erinevatel eelarve perioodidel; · täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; · eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; · kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; · kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; · avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; · reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood on ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib.
häältest koguda, kui Saksa idaossa ei saabu midagi lääneosa omaaegsest majandusimest. Paremuselt teise tulemuse Saksimaal, 23,6% häältest ja 31 kohta kogus PDS, Ida-Saksamaal valitsenud kommunistliku partei järeltulija, kes oli eriti rahulolematu tööturureformiga (töötu abirahade kärpimine jne). Hoolimata valimisedust jäävad äärmuserakonnad praegu tegeliku võimu teostamisest kõrvale, sest teised poliitjõud, keda Saksa avalikkus tituleerib kui ,,demokraatlikke", hoiavad neist hirmuga eemale. VÄLISPOLIITIKA 2000. AASTAIL. Saksamaa populaarne välisminister Joschka Fischer pidas 2000. a. 12. mail Berliini Humboldti ülikoolis oma kuulsa kõne, kus ta soovitas moodustada Euroopa Liidu entusiastlikemast liikmesriikidest tuumikgrupi, mis edendaks Euroopa integratsiooni ja paneks aluse poliitilisele föderatsioonile. Kuid 2004. a. võib märgata juba mõningaid muutusi Saksamaa välispoliitikas
Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed.
tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike. 14. Psühholoogia metodoloogiad. - eksperiment; - vaatlus; - vestlus/küsitlus/anketeerimine; - test. 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. 16. Teaduse tunnused. 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine ("data-driven") 2. Avaliku teadmise tootmine ("objectivity") a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine (not looking for the meaning of life); "empirical questions". Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, 17. Teaduslik uurimus. 1) Teha vaatlusi 2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid:
lk32) Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu lisale. Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingu osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vaatastikuse usalduse ja sujuva koostöö. 20. Ehituse töövõtulepingu soovitatav ülesehitus ja koostisosad ( Jüri Sutt lk31) Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projektit, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2. Töövõtja kohustus ja vastutus 3. Tellija kohustus ja vastutus 4. Alltöövõtu karraldus 5. Lepingu sõlmimine ja muutmine 6. Arveldus 7. Tellija ja töövõtja koostöö 8. Vaidlused ja arbitreerimine 21
protsessi eest. On olemas elementaarsed erinevused nn. “info lekkimise” ja “vastutava avalikustamise” vahel. Esimene on eriti salajane, anonüümne ja omakasupüüdlik, ilmselge kättemaks; teine on avalik, konkreetne, tulenev tarbijate ja ühiskonna huvidest ja enesest mõistetavalt nõuab insenerilt oma nime avalikustamist. Insener peab arvestama sellega, et asjasse võib sekkuda Inseneride Assotsiatsioon ja ka laiem avalikkus ja ka sellega, et see kõik võib ohustada teda ja tema karjääri. 17.12.15 51 16.2. Teavitamise protsess Professionaalsete Inseneride Kohalik Assotsiatsioon tavaliselt võtab oma peale vahendaja ja lepitaja rolli, kuna inseneril üksi on raske võidelda (eriti endast ülespoole hierarhias) Ta aitab inseneril määratleda seaduslikkuse ja eetilisuse piirid, mida on inseneri arvates firma mingi
Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või
4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs 16. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2
«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu....
