asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised (kuid ei pruugi teada ettevõtte tegevust). Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh. ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid ja teised). Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse kogu aruandes ühesugust terminoloogiat. Olulisuse printsiip raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
...............................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus..............................................................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..............................................................................................................5 Teaduse edasiarenemine...............................................................................................................5 Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem......................................................................5 Formaalne ja informaalne kasvatus................................................................................
otstarbekalt. 2.4. Kommunikatsiooni plaan Kommunikatsiooni plaan toob välja kõik projekti huvigrupid, neile edastatava info ja selle meetodi ning lisaks määratletakse selle ajaline kommunikeerimise regulaarusus ja vastutus (vt Tabel 7). Projekti huvigrupid on projekti omanikud, kliendid, projektimeeskond, välised tugiisikud nagu näiteks jurist. Lisaks on huvigruppideks ka konkurendid, ettevõtte töötajad ning avalikkus, kellega infot e-poe avamisest ja sellega seonduvast jagatakse. Tabel 7. Kommunikatsiooni plaan (Autorite koostatud) Huvigrupid Edastatav Dokumendi Edastus- Ajaline Vastutus info d meetod regulaars us Omanikud Aruandlus Aruanded, (Mitte)formaal Kord Projektijuht
Tarkvaraprojekti esialgne kavandamine Tarkvaraprojekti esialgsel kavandamisel koostatakse tarkvaraarenduskava. See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimalda...
muutumine. Poliitilis-õiguslik: *üldine monetaar- ja fiskaalpoliitika *laiem sotsiaalne seadusandlustik *valitsuse suhted erafirmadega *turundust puudutavad seadusandlus *turundusjuhtide tööks vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja
4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. 1. Õnne (õnnelikkust) on väga raske mõõta ja võrrelda. Kas parem jälgida või mängida jalgpalli? Jalgpall on parem kui seks? 2. Probleemid tagajärgedega Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? (valesti käitunud lapse karistamine.) miks inimene ei tea tulevikku, kui jumalad. Tunnetuslik probl. Me ei näe inimeste sisse; teeseldus. 3. Moraaliprintsiipide avalikkus Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. On vaja inimestest varjata, sest tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
masside mobiliseerimise abinõu. Esimene Eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus...ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806. Aastal Venekeelne ajakirjandus tekkis Eestis 19.sajandil, sest haritud venelasi elas siin vähe ja Venemaa väljaanded olid kättesaadavad. Eesti ajakirjanduse kiire areng toimus rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi teisel poolel, kui baltisaksa avalikkuse kõrval tekkis eesti avalikkus. Sealtmaalt on Eesti perioodika ja trükisõna Eesti ajaloo tähtis allikas. Esimene eestikeelne poliitiline ajaleht oli Carl Robert Jakobsoni Sakala (1878-1882), kus sõnastati eesti rahvusliku liikumise majanduslik ja poliitiline programm.17 14 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 105-107 15 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 107-109 16 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 96 17 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 112 Esimene iseseisvusaeg oli vaba ajakirjanduse õitseaeg. Tooni andsid suured parteilehed,
võrdsuse põhimõttega. Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses. Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur. Erakondade võrdsus tuleb tagada ka kõikide teiste riigi poolt saadavate hüvede jagamisel: eetriaeg, valimisplakatid riigi pindadel. Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. Avalikkus erakondade finantsküsimustest-seda nõuab demokraatia printsiip.(Erakondadele raha annetanud isikute ja ettevõtete avalikustamist). 2.3 ÕIGUSRIIKLUS Õigusriigi põhimõttel on lisaks põhiõiguste garanteerimise funktsioonile tunduvalt laiem sisu tegemist on Euroopa õigussüsteemides üldiselt aksepteeritud põhimõttega. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 2.3.1 RIIGIVÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE
Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/ Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust. Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja, mitte mõni suvaline vend. Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast. Ka uudised peaksid lähtuma programmist (st lehe üldisest suunitlusest, täitsa imelik) Tsensuuri pärast suurt ei hädaldanud, arvas, et lisaks poliitikale on ka muid valdkondi, millest kirjutada.
rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT) (Kärdi2006). 1.1 Mobiilside areng 1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli. Skandinaavias võeti 1981. aastal kasutusele NMT esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon
Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad) Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis. Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X-ga sarnaseid tegusid. 13. Mida tähendab, et moraal on normatiivne? Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Moraali ettekirjutused puudutavad norme
Vilniuse, kuid kaotasid Leedu. 3.3 Soome Talvesõda Balti riikidele sarnase lepingu sõlmimiseks avaldati survet ka Soomele. Kuna Soome oli demokraatlik riik, siis tuli arvestada avaliku arvamusega, nii asus Soome läbirääkimisi venitama. NSV Liit vastas sellel provokatsioonidega piiril, ning süüditustega, et Soome on neid rünnanud. 30. novembril 1939 ületas Punaarmee piiri ilma sõda kuulutamata, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, ka maailma avalikkus oli kaldunud Soome poole ning 12. Märtsil sõlmiti rahu. Soomel tuli loovutada Karjala ja anda ära Hanko sõjaväebaas, kuid Soome iseseisvus jäi püsima. 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940 Balti riigid püüdsid täita baaside lepingut, kuid NSV Liit ei pööranud lepingutingimustele suuremat tähelepanu. Avalik arvamus Eestis toetas Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust, see aga ei takistanud sadadel eestlastel põgenemast Soome. Lõpuks oli Soome
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Lubatud leidjale vaevatasu. Võlaõiguse üldosa pinnalt lahendatav. Kas leping on tühine kui hinda pole?! Hind tuleb siis kuidagi leida. Üldosa § 28 hinna kohta käiv prg. Kui ei ole kokku lepitud siis mõistlik hind või tavaline hind. Vastavas piirkonnas sarnaste asjade korral vastav sobilik hind. Mõistlik tasu. Otsimise kulud + vaevatasu. Lepinguline võlasuhe peab vastama tsüs 60 § hulgas. Isikule teadasaamise kriteerium ei ole oluline. Pole oluline kas avalikkus selle ka kätte saab. See fakt ei oma mingisugust tähtsust. Tasu avalik lubamine on ära tehtud isegi siis kui see plakat tuulega puu küljest lendu läheb. See ei ole oluline, et keegi selle ka kätte saab. Seos lepinguõigusega võib olla. Ei kujuta endast pakkumust üldsusele. Kui keegi sellele reageerib, siis ei loeta seda nõustumuse andmiseks. Käsundita asjaajamine Ilma lepinguta teeme midagi kellegi teise heaks. Enda asja ajamine. NT: koera otsimise
info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning
kutsetegevuse kvaliteeti. Audiitorkogu juhatus määrab täiendava eksami tähtajatult. Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutsesamaväärseks tunnistamist Eesti audiitorikutsega, siis tuleb tal sooritada sobivustest Eestis vandeaudiitori tööks vajalike õigusaktide tundmisest. MÕISTETE SELETUS Audiitor teenus hõlmab kolme osa poolt 1. tegevus loaga aud ettevõtja 2. omanik või avalikkus 3. vastutav osa pool (juhatus) Vandeaudiitori kutse teenust ehk audiitor teenus on vande audiitori tegevusena kindlust andva või sellega seonduva audiitor teenuse osutamine. Kindlust andev audiitor teenus on audit ülevaatus ja muu kindlust andev audiitor teenus. Seonduv audiitor teenus on audiitor teenus rahandus informatsiooni koostamiseks või kokku leppeline toiming rahandus info osas. Vande audiitor saab kutse teenust osutada ainult audiitor ettevõtte kaudu. Tulenevalt audiitor
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine...
muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas. Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks, või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalus tõhusalt kätte maksta. Viimase aastakümne jooksul on see teema muutunud ülemaailmseks uurimisvaldkonnaks ja koolikiusamisest on saanud probleem, millele avalikkus on pööranud suurt tähelepanu paljudes riikides. Kiusamise ohvritel põhjustas pidev ohvriks olemine üksindust ja koolist pudumist. Samuti väheneb neid suurema tõenäosusega enesekindlus ning enesehinnang. Sotsiaalse teadlikkuse teke Üks põhilisi samme, mida imik peab teiste mõistmisel tegema, on aru saama, et ta erineb teistest inimestest, kes eksisteerivad eraldi. Teisisõnu peab imik omandama arusaama, et ta eristub teistest.
intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ei ole sellele võimalik vastust saada. Teaduslik väide on vastus teaduslikele küsimustele. See on selline tõeliselt
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev ...
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National E...
äriregistriga samade põhimõtete alusel. Analoogiliselt eespooltooduga toimus ka selle registri töölerakendamine, seda küll hiljem vastavate seaduste jõustumisel. Äriregistri pidamise põhimõtted tulenevad EÜ 1. äriühinguõiguse direktiivist ja on alljärgnevad: 1. äriregistri kannete ja äriühingu dokumentide (asutamisleping, põhikiri, majandusaasta aruanne) avalikkus 2. äriregistri kannete avalik usaldatavus (kannete kehtivus õigena heauskse kolmanda isiku suhtes) 3. äriregistri kannete avalikustamine. Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et igaühel on õigus tutvuda registrikaartide ja äritoimikutes asuvate dokumentidega ning saada neist ka väljatrükke või ärakirju (tõestatud või tõestamata- vt registriosakonna kodukorra § 40, 41)
põhimõtetega, oluline see et esimese tegi just realist, ka ta oli hiljem küllaltki tunnustatud) hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega. Ühiskond nägi Inmpressionistides mässajaid (kuigi enamik neist olid üsna apoliitilised), said terava kriitika osaks. Erinevalt realistidest nad enam ei lootnudki suurtele näitustele saada, 1884 on esimene kontranäitus mis sai suisa mõnitavat ja pilkavat kriitikat, avalikkus ei aksepteerinud seda kunstina (ka Courbet' kritiseeriti ja tõrjuti, kuid keegi siiski ei öelnud et see ei oleks kunst, akadeemiline kriitika taunis ta viise ja ideoloogiat kuid kunagi ei süüdistatud teda oskamatuses maalida.. impressioniste just selles aga süüdistatigi). I'de sotsiaalne positsioon oli madalam sest ühiskonna meelsus oli konservatiivsem. Kui Romantikud olid 19saj veel salongikõlbulised ja realistis mässajad kuid siiski kunstnikud, siis
dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmise mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid, avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. Ka kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata. Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele. Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused) Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine)
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, te...
7) viited sellele, et aud.ettevõtjaon tutvunud kõigi auditisse kaasatud töötajate töötulemustega ning need aktsepteerinud; 8) materjalid, millest nähtub suhtlemine auditisse kaasatud 3ndate isikutega; 9) v.audiitori ja kliendi kokkulepped omavahelise kommunikatsiooni kohta; 10) koopia rp.aruandest, mille kohta aud.ettevõtja avaldas arvamust. 26.10 Audiitorteenuse osutamine Audiitorteenus sisaldab 3 subjekti: tegevusloaga audiitorettevõtja, omanik või avalikkus, vastutav osapool (nt: juhatus). Vandeaudiitori kutsetegevus ehk audiitorteenus on kutsetegevusena kindlust andva või seonduva audiitorteenuse osutamine. Kindlust andev audiitorteenus on: audit, ülevaatus või muu kindlust andev auditi teenus. Seonduv audiitorteenus on audiitorteenus rahandusinfo koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas. Vandeaudiitor saab kutseteenust osutuda vaid audiitorettevõtja kaudu.
