsmest kuni 31 liikmeni, sõltuvalt sellest, kas elanikke on vähem kui 2000 või üle 50 000. Volikogu
tänaseks üle 100 inimese aastas. Sissejuhatus (jätk 1) Tegelema pagulaste probleemiga peab, sest peab olema solidaarne teiste EL liikmesriikidega. Nõukogude okupatsiooni eest põgenes 1939 aastal ligi 100 000 eestlast välismaale. Nüüd peab ka Eesti riik näitama üles mõistvat suhtumist pagulastesse. Kõik pagulased ei ole terroristid ja arvatakse, et 90% on majanduspagulased, kes otsivad paremat elukeskkonda. Avalikkus ei saa aru, kes on kes ja sellele on suur vastuseis. Sissejuhatus (jätk 2) Eesti peab olema valmis pagulaste vastuvõtmiseks. Ukrainas on miljoneid pagulasi, kes otsivad aktiivselt võimalust Euroopasse pääsemiseks ja Eesti võib olla transiitriigiks "varjupaiga turistidele". Ukraina pagulastele on sihtriikideks Portugal ja Hispaania. Sissejuhatus (jätk 3) Pagulus on maailmas muutunud äriks. Inimesed ei soovi
Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne – RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis
Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele, korraldades Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi K. Vaino ja tema lähikondlaste vastu tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis
5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12
o mõiste „keskkond“ lai käsitlus o interdistsiplinaarsus o alternatiivide/variantide käsitlemine o mõjude prognoos, hindamine, võrdlemine o süstemaatilisus o reprodutseeritavus o dokumenteeritus o avalikkuse osavõtt hindamises osalejad: o arendaja, otsustaja, ekspert/eksperdid – litsentseeritud spetsialist, huvipooled – ametkonnad, ettevõtted, avalikkus, järelvaatleja (tellib hindamise, hindab keskkonnaamet või keskkonnaministeerium) metodoloogilised põhimõtted: o keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus o optimaalse lahenduse otsimine o interdistsiplinaarne lähenemine o ühismõõde o üldsuse kaasamine o KMH protsessi reprodutseeritavus KESKKONNAAUDIT keskkonnaaudit – süstemaatiline ja dokumenteeritud protsess, mille käigus
suhelda) ja istungijärk (istungite kogum, periood millal toimuvad itsungid; meil on 2 instungjärku; esimene istungijärk algab jaanuari teisel esmaspäeval ja kestab juuni kolmand neljapäevani; teine istungijärk algab septembri teisel esmaspäeval ja kestab detsembri kolmanda neljapäevani) RIIGIKOGU TÖÖ PÕHIMÕTTED: Täiskogu reservatsioon – otsuseid langetatakse koos Avalikkuse põhimõte (PS §72) - Täiskogu istungi avalikkus RIIGIKOGU FUNKTSIOONID: seadusandlus legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll) representatsioon - esindusfunktsioon riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave MENETLUSSKEEM: MENETLUSEST
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
teadmised mittepatenditavad, avatud kõigile ja teadusliku järelvalve ning kirgliku debati subjektiks. Ilma patendipiiranguteta saaksid teadlased töötada puhtas rahulolus ja üksnes avastuse nimel, peamiselt omakasupüüdlikult altruistlikus süsteemis, kus oleks võimalik õnnestumise korral lõigata kasu kõrgematest kultuurilistest ja sotsiaalsetest kapitalidest.96 Pea kõige kõrgema väärtusega argument jätta varajased leiutised patendikaitseta, on asjaolu, et avalikkus on juba korra nende leiutiste eest maksnud. Valitsused rahastavad peamiselt avalike ülikoolide teadustöid, kelle patenditud lahendused turule jõudes võtavad tarbijalt lisa. Nimelt kümnest kõige olulisemast ja kaaluvamast patendist on ülikoolide omandis kokku 7. Siinjuures on patendisüsteemil potentsiaal rikkuda moraalselt mitte üksnes alusteadustöö mõtte, vaid ka kogu akadeemiline süsteem. Alates aastast 1982 on Ühendriikides innustatud