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost? 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism
tulemusena on avaliku arvamuse küsitlused poliitikutele pigem teejuhiks, millele oma võim rajada. Olles küll sõltuv avalikust arvamusest, on poliitikuil samuti võimalus mõjutada seda arvamust, levitades massikommunikatsiooni kaudu endale soodsat informatsiooni. Massikommunikatsioon ja massimeedia Meedia on vahendiks, mis aitab valitsusel ja erakondadel kujundada poliitilist taktikat ja strateegiat, mobiliseerib avalikkuse tähelepanu poliitilist lahendust vajavatele probleemidele, kujundab avalikkus hoiakuid ja valikuid. 1. täidab sotsiaalse integratsiooni, üksmeele, ühiste huvide ja tegevusprogrammi kujundaja ülesannet. 2. levitab üldist huvi pakkuvat informatsiooni, pidades silmas peamiselt vaba aja veetmist, mitte professionaalsete ül täitmist, pakub konkurentsi poliitilisele informatsioonile. 3. ei ole võimalust kontrollida tõesust ega seda kuidas see mõjutab informatsiooni saajaid. 4. informatsiooni edasamine toimub valikuliselt. 5. professionaalse info avaldamine tõstab
Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust. Seetõttu vajaks võib-olla nende kahe menetluse vahelised sidemed ja autonoomsus, samuti süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse kohal- damine distsiplinaarmenetluses täpsustamist.*38 2.3. Distsiplinaarasja arutamine ja avalikkus Eestis on distsiplinaarasja lahendamiseks moodustatud Riigikohtu juurde distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu- mi esimees distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm Riigi- kohtu liiget ning üks ringkonnakohtu ja üks maakohtu liige (KS § 93 lg 1 ja lg 5). *39 Seega kuulub Eesti Euroopa riikide enamiku hulka, kelle puhul kohtunike distsiplinaarorgan koosneb
Ka erasektor pole avalikkuse jaoks enam pelgalt kasumit taotlevad ettevõtted – neiltki oodatakse sotsiaalselt vastutustundlikku tegutsemist ning toetust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele. Ettevõtted sõltuvad mh oma mainest nii ühiskonnas tervikuna kui ka sidusrühmade osas, mainest on kujunenud teatav konkurentsieelis. Üks positiivse maine faktoreid on ettevõtte sotsiaalne vastutus (CSR – Corporate Social Responsibility), mille omakorda määrab see, kuivõrd avalikkus tajub ettevõtet olevat seotud avalike huvide ja väärtuste toetamisega. Paljud suuremad ning väiksemad ühiskonnaelu puudutavad probleemid omavad täiesti reaalseid ja realistlikke lahendusi, kuid tee nende realiseerumiseni võib olla pikk ning raske, sest enamik neist eeldavad üksikisiku poolseid käitumuslikke muudatusi ning võivad osutuda tatavaks väljakutseks, mis esmapilgul võivad inimese jaoks tunduda üle jõu käivateks või mitteolulisteks
Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi;
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed.
tuleb olemasoleva kavatsuse baasil seda ellu viia. sagedus, viisid kuidas see on toimunud, mineviku käitumise teadmine on oluline sest mineviku käitumine on seotud tuleviku käitumisega 3. Hoiakud ja tajutud normid – kui saada teada hoiakud ja normid saab regressioonanalüüsi põhjal juba ennustada. Piloottest aitab mõista kuidas sõnastada väited uuringus, kuidas andmeid koguda jne. Käitumise muutmine peab saama ka kogukonna toe, seda kelle käitumist muutma hakatakse. Avalikkus peab olema sinu poolel! Kokkupuude peab olema keskkonna endaga ja sotsiaalne toetus garanteeritud. Sekkumise kujundamine. Teine faas - Tajutavad ja tegelikud probleemid – vähihaigete testimine maakohas – puudub transport – on probleem. Kui oleks igal kolmapäeval korraldatud transport kas siis inimesed läheksid - Välised vs sisemised muutujad o Sisemised – oskused või võimed o Välised – takistused nt bürokraatia, sotsiaalne tugi vm
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. · Õigusemõistmise avalikkus. · Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul. · Otsuse väljakuulutamise avalikkus. · Süütuse presumptsioon · Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. · Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
· vahendatud suhtlus vahetu tagasiside võimalusega (online) Arvutisuhtluse erilised ühisjooned: · arvutikiri: osalt multimodaalne, uut tüüpi multimodaalsus · uus reguleerimisviis moderaator, kes võib vooru kustutada kas enne või peale adressaadini jõudmist · Nimemärgiline anonüümsus: luuakse endale võrguidentiteet ja staatus selle identiteedi põhjal · võõraste suhtlust argiteemadel, millest varem võõrastega ei kõneldud · uus olukord: virtuaalne avalikkus · uus territoorium: virtuaalne reaalsus · ?? Tagasiside ja teksti osade probleem keerukas: kommentaarid ja emateksti suhe Arvuti jääb suulise ja kirjaliku vahele (eriti oluline suhtlus). Mõnel juhul kaldub ühele või teisele poole. EKSAM: võib küsida, mida me asjast arvame!!!