Maikuus ei pooldanud Eesti kuulumist Euroopa Liitu 8% kodanikest. Detsembri vastav näitaja oli 16 protsenti. Koos toetuse kasvuga Euroopa Liidule on veidi tõusnud ka toetus Euroopa ühisrahale. Kui 2006. aastal jäi toetus vahemikku 40-43 protsenti, siis 2007. aasta mais toetas euro kasutuselevõttu Eestis 47 protsenti ja vastu oli 40 protsenti küsitletutest. Esmakordselt on euro toetajaid Eestis rohkem kui selle vastaseid. Emor uuris ka seda, kuivõrd oli Eesti avalikkus kursis Euroopa Liidule aluse pannud Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamisega. Sellest, et Eestis juubelit tähistati, oli kuulnud 32 protsenti elanikest. Uuring viidi läbi telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames ajavahemikul 1.-3. mai ja 15.-17. mai. Küsitleti 1001 15-74-aastast Eesti elanikku. Nendest 800 vastajat olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud. Uuringu tellis Riigikantselei.
ameerikameelsete vaadete poolest. Tema poliitika, süvenevad majandusprobleemid, liberaaldemokraatide seisundi nõrgenemine ja siseparteiline võitlus sundisid Abed loovutama 2007. aasta septembris oma positsiooni partei liidri ja peaministrina Fukuda Yasuole. 3. JAAPAN TÄNAPÄEVAL 3.1. Reform 38 aastat valitses Jaapanis ringkaitsesüsteem, mis ühendas suuräriringkondi, bürokraatiat ja valitsevat LDP d. Pärast arvukaid skandaale väljendas avalikkus oma rahulolematust sellega, et tõrjus 1993. aasta juulis LDP valitsusest välja. 1994 käivitati kaugeleulatuvate tagajärgedega valimisreform ja opositsiooniparteid ühendati Ichiro Ozawa loodud Shinshinto'ga. Jaapani valimisreformi sõlmküsimuseks on olnud mitmeliikmeliste valimisringkondade muutmine. Soodustades ühe partei kandidaatide omavahelist konkurentsi olid need LDP fraktsioonidesüsteemi alustalaks ja nende finantseerimine tekitas nn. rahapoliitika. 3.2
Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik. See võib olla mingi inimestele oluline (isiku)omadus, materiaalne ese, seisund või abstraktsem mõte nagu vabadus, õnn, armastus või õiglus.
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne)
klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel • Täpsus – tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks • Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi) • Kvalitatiine – kulutada ainult ettenähtud otstarbeks • Kvantitatiivne – kulutada ainult ettenähtud summas • Avalikkus – eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud 22. Riigieelarve funktsioonid • Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel; Avalike kaupade puhul turg ei toimi. Riik peab sekkuma ja korraldama avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. • Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
Ühenduse kaubamärgimääruse kohaselt annab ühenduse kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, kui identsuse võisarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; 3 segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Esitatud põhimõttel ei oleks tähtsust, kui kaitstud kaubamärki oleks võimalik registreerida ja kasutada disainilahendusena. Seetõttu näeb kaubamärgi omaniku õiguste kaitsemehhanismi ette ka ühenduse disainimäärus
kõnerütm, tempo jms. Nii on leitud, et suulises keeles mõjutab -nud ja -nd vahelist valikut haridus jms) ja staatust, häid ja halbu loomujooni jne. Teise otsa jääb suhtlus poolte vahel, kes teineteise kohta peaaegu midagi ei tea. See on tavaline kirjalikus suhtluses. Aga ka suulises suhtluses võin nt kuulata X riigi raadiost kellegi juttu. Rääkija ei tea midagi minust ja mina ei tea ka temast peaaegu mitte midagi. Siit näeme, et üheks anonüümsust muutvaks teljeks on suhtluse avalikkus ja argisus. Argisuhtluses teame oma partnerite kohta kordi enam. 7 On kerge näha, et situatiivsed tegurid pole ainsad keelevälised suulise keelekasutuse mõjutajad. Ka inimkesksed sotsiaalsed tegurid mõjutavad meie keelelisi valikuid. Igal inimesel on olemas mingi murdetaust, ka siis, kui ta ise seda ei tea. Selle kaudu tulevad ühiskeelde mingil kombel sisse murdejooned. Nt lõunaeestlane palataliseerib palju enam kui põhjaeestlane, kasutab tugevat s-lõppu (metsass) jms
Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone. 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad,
Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses. Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus, universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele. 13. Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas? Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik. See võib olla mingi inimestele oluline (isiku)omadus, materiaalne ese, seisund või abstraktsem mõte nagu vabadus, õnn, armastus või õiglus.