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
nõukogulik võimustruktuur. Moskva kontrollimehhanismid. Eraldi järelvalveinstitutsioonide loomine (ÜK(b)P KK Eesti Büroo) – erakorralised bürood, alguses ei plaanitud liiduvabariigi juhtkonda sellesse kaasata (ainult Moskvast saadetud inimesed). Lõppotsus selline, et üleliidulisse büroosse kaasati nii liiduvabariigi partei kui ka valitsusjuht. Sisulise plaanis tuli arvestada büroo otsustega. Büroo tegevusest laiem avalikkus ei teadnud, sellise büroo tegevust ei kajastatud. See büroo eksisteeris 1947. aastani. Büroo likvideerimine seotud sellega, et Moskvas jõuti seisukohale, et liiduvabariigi juhtkond tuleb haldamisega ise toime – täiendavat kontrolli ei olnud juurde vaja. Dokumendid büroo tegevuse kohta toodi avalikkuse ette alles peale NSVLi lagunemist. KK 2. sekretäri institutsioon – NSVLis üldiselt praktika, kus rahvusliiduvabariigi eesotsas kohalikku päritolu parteijuht
Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism
Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid. · Kohalikud võimud igal ettevõttel on kokkupuuteid kohaliku võimu ja elanikkonnaga. Kontaktide paremaks kujundamiseks võib firmal olla spetsiaalne töötaja, kes esindab ettevõtet kõigis ettetulevais probleemides (kohaliku võimu üritustel, sõlmib sidemeid ning lahendab linna või maakonna ja nende elanikega ettetulevaid probleeme). · Avalikkus rahva poolt loodud kuvand mõjutab firmat tugevasti. Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. · Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on
Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused. Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras. Avalikkus krediisiasutuste seaduse mõistes on määratud isikute ring. Finantseerimisasutus - Põhiliseks tunnuseks on see, et ei ole krediidiasutus. Pakub liisinguid enamasti ja liisingutega samaväärseid tooteid. Ära toodud ka kõik need tehingud ja toimingud, mida pankadele lubatud on. Tehingute ja toimingute loetelu on oluliselt täienenud. Algul oli 6-7 siis praegu on praktiliselt kahekordne arv. Eriti palju on täpsustatud 2004 aasta muudatuste käigus.
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab kohustuste eest piiramatult ehk kogu oma varaga. 6. Äriregister Äriregistri töölerakendamise peamiseks eesmärgiks on kogu ülejäänud ÄS-s sätestatu elluviimise tagamine. Äriregistri eelkäiaks võib pidada Ettevõtteregistrit, kuid erinevalt äriregistrist täitis ettevõtteregister pigem asutamisdokumentide arhiivi kui äriühingu õigusvõime tagaja rolli. Äriregistri olemasolu üheks peatingimuseks on avalikkus, mis tähendab seal sisalduvate põhiandmete kättesaadavust kõigile (st registrikartoteek ja äritoimik). Sama oluline on äriregistri garantiifunktsioon, mis tähendab, et registrist nähtuvatele andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes. Samuti peab äriregister võimaldama ettevõtjate tegevuse seaduslikkust vajaduse korral kontrollida, mille eeltingimuseks on jällegi registri juriidiline tase.
Vallasasjade puhul eeldame valdajalt, et ta on ka omanik, kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. Kinnistusraamat: avalik, s.t igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. § 74. Kinnistusraamatu avalikkus (1) Igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. (Väljavõte kinnistusraamatuseadusest) Kuna kinnistusraamatusse märgitakse ka kinnisasja koormavad asjaõigused, võimaldab see kõigil isikutel hinnata adekvaatselt kinnisasja väärtust. Kinnistusraamatu esmane ülesanne: anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta.
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid ...
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad...