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes
muutumine *rollide muutumine. Poliitilis-õiguslik: *üldine monetaar- ja fiskaalpoliitika *laiem sotsiaalne seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel
Iseseisvuse taastamine lõi poolitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Eesti kroon (EEK) seoti saksa margaga DEM suhtes 1 DEM = 8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama eesti keskset poliitikat. Iseseisvuse lõpplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsioonin armee lahkumine ja eestis asuvate Vene sõjaväbaaside likvideerimine. Võõrväegede väljaviimist toetasid rahvuslikud organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli peamine küsimus Eesti- Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi. Eesti põhiseaduse järgi on eesti demokraatlik parlamentaarne Vabariik, kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on riigikogu (101 liiget). Kõrgeim täidesaatev organ on Vabariigi Valitsus. Maakondades teostavad täidesaatvat võimu maavalitsused. Seadusandliku ja täidesaate võimu areng on kulgenud põhiseadusliku korra raames
Sellise sotsiaalkriitilise tegevuse tõttu on sofiste filosoofiaajaloolises literatuuris nimetatud ka antiikaja valgustajateks, st. neis on nähtud analoogi ühele 18-nda sajandi Euroopa vaimuelu nähtusele. Ka 18-nda sajandi valgustajad kritiseerisid varasema aja eelarvamusi ja oma valgustustegevuses püüdsid nad vabastada inimese vaimu ratsionaalselt mittepõhjendatud eelarvamuste ja ebausu võimu alt. Protagorase käsitluses paistab üks norm võivat kehtida õigustatult üksnes siis, kui avalikkus on debati käigus jõudnud arvamuseni, et see on õiglane norm, kuid sealjuures peavad avaliku arvamuse toel kehtestatud normid jääma ka tulevikus jätkuvalt korrigeeritavaiks. Sofistide kaasaeg neile sellise “vabastustegevuse” eest paraku tänulik ei olnud. Pigem vastupidi. See oli veel üks põhjus, miks sofistidel oli negatiivne renomee. Neis nähti vana, harjumuspäraselt kindla ühiskonnakorra kõigutajaid, kes oma väitlemisega seda korda destabiliseerivad
Üldplaneering: Üldplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine üldplaneeringu lahenduse koostamine üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamine üldplaneeringu vastuvõtmine üldplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu maavanema järelevalve üldplaneeringule üldplaneeringu kehtestamine 34. Üldplaneeringu koostamise osapooled ja nende roll ning kaasatus planeerimisprotsessi Koostab kohalik omavalitsus, kooskõlastatakse riigiametnikega, avalikkus kaasatakse vaid avalikul väljapanekul ja maavanem teostab järelvalvet enne lõplikku kehtestamist. 35. Planeeringutoiminguid korraldavad institutsioonid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis Eestis Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega;
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. LAULEV REVOLUTSIOON Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka kommunistlikus parteis. Nii kujunes
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
lahus, aga meil kujunes niisama kindlalt eluruumiks. Tänapäeval on kindel, et rehielamu kui suur hoone on kohapealse arengu tulemus. Leitakse, et rehealune sai alguse suitsutoa esikust (Lõuna-Eestis). Valdav rehielamu Eestis sai algusevilja sisseveoks rehetoa kõrvale ehitatud sammastele tugineva lahtise varjualusena (sellest nimetus ka rehialune), mis edasiselt said kindlad palkseinad. 18.saj valgustuslikus õhkkonnas hakkas baltisaksa avalikkus rõhutama pimedate suitsutubade ebatervislikkust. Tehti ettepanek avalikkusele hakata rehielamuid asendama rehest lahus seisvate korstanaga elamutega. See üritus vaibus aadli vastuseisu tõttu. 2.4.Taluhooned uuenevas ühiskonnas Taluarhitektuur oli järjest enam mõjutatud üldisest 19.saj II poole majanduslikust ja kultuurilisest arengust, nt ehitustehnika täiustumine, uute ehitusmaterjalide tulek. Aina enam levis ilma pähikuteta puhas- ehk tappnurk.
rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu. Demokraatia printsiip hõlmab organite moodustamise, legitimeerimise ja kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutab kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Demokraatia printsiibi peamised väljendused põhiseaduses on: erakonna- ja fraktsiooniõigus (§-d 48 lg 1 lause 2, 71 lg 2), hääle- ja valimisõigus (§-d 57 lg 1, 60 lg 1 lause 2, 3 ja 4, lg 2, 156), vaba mandaat (§ 62) ja Riigikogu istungite avalikkus ja õigus aru pärida (§-d 72, 74). 2.4. Õigusriik Kui demokraatia põhimõte sätestab riigivõimu kandja, siis õigusriik sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. Seetõttu on õigusriik kõigist põhiprintsiipidest kõige keerukama struktuuriga. Tema oluliseks sisuks on (1) riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, (2) võimude lahusus, (3) õiguskindlus, (4) halduse seaduslikkus ja (5)
karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
tööpuudus. Igal kodanikul oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu, 8 Eesti krooni oli väärt 1 Saksa mark. Võõrvägede lahkumine: seseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine. 1992. aasta septembris viibis Eesti territooriumil ligikaudu 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Sõjaväe väljaviimine oli keskseks küsimuseks Eesti-Vene läbirääkimistel, mis esialgu ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994. aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal. Eesti Vabariik andis kohalejäänud sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba.
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on...
Aga kui tuua probleem inimesele lähedale, teda sellest informeerida ja anda teada kui lähedalt see tegelikult talle konkreetselt asub, võib tema suhtumine asjasse muutuda ning hakata tegutsema eesmärgi nimel lendoravat kaitsta. Positiivse poole pealt lendorava probleemi lahendamises on kindlasti pea iga kolme aasta tagant toimuvad seired ning uutringud, mida viib läbi Eesti Looduskaitsjate Selts. Nii koguneb iga aastaga info ka interneti leheküljele üles ja see on võimalus, kuidas avalikkus saab ennast kursis hoida lendorava olukorraga. Samuti annab see teaduslikku informatsioon lendorava populatsioonide kohta ja näitab, kas püstitatud eesmärgid või seaduse piirangud on kaasa aidanud probleemi leevendamisele või tuleb midagi muuta. Hetkel on viimased aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka
Negatiivne: kohus ei lahenda kokkuleppemenetluse jooksul mingisugust õiguslikku küsimust, prokurör ja kaitse on ebapädevad ja kiirustades võib asi süüdistatava suhtes olla ebaaus? Karistuse otsustamine käib umbes nagu turul kauplemine. Kokkuleppemenetluses ei saa kohus karistust muuta – kohus võib ainult kokkulepet kinnitada või kinnitamata jätta. Kas see on probleem, et kohtul on väga vähe sõnaõigust – lepitakse kokku nii kvalifikatsioonis kui ka karistuses – avalikkus ei nõustu? Otsus võib olla süüdimõistev, kui üldmenetluses oleks inimene õigeks mõistetud. Kummalgi pole tegelikult kohustust kokku leppida – süüdistatav võib keelduda ja nõuda üldmenetlust ja ka teist kaitsjat. Väljapressimine – kui annad kedagi üles, saad parema diili. Kokkuleppemenetluses ei teki kohtupraktikat – õigusteadlaste jaoks halb, ei ole millestki kirjutada ja lahenduskäik on vale.