isikuandmed, mis on vale. Äriregistri funktsioonid 1) Avalikustamisfunktsioon, vt ka EÜ 1. äriühinguõiguse direktiiv. Eesmärk tagada teabe kättesaadavus: registrikaardi andmed on kõigile tutvumiseks avalikud. 12 2) Garantii- ehk avaliku usaldatavuse funktsioon (ÄS § 34). Tagatakse positiivne ja negatiivne avalikkus kolmandate isikute suhtes ning andmete õigsus. Registripidaja vigade eest vastutab riik (riigi vastutuse seadus). 3) Kontrollifunktsioon. Register peab kontrollima esitatavate dokumentide vormi ja sisu õiguspärasust. Järelepärimised, trahvihoiatused, trahvid, sundlõpetamise algatamine. Kaasus tehingu tühisuse ja registri kohta: isik oli OÜ ainukene osanik (sh ka ajutine juhatuse liige) ja ainuosanik, st ta ise kutsus end juhatusest tagasi
See tähendab, et moraaliprintsiipe väljendatakse käskivatena, näiteks ,,Ära tapa!" või ,,Kuula sõna!". Need pole palved. · Universaliseeritavus Moraaliprintsiipide rakendamine peab olema kõigile võimalik, kes on sarnases situatsioonis. Kui pidada enda tegu heaks, tuleks pidada ka teiste samasugust tegu heaks, kuigi kipub juhtuma, et endale lubame liberaalsust, teiste suhtes ollakse konservatiivsed. · Ülimuslikkus Peab olema ülem õiguslike printsiipide suhtes. · Avalikkus Moraaliprintsiibid peavad olema kõigile teada, et need saaks juhtida kõigi inimeste tegevust, et nende alusel hinnata nende tegusid. Samas peab teadma ka inimese situatsiooni asjaolusid. · Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé
· Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 43. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel)
Serveri andmebaasisüsteem - selles loodud andmebaasi kasutavad korraga paljud kasutajad (nt Oracle Enterprise Edition, MySQL). Sellist andmebaasisüsteemi kasutatakse arhitektuuri korral kus klient ja server on erinevates arvutites Manusandmebaasisüsteem - andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse lahutamatu osana (nt SQLite). Andmebaasisüsteem tuleb juba rakendusega kaasa (on üks selle osa) ja on kasutaja eest varjatud. Lähtekoodi avalikkus. Avaliku lähtekoodiga huvilised saavad lähtekoodi lugeda ja muuta Salajase lähtekoodiga Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva andmebaasisüsteemides Töö ajal kõik andmed muutmälus andmetele kiirem ligipääs 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) Relatsiooniline andmebaas on nime omav relatsiooniliste muutujate (relvaride) kogum.
4. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil. ..Õnnelikkust on väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid. Kes ja kuidas võib otsustada, et ühe inimeste õnn või rõõm on suurem kui teisel inimesel. Kuidas on omavahel võrrelda erinevaid naudinguid. .. Probleem tagajärgedega. Mis on tagajärjed? Kas on parem vahetud või pikemaajalised tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