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
vastavad tegevused. • Külastuse mõju jälgimine kaitsealadel (PAVIM – Protected Area Visitor Impact Management) Tegemist on kõige noorema külastuskorralduse mudeliga, mis arendati alternatiivseks meetodiks koormustaluvuse mudelitele nagu LAC ja VERP, kuna nende rakendamine võb olla kulukas. Olulisel kohal on avalikkuse osalus. Mõju indikaatorid ja seire on asendatud ekspertkomisjoni hinnanguga. Avalikkus määrab piirkonna väärtused, eesmärgid ja kaitsetsoonid. Samuti identifitseerib ja prioritiseerib avalikkus inimmõjuga seotud probleemid ja seab nende probleemide lahendamiseks vastavad ülesanded. Eesmärgid peavad olema konkreetsed, realistlikud, saavutatavad ja ajaliselt piiratud. 20 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Protsessi etapid (vt. joonis 2): 1
Talle moisteti eluaegne vanglakaristus. 1896 a toimus taiendav uurimine ning avastati, et Dreyfusil polnud sojasaladuste myymistega mingit seost, vaid sojasaladusi myysid prm korged ohvitserid. Need asitoendid vaikiti maha. Avalikkuse vaigistamiseks tehti Dreyfusi yle uus kohtuistung ning kinnitati veelkord tema syyd. Dreyfus tehti patuoinaks, et kaitsta prm oma armeed. See imbus siiski valja ning kirjanik emil zola hakkas dreyfusi eest voitlema. Ta kirjutas kirju presidendile. Pr avalikkus lohenes yks pool syydistas juute ja teine pool kaitses Dreyfusi. Alles 1906 Dreyfus vabastati ning talle anti riigi poolt ametlik vabandus. Ka ida-euroopas eriti venemaal oli antisemistlik liikumine. Paljud juudid pogenesid venemaalt. Juudid randasid enamjaolt usasse. Venemaa impreeriumis elas eelkoige juute poolas. 1881-1884 esimene suurim venemaa juudivastane laine. Selle pohjuseks, et Aleksander II-le tehti atentaat ja selle taga syydistati juute. Jargmine juutidevastane laine 1903-1906
- Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) (kohtualluvus) Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuostus kuulutatakse avalikult. 9.2. Kohtusüsteemi ülesehitus Kolmeastmeline. I astme kohtud (180 kohtunikku)
Eraomandi huvid sundisid otsima võimalust kaitseks väljaspool riigipiire ja nüüdseks on vastu võetud hulk rahvusvahelisi leppeid, mida autor eelpool nimetab, mis reguleerivad rahvusvahelist kaubandust. Kaubamärgi omanikul on kaubamärgi kasutamise osas ainuõigus. Omanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada igasuguseid tähiseid, mis on sarnased või identsed kaubamärgi suhtes ning on tõenäoline, et avalikkus võib need segi ajada. Keelatud on tähise kasutamine, mis võimaldaks kaubamärgi ärakasutamist. Seega on kaubamärgile antavate õigustega likvideeritud eos, kaitstud kaubamärgi kasutamine pahauskselt ja omakasupüüdlikult mistahes tegevuses. Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult
muutunud ning mis on erinevatel aastakümnetel olnud olulisim, et mõista ajalugu ja tänast päeva ning oma maakonna ajalehte selle arengus. 3 1. Uudis 1.1. Mis on uudis? Mõistet uudis ei saa avada üheselt, sest aegade jooksul selle tähendus muutub ja inimesed arvavad sellest erinevalt. Kõige lihtsam on seda nimetada lühikeseks informatiivseks tekstiks. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis annab teavet, jutustab millestki, lahutab meelt, seda on tore lugeda. Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases (Hennoste 2008: 23). Paljusid mõisteid käsitatakse keeles kontekstist sõltuvalt. Uudised on aja jooksul muutunud rohkem meelelahutuslikumaks, kuid ikka on nad jäänud inimestele esmatähtsaks. Need on
8 Sõltumatu kohus •Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel. •Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS §146) •Sõltumatu kohtu vajaduse tingivad: -võimu teostamise seaduslikkuse järelevalve; -kohtu õigus ja kohustus otsustada inimühiskonna väärtuste üle 2.9 Avalikkus ja vaba ajakirjandus •Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused (PS §3 lg 2) •Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS §44) •Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime
tekstiga (ehkki pigem tähendab tegevuse loogikat üldisemalt), Goffman näeb sotsiaalset tegusemist aga mitte kui teksti (nagu Geertz v kultuurisemiootika) vaid kui etendust, s.t mitte kui representatsiooni vaid kui vahetult toimuvat sündmust. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 6 Nagu teatriski mingit näidentit e draamateksti omandatakse ja lavastatakse proovide käigus (backstage), prooviprotsess pole aga mõeldud laiemale publikule vaatamiseks; see mida avalikkus näeb on juba omandatud roll, mida siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne. Goffmani raamatu põhipaatos inimesed on andekad, loovad, leidlikud. Pidevas vastastikuses suhtluses edastavad nad sõnumeid sellest, kes nad ise on ja annavad tagasisidet selle kohta kuidas nad teisi näevad. Siiski, üheks Goffmani lähenemise puuduseks on oht rakendada teatrianaloogiat liiga jäigalt
Sedamööda kuidas imporditava tee hulk kasvas, langes aeglaselt hind, vastavalt sellele, kuidas müüdavad kogused suurenesid. Alguses oli tee rahvale kättesaadav apteekides koos selliste haruldaste vürtsidega nagu ingver ja suhkur, 1675ndaks aastaks oli see saadaval juba tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi. Kuna tee tarbimine Hollandi ühiskonnas kasvas tugevalt, vaidlesid doktorid ja ülikoolide autoriteedid tee negatiivsete ja positiivsete kasutegurite üle. ,,Teehereetikutest" avalikkus ignoreeris õpetatud vaidlusi ja jätkas uue joogi tarbimist kuigi vaidlused kestsid 1635ndast kuni umbes 1657nda aastani. Sel perioodil juhtisid Prantsusmaa ja Holland Euroopa teetarbimist. Orientaalsete asjade hüsteerilise voolus, mis pühkis üle Euroopa muutus tee elustiiliks. Sotsiaalkriitik Marie de Rabutin-Chantal, de Seveni markiis mainib 1680 piima lisamist teele. Samal perioodil proovisid Hollandi kõrtsid esimest korda tee serveerimist restoranis.
Osadel firmadel on Bounty-programmid, mille raames turvaaukude leidjatele rahalist preemiat makstakse Ajalooliselt: 1. Tootjale võisid august teatada, tootjal puudus huvi midagi ette võtta - turvalisuse illusioon 2. Bugide ja turvaaukude meililistid, mille käigus said teatud osapooled info 3. Foorumid, kuhu postitati turvaaukude leidmisel ka proof-of-concept ja näited ründe võimalikest teostustest - tootja sai samal ajal teada, kui avalikkus 4. Responsible disclosure - enne teavitatakse tootjat, antakse paar nädalat aega reageerida, paar kuud aega augud parandada, lõpuks avalik teavitus 5. Turvaaukude leidjate mainimine ja kiitmine - au ja kuulsus, rahalist preemiat mitte 6. Rahaline preemia turvaaugu leidjale 12. Isikuandmete kaitse seadus · Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad
huvitatud kodanikud, sest kontroll kaudselt tagab ka isikute õigused ja vabadused. Samuti on kodanikud huvitatud, et haldusorganid tegutseksid õiguspäraselt. Kontrollist on sisuliselt huvitatud ka haldus, haldusaparaadi tegevus vajab õiguslikku kindlustamist. Ühesõnaga kontrolli tulemusena võib haldusorgan saada kas kinnitust oma tegevuse õiguspärasuse kohta või informatsiooni sellest, et vastavat käitumist / tegevust tuleb korrigeerida ja muuta. Teiseks on kodanikud ja avalikkus suhtunud ja suhtuvad positiivselt haldusorgani tegevusse, kui haldusorgani otsuseid on võimalik vaidlustada ja selle üle teostatakse ka efektiivset kontrolli. Haldusorgani üle teostatakse järelevalvet, mille eesmärk on haldustoimingute kvaliteedi ja õiguspärasuse kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine, mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Millised on erinevad kontrolli vormid? - Eksterne kontroll – kontroll väljaspool haldusorganit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