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. 9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni;
Aga kui tuua probleem inimesele lähedale, teda sellest informeerida ja anda teada kui lähedalt see tegelikult talle konkreetselt asub, võib tema suhtumine asjasse muutuda ning hakata tegutsema eesmärgi nimel lendoravat kaitsta. Positiivse poole pealt lendorava probleemi lahendamises on kindlasti pea iga kolme aasta tagant toimuvad seired ning uutringud, mida viib läbi Eesti Looduskaitsjate Selts. Nii koguneb iga aastaga info ka interneti leheküljele üles ja see on võimalus, kuidas avalikkus saab ennast kursis hoida lendorava olukorraga. Samuti annab see teaduslikku informatsioon lendorava populatsioonide kohta ja näitab, kas püstitatud eesmärgid või seaduse piirangud on kaasa aidanud probleemi leevendamisele või tuleb midagi muuta. Hetkel on viimased aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka
Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. 9 Keskkonnamõju järelvalvaja: Keskkonnaministeerium KHM protseduurid: keskkonnamoju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu joutakse keskkonnamoju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni;
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi;
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
kohalike omavalitsuste funktsioonid üle võtma. Need moodustatud nõukogud olid tegelikult rahva seas palju populaarsemad kui Ajutine Valitsus, sest nad esindasid alamklasside huve enam kui Ajutine Valitsus, mis peamiselt esindas siiski kõige enam pigem keskklassi huve. Peagi pärast veebruarirevolutsiooni oli Ajutine Valitsus lubanud kokku kutsuda Asutava Kogu valimised, kus pidid saama osaleda kõik valimisõiguslikud mehed. Avalikkus lootis, et Asutava Kogu valimised algavad võimalikult kiiresti. Talupojad arvasid, et kui Asutav Kogu kokku kutsutakse, siis see legaliseeriks suurmaaomanike maade konfiskeerimise ja jagamise. Siiski pidi rahvas aga pettuma, kuna Ajutine Valitsus kõhkles riigis valitsevate pingete tõttu 26 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 13 Asutavat Kogu kokku kutsuda
Isikul on küll õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuid selle õiguse kaal erinevates kohtuastmetes võib olla erinev. Esimese astme kohtus arutatakse menetluse objektiks oleva vaidluse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid täies mahus ning seetõttu peab olema isikul maksimaalne garantii oma õiguste suhtes. Kaebemenetluses ei ole õiguste garantii nii lai, eelkõige seetõttu, et uute tõendite eitamine on kaebemenetluses piiratud. Avalikkus Kohtumenetluse ja kohtulahendi avalikkus tagab kohtumenetluse läbipaistvuse ning avalikkuse kontrolli kohtute tegevuse üle. Kohtuotsuste avalikkus peab tagama ka õiguskindluse, sest isikul on võimalik tutvuda kohtupraktikaga ning analüüsida enda käitumist ja tuvastada enda õiguste võimalikku rikkumist. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid ja kohtulahendid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne,
vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult ja käbekapital 50 %. Alljuht printsiibist rivi- ja staabiüksuste korraldused võrdselt maksimaalne avalikkus garanteerib vastastikuse usalduse ja 48. Millistele nõuetele peab vastama (mida peab tagama) Inimesed Inimesed kohustuslikud: - nõuab väga täpset õiguste ja kohustuste sujuva koostöö
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
kedagi jäljendada ning suudab tunnistada ka oma vigu. 13 Kuna kõnede koostamine on töömahukas ja vastutusrikas töö, kasutatakse logograafide ehk kõnekoostajate abi. Spetsialistide poole pöörduvad eelkoige tipp- poliitikud. Kõnekoostajate töö on sõnastatada poliitiline sõnum arusaadavalt, meeldejäävalt ning mõjusalt. Avalikkus tavaliselt logograafe (kelleks võivad olla kirjanikud, ajakirjanikud, õppejõud jt) ei tunne, kuulajaskond peab kõne koostajaks ikka selle ettekandjat. Logograaf David Frum sai Valge Maja kõnekirjutusbüroolt ülesande leida õigustus Iraagi sõjale. Nii ilmus president Bushi kõnesse väljend ,,kurjuse telg", mida ta kasutas esimest korda oma traditsioonilises aastakõnes ,,Olukorrast riigis" 29. jaanuaril 2002. Eesmärkide, sõnumi ja teema sõnastamine
Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 175. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313). Erinevatest juhtudest aga ka politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, omavalitsusele jne. 176. Mis on keskkonnaruum, ökoloogiline jalajälg ja ökoloogiline seljakott?
Maastiku struktuur Valmistumine muutusteks (kliimas) Selleks on vaja kaitstavaid alasid, võtmebiotoopide taastamist, liikide reintrodutseerimist. 2. Uurimistööd saamaks teadmisi BM muutustest, väärtustest, selleks tuleb: Teaduslik uurimistöö Inventariseerimine Bm trendide monitooring ja analüüs Infoteenuste arendamine, kaasata avalikkus. 3. Säästlik eluviis- pidev selgitustöö säilitamaks gen infot liikide ökosüsteemide mitmekesisust. 71. Regionaalse elurikkuse kaitse eelised. Bioloogilist mitmekesisust saab kaitsta vaid ulatuslikul territooriumil, majandades seda kui regionaalset üksust. Ökoloogiline koosseis liike on võimalik säilitada nendele iseloomulikes kooslustes, kaitstes seda kui tervikut. Erinevad kaitsealad on liiga väikesed, et katta vajadused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
